Lauri Vahtre

Allikas: Vikipeedia
Lauri Vahtre oma “Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile” esitlusel Tea Kirjastuses, 22.10.2010

Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Haridus ja teaduslik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauri Vahtre lõpetas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal (1988 ajalookandidaat). Aastatel 19831985 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, aastatel 1988–1992 oli vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.

Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ajalugu, Nõukogude aja mentaliteedilugu. Vahtre oli üks 1989. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "Kodu lugu" autoreist Mart Laari ja Heiki Valgu kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim LR tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari).

"Eestlase aeg"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".[1]

Lauri Vahtre kandidaaditöö käsitles eesti rahvakalendrit ja eesti rahvapärast ajaarvamist, töö on ilmunud raamatuna "Eestlase aeg" aastal 1991 ja täiendatud kordustrükina aastal 2000.

Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus — aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, püha või mittepüha.[2]

Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu hingedeaeg langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.[2]

Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt (müütiline aeg).[2] Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja — väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".[3]

Nädalapäevadest eristuvad ülejäänud päevadest neljapäev, laupäev ja pühapäev, mis on teistest märgilisemad. Lauri Vahtre hinnangul võib selle taustaks olla varasem viiepäevane ajaarvamissüsteem lisaks hilisemale seitsmepäevasele. Vastavalt oleksid neljapäev ja laupäev võrreldavates positsioonides, neljapäeva ja laupäevaga seotud kombestikul on eesti rahvakalendris kokkulangevusi.[4] Vahtre hinnangul võib nädalapäevade maagiline arvestamine olla eesti rahvapärimuses enamalt jaolt hilisem ja laenuline nähtus, kuid see ei välista võimalust, et säärasel kommetel võib olla ka eesti traditsioonis väga arhailine kiht.[5]

Vahtre märgib, et hiljemalt 17. sajandil tundsid eestlased nii päikesekella kui ka tunnijaotust, kuid igapäevaelus neil põhinevat ajaarvamist ei kasutatud. Tavapäraselt lähtuti päikese ööpäevaseid liikumisi järgivatest ajamääratlustest, näiteks "koidu aeg", "päikesetõus", "keskhommik", "enne lõunat", "kukelaulu aeg".[6]

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauri Vahtre astus poliitikasse laulva revolutsiooni ajal koos oma ülikoolikaaslase Mart Laariga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast Tartu Riiklikust Ülikoolist välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest 1992. aastal kasvas välja Rahvuslik Koonderakond Isamaa.

Oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1991–1992 oli ta Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas VII Riigikokku. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2003. aastal ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates 5. aprillist 2007 oli ta Juhan Partsi asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal.

Kaitseministri nõuniku konkurss[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister Mart Laari erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja konkursi, milles üks nõuniku kohusetäitjale esitatud nõue oli doktorikraad.[7][8] Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul osales konkursis kaheksa kandidaati.[9]

Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.[10] [11]

Sotsiaaldemokraatide juhi ja endise kaitseministri Sven Mikseri arvates peegeldas konkurss IRL-is toimuvat võimuvõitlust. "Kui konkursi korraldaja leiab, et tema erakonnakaaslane ja pikaaegne poliitiline lähedane kaastööline on kõige sobivam kandidaat spetsialisti kohale, siis kindlasti paralleelid on olemas," võrdles ta IRL-i poliitikat ministeeriumide mehitamisel sellega, kuidas Keskerakond palkab oma liikmeid Tallinna linnavalitsuse aparaati. "Viis kuidas ta sinna sattus, kindlasti ei ole heade tavadega kooskõlas," kinnitas Mikser.[9] Konkurssi kritiseeris ka IRL-i kuuluv parlamendiliige Indrek Raudne: "Mina ei oleks seda doktorikraadi nõuet küll pannud."[9] Reformierakondlane Meelis Atonen nimetas konkurssi näiliseks.[12]

Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.[13]

"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik Janek Mäggi. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."[10]

Kunstiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauri Vahtre on avaldanud kaks romaani: 2009. aastal Peter Morgeni varjunime all "Sõnum" ja 2010. aastal oma nime all "Torm". Ta on Eesti Televisiooni seriaali "Tuulepealne maa" kaasstsenarist ning filmi "Detsembrikuumus" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauri Vahtre isa oli ajaloolane Sulev Vahtre. Tema vend on kunstnik Silver Vahtre.

Tegevus ühingutes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauri Vahtre on Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.
  2. 2,0 2,1 2,2 Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magisritöö. Tartu 2010, lk 39.
  3. Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magisritöö. Tartu 2010, lk 61.
  4. Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magisritöö. Tartu 2010, lk 43–44.
  5. Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magisritöö. Tartu 2010, lk 27.
  6. Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magisritöö. Tartu 2010, lk 42.
  7. "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus" Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  8. "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre" ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  9. 9,0 9,1 9,2 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist" Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  10. 10,0 10,1 Gerli Luste "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne" ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  11. "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre" Õhtuleht, 6. juuli 2011
  12. "Atonen: Laari «konkurss» andis Keskerakonnale alibi" Postimees, 09.07.2011 (vaadatud 24.08.2011)
  13. Aleksander Krjukov "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga" Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)

Lauri Vahtre artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid Lauri Vahtre kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]