3. Diviis
Allikas: Vikipeedia
| 3. Diviis | |
|---|---|
| Tegev | 27. märts 1919 – 1940 |
| Riik | |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | diviis |
| Lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
Ernst Põdder |
3. Diviis oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väekoondis aastatel 1919 – 1940.
|
Diviis asutati 27. märtsil 1919 2. Diviisi 2. brigaadist, esimeseks diviisiülemaks määrati Ernst Põdder.
Diviisi rajooni kuulusid:
- alates 1928. aastast Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Viljandimaa ja Saaremaa[1] ja
- 1. veebruarist 1940 Harju Sõjaväeringkond (Harjumaa) ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond (Lääne- ja Saaremaa[2]).
Juhtkond ja koosseis[muuda]
Diviisiülemad[muuda]
- kindralmajor Ernst Põdder, 3. Diviisi ülem, 1. aprill 1919 – 1920,
- Peeter Kann, 3. Diviisi ülema kohusetäitja, 5. aprill 1919 – ,
- Ernst Limberg, 3. Diviisi ülema abi, 18. detsember 1919 – ,
- kindralmajor Aleksander Tõnisson, 3. Diviisi ülem, 1. juuli 1921 – 30. september 1928,
- kolonel Eduard-Alfred Kubbo, 3. Diviisi ülema kohusetäitja, 1922 juuni – august,
- kindralmajor Johan Unt, , 3. Diviisi ülem, 1. oktoober 1928 – 7. september 1930,
- kindralmajor Gustav Jonson, , 3. Diviisi ülem, 1930 – 6. september 1934
- kindralmajor Herbert Brede, 3. Diviisi ülem, 6. september 1934 – 1940
| 3. Diviisi Staap | |
|---|---|
| Tegev | 27. märts 1919 – 1940 |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
Nikolai Reek |
Diviisi staabiülemad[muuda]
- 1919, Nikolai Reek, diviisi staabiülem
- –1940, kolonelleitnant Ants Matsalo, diviisi staabiülem.
3. Diviis Vabadussõjas[muuda]
Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond.
|
|||||
3. Diviis 1920–1940[muuda]
1939. aastal allusid diviisile:
- Auto-Tankirügement (Tallinnas),
- 5. Suurtükiväegrupp (Viljandis),
- Scoutspataljon (Haapsalus),
- Kalevi Üksik Jalaväepataljon (Tallinnas),
- 6. Üksik Jalaväepataljon (Pärnus),
- 9. Üksik Jalaväepataljon (Pärnus),
- 10. Üksik Jalaväepataljon (Tallinnas),
- Sakala Partisanide Pataljon (Viljandis),
- Pioneerpataljon (Nõmmel),
- Sidepataljon (Tallinnas) ja
- Vahipataljon (Tallinnas).
Diviisi rajooni kuulusid alates 1. veebruarist 1940 Harju Sõjaväeringkond (Harjumaa) ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond (Lääne- ja Saaremaa).
1940. aastal kuulusid diviisi koosseisu:
- 10. Üksik Jalaväepataljon Tallinnas
- Kalevi üksik Jalaväepataljon Tallinnas
- Scouts Üksik Jalaväepataljon Tallinnas (Haapsalust üle toodud)
- Vahipataljon Tallinnas
- 6. suurtükiväegrupp Tallinnas
- Auto-tankirügement Tallinnas
- Pioneerpataljon Nõmmel
Viited[muuda]
- ↑ KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a
- ↑ Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57