3. Diviis

Allikas: Vikipeedia
3. Diviis
Tegev 27. märts 1919 – 1940
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Liik jalavägi
Suurus diviis
Lahingud Eesti Vabadussõda
Ülemad
Märkimisväärsed
ülemad
Ernst Põdder

3. Diviis oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väekoondis aastatel 1919 – 1940.

Diviis asutati 27. märtsil 1919 2. Diviisi 2. brigaadist, esimeseks diviisiülemaks määrati Ernst Põdder.

Diviisi staap asus Tallinnas.

Diviisi rajooni kuulusid:

Juhtkond ja koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diviisiülemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • kindralmajor Ernst Põdder, 3. Diviisi ülem, 1. aprill 1919 – 1920,
  • Peeter Kann, 3. Diviisi ülema kohusetäitja, 5. aprill 1919 – ,
  • kindralmajor Aleksander Tõnisson, 3. Diviisi ülem, 1. juuli 1921 – 30. september 1928,
  • kolonel Eduard-Alfred Kubbo, 3. Diviisi ülema kohusetäitja, 1922 juuni – august,
  • kindralmajor Johan Unt, , 3. Diviisi ülem, 1. oktoober 1928 – 7. september 1930,
  • kindralmajor Gustav Jonson, , 3. Diviisi ülem, 1930 – 6. september 1934
  • kindralmajor Herbert Brede, 3. Diviisi ülem, 6. september 1934 – 1940
3. Diviisi Staap
Tegev 27. märts 1919 – 1940
Ülemad
Märkimisväärsed
ülemad
Nikolai Reek

Diviisi staabiülemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. Diviis Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond.


3. Diviis 1920–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939. aastal allusid diviisile:

Diviisi rajooni kuulusid alates 1. veebruarist 1940 Harju Sõjaväeringkond (Harjumaa) ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond (Lääne- ja Saaremaa).

1940. aastal kuulusid diviisi koosseisu:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a
  2. Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57