Liivimaa hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
Liivimaa hertsogkond
(1566–1629)

ladina keeles Ducatus Ultradunensis
poola keeles Księstwo Inflanckie

POL Inflanty IRP COA.svg
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp

Liivimaa kuberneri residents: Riia
Rzeczpospolita provintsid. Liivimaa hertsogkonnast edelasuunal asus Kuramaa hertsogiriik, mis oli vasallisõltuvuses Rzeczpospolitast, Kuramaa hertsogkonna piires on eraldi välja toodud Kuramaa piiskopi Magnuse Kuramaa piiskopkonna territooriumid

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16. – 17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela-Venemaal, Rzeczpospolita riigis.

1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriik ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa (Vidzeme, Latgale) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi Rzeczpospolita kuningas Zygmunt II August.

Liivimaa valitsemine reguleeriti 1576. aastal Rzeczpospolita kuningaks saanud Stefan Batory poolt välja antud Liivimaa konstitutsiooniga (Constitutiones Livoniae), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal Zygmunt II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileegid (Privilegium Sigismundi Augusti).

Next.svg Pikemalt artiklis Poola aeg

Piirkond nimetati hertsogkonnaks 1566. aastal, pärast aadelkonna ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahelise uniooni sõlmimist ning kuulus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile kuni 1569. aasta Lublini unioonini, millest alates territoorium kuulus Poola Krooni maade hulka.

Liivimaa kubernerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rzeczpospolita valdused Liivimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa (ilma Kuramaata) jagati 1566. aastal algselt Riia, Võnnu, Turaida ja Daugavpilsi distriktideks. 1582. aastal Liivimaa sõja Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise sõjategevuse lõpetanud Jam-Zapolski vaherahuga saavutatud aladega moodustati neist presidentkonnad: Võnnu, Tartu, Pärnu, kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president.

Presidentkonnad nimetati 1598. aastal ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu oli tavaks ka Poolas:

Liivimaa hertsogkonna ja Rzeczpospolita valdused 21. sajandi poliitilisel kaardil

Vojevoodid olid eranditult Rzeczpospolitast, 1589. aastal kehtestatud Ordinatio Livoniae I määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud Ordinatio Livoniae II määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule Liivimaa aadlile. Pärast Liivimaa vallutamist läks riigile laialdasi maavaldusi (3/4 kogu Liivimaa maavaldustest), mis enne seda kuulus endistele ordumaadele ja nende haldamiseks moodustati staarostkonnad, mis jagunesid folvarkideks ehk riigimõisadeks. Erinevalt aadlimõisade talupoegadest ei olnud riigi- ehk kroonumõisade talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate Staarostite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust.

Liivimaa senine aadliomavalitsus maapäev, mis käis koos Võnnus, jagunes aadlike päritolu järgi Leedu, Poola ja Liivimaa kuuriaks. Iga kuuria saatis end Poola seimi esindama 2 saadikut. Maapäev valis aadelkonna etteotsa maamarssali. Aadlikele lisaks oli Liivimaa maapäeval esindatud veel 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Võnnu.

Rootsi-Poola sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola-Rootsi sõda, (1600–1611), (1626–1629), Altmargi vaherahu

Rootsi-Poola sõdade tulemusel vallutas Rootsi Liivima hertsogiriigi maa-alad, mis läksid siiski Rootsi kuningriigi valdusesse Altmargi vaherahuga 1629. aastal, Rootsi Idamereprovintsidena.

Rzeczpospolita säilitas vaid Võnnu vojevoodkonna maa-alad, millest moodustati Liivimaa vojevoodkond, keskusega Daugavpilsis (poola keeles Dyneburg). Piirkond kuulus Rzeczpospolitale, kuni Poola esimene jagamiseni 1772. aastal, mil territoorium liideti Venemaa keisrinna Katariina II poolt Venemaa keisririigiga ning Venemaa valitsejate tiitlinimetusse lisati ka Liivimaa suurhertsogi tiitel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]