Saaremaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on saarest; maakonna kohta vaata artiklit Saare maakond; ajaloolisest maakonna kohta vaata artiklit Saaremaa (maakond); Võru maakonna küla kohta vaata artiklit Saaremaa (Lasva); 2010. aastal valminud laeva kohta vaata artiklit Saaremaa (laev); asteroidi kohta vaata artiklit 4163 Saaremaa.
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Saaremaa

Saaremaa (van. Kure-Saar, rts. Ösel, läti Sāmsala) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Saaremaa pindala on 2673 km²[1]. Rannajoont on saarel 854 km[1] või 1300 km[viide?]. Saaremaal on 32 800 elanikku (2010), millega ta on tervenisti Läänemeres asuvatest saartest seitsmendal kohal (Sjællandit ja Fyni arvestamata). Temast rahvarohkemad on Rügen, Usedom, Lolland, Gotland, Falster ja Bornholm.

Sisukord

Loodus [muuda]

Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik.

Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit.

Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².

Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas endeemseid haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets.

Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala.

Ajalugu [muuda]

Aastal 1241 sõlmitud leping Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkonna ja saarlaste vahel.

Salme muinaslaev, mis pärineb 8.sajandist, on ühtlasi vanimaks Läänemerel seilanud purjelaevaks.

Saaremaa oli muinasaja lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba 11. või 12. sajandil.

Saare-Lääne piiskopkond

Muistse vabadusvõitluse ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast endast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.

Next.svg Pikemalt artiklis Saare-Lääne piiskopkond
Taani kuningriigis

1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piisopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertog Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johannes loobus Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast.

Next.svg Pikemalt artiklis Hertsog Magnus

Saaremaa oli Taani kuningriigi koosseisus kuni 1645. aasta Brömsebro rahuni, mis lõpetas 1643. aastast kuni 1645. aastani Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648. aastal.

Rootsi kuningriigi Liivimaa kubermang
Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi aeg

Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Liivimaa ehk Liivimaa kubermangu kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, Saaremaa rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti– ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Kuressaare krahvkonna 1648. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardiele, kuid pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast[2] sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.

L. A. Graf Mellini "Atlas von Liefland", 1798, kaardileht: Der Arenburgische Kreis
Venemaa keisririigi Liivimaa kubermang

1710. aastal vallutas saare Põhjasõja käigus Venemaa. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks (pooleldi eraldiseisvaks provintsiks, pooleldi maakonnaks), Liivimaa kubermangus Arenburgi kreisina kuni 1917. aastani, mil ta ühendati Eestimaa rahvuskubermanguga.

1917. aasta oktoobris okupeerisid Saaremaa Operatsioon Albioni käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.

Eesti Vabariigi Saaremaa maakond

Eesti Vabariigi ajal oli Saaremaa üks sõdadevahelise Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast.

Eesti NSV Kuresaare rajoon

Saaremaa maakond likvideeriti 1950. aasta haldusreformiga, mil Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Alates 1959. aastast, mil likvideeriti Orissaare rajoon, kuulus kogu Saaremaa ala taas ühe haldusüksuse, Kingissepa rajooni alla.

Viited [muuda]

  1. ↑ 1,0 1,1 EE 11. köide, lk 125
  2. ↑ Kalle Kesküla,Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav, Saarte Hääl, 12. oktoober 2009

Kirjandus [muuda]

  • Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt
  • Saaremaa – selgrooliste loomade alghäll. Vaba Maa, 22. november 1937, nr. 269, lk. 6.
  • SAAREMAA 2. AJALUGU MAJANDUS KULTUUR. 2007, 1135 lk, kirjastus: KOOLIBRI, ISBN: 9985018828

Välislingid [muuda]

Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saaremaa
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa&oldid=3611116"