Liivimaa kubermang

Allikas: Vikipeedia
Лифляндская губерния

Saksa keel Gouvernement Livland
eesti keel Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermangu vapp

kubermangulinn: Riia (17211918)
Venemaa keisririigi Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Põhjasõjas vallutati Lõuna-Eesti ja Liivimaa territoorium 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt, ning Liivimaa ja Riia linn liideti 4. juulil 1710 Venemaaga. Pärast Põhjasõda jäi Liivimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Liivimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust. Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal.

Liivimaa kubermangu moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Rootsi Idamereprovintside ja Liivimaa vallutamist vene vägede poolt alates 1710. aastast taastati Liivimaa kubermangus nn Balti erikord, millega säilitati juba Vana-Liivimaa ajast pärinev aadli ja linnade omavalitsus, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Tsaaririik üritas seda korduvalt muuta, kuid kohaliku aadelkonnaga ei soovitud konflikti.

Carl Rathlefi Eesti, Liivi- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart, 1862. aastast
Venemaa keisririigi Läänemerekubermangude kaart, aastatel 1893–1897 välja antud Meyeri Leksikonis

Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889, kuid Liivimaa rüütelkond säilis Eestis kuni 1920. aastani.

Kubermangu territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kubermangu asend: Liivimaa kubermang asus Venemaa keisririigi loodeosas, piirnedes põhjasuunal 407 ½ versta ulatuses Eestimaa kubermangu, idasuunal 195 versta ulatuses Peipsi järve, Pihkva järve ja Pihkva kubermanguga, 198 versta ulatuses Vitebski kubermangu ning lõunasuunal 247 versta ulatuses Kuramaa kubermanguga, läänesuunal 275 vesta ulatuses Riia lahega. Kubermangu kuulusid ka Saaremaa ning Muhu saar.

Haldusasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa Keisririigi Liivimaa kubermangu haldusaparaadi juhiks oli Riias asuv Liivimaa kuberner, kellele allus Liivimaa kubermangu valitsus, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri juures tegutses nõuandva organina Liivimaa Maanõunike Kolleegium. Maanõunike kolleegiumi tegevus katkestati aastatel 1785–1796. Katariina II poolt, asehalduskorra ajal, kuid taastati Paul I poolt 1796. aastal.

Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid:

Kubermanguvalitsusse kuulusid ka Riigivaranduste Liivimaa Kroonupalat jt allasutused.

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa kubermangu valitsus

Halduskorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa kubermangu jaotus, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni[1]:

Sadamad, teedevõrk ja side[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sadamad

Kubermangus asusid laevatavad lahed ja sadamad: Daugava suudmes Riia sadam ja Pärnu jõe suudmes Pärnu sadam ning Kuressaare, Sõrve, Mustla ja Maasi sadamad, Saaremaal.

Raudteed

Kubermangu põhjaosas, Lõuna-Eestis asusid laiarööpmelise raudtee Eestimaa kubermangus asuva Tallinna-Narva raudteega ühendav Tapa–Tartu raudtee, Tartu–Valga raudtee ja Riia–Pihkva raudtee Valga–Petseri raudtee osa. Kitsarööpmelise raudtee liinid Lõuna-Eestis: Valga–Ruhja–Pärnu vahel, Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelise raudteeharu ja Eestimaa kubermanguga ühendav Tallinna–Viljandi raudteeliin.

Postitaristu

Postiliiklust korraldas Liivimaal alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.[3], [4]

Kohtukorraldus ja korrakaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa Sandarmivalitsus[5], ülem kindralmajor Laks (−1878-)
Põhja-Liivimaa politseivalitsused
  • Tartu politseivalitsus (saksa Dorpater Polizeiverwaltung, vene Дерптская Управа Благочиния)
  • Kuressaare politseivalitsus (saksa Arensburger Polizeiverwaltung)
  • Pärnu politseikohus (saksa Pernauer Polizeigericht, vewne Перновскиий полицейский суд)
  • Viljandi politseivalitsus (saksa Fellinsche Polizeiverwaltung, vene Феллинская управа благочиния)
  • Valga politseiamet (saksa Walksches Polizeiamt, vene Валкское Управление Городничего) ja Valga politseivalitsus (saksa Walksche Polizeiverwaltung)

Sõjaväekorraldus kubermangus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi

Liivimaa kubermangu territoorium kuulus 1914. aasta suvest Dvinski sõjaväeringkonda (ru), mille staap asus Dvinski ehk Daugavpilsi Dünaburgi kindluses ja ülemaks jalaväekindral Aleksei Tšurin (1844–1917; Алексей Ефграфович Чурин) ja hiljem insener-kindral vürst Nikolai Tumanov (1844–1917; Николай Евсеевич Туманов). Kubermangu põhjaosas asusid 1. armeekorpusse kuulunud sõjaväeosad:

24. jalaväediviis, asukohaga Pihkvas, ülem kindralleitnant Nikolai Reštšikov (1853–19xx; Рещиков Николай Петрович)

Enne Esimest maailmasõda 1914 Vilno sõjaväeringkonna (ru) 3. armeekorpusesse (ru) kuulunud väeosad Liivimaa kubermangus:

25. jalaväediviis (pl), mille kõik üksused asusid Dvinskis ehk Daugavpilsis, ülem kindralleitnant Pavel Bulgakov (1856–1932; Булгаков Павел Ильич)

Hariduskorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku- ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt 7 vaba kunsti (vanim teadaolev oli Pärnu toomkool 1251. aastal). Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus hüpe Rootsi ajal: aastal 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632. aastal Tartu Ülikool.

1786. aastal anti välja Venemaa rahvakoolide määrustik, mille järgi tuli kubermangulinnades avada neljaklassiline (viie õppeaastaga) ülemrahvakool ja maakonnalinnades kaheklassiline (kahe õppeaastaga) alamrahvakool. Loodi rahvakoolide direktori ametikoht.

5. novembril 1804 kinnitas keiser Aleksander I esialgsed rahvahariduse eeskirjad. Loodi Tartu õpperingkond kuraator Friedrich Maximilian von Klingeri juhtimisel. Määrati kindlaks koolitüübid ja pannakse alus koolide riiklikule järelvalvele ja juhtimisele. Loodi püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid) (eesti õppekeelega), maakonna- ehk kreiskoolid (saksa õppekeelega), kubermangugümnaasiumid (saksa õppekeelega) ja ülikoolid[6].

1823. aastaks olid Liivimaa Kubermangus loodud järgnevad haridusasutused:

Hilisemad koolid:

Liivimaa ühiskondlikud organisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами, Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 86-87
  2. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, lk. 95–117. 
  3. Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.176–178
  4. Elmar Ojaste, HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL, http://www.filateelia.ee
  5. M.Herman, Vene sandarmiarhiiv praegu veel salajane!, Postimees, 3. november 1934, lk 6
  6. M. Okas, Koolide venestamisest Baltimail, Eesti Kirjandus nr. 3/1934
  7. Rigasche stadtblätter, Literärisch-praktische bürgerverbindung, Riga: W.F. Häcker, 1825 lk. 402
  8. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, (1826) lk. 191–192
  9. Christian Bornhaupt, Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker, 1855, lk.83–84

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]