Richard Gustav Borgelin

Allikas: Vikipeedia
Richard Gustav Borgelin
RGBorgelin.jpg
Richard Gustav Borgelin
Nimi Richard Gustav Borgelin
Sündinud 10. veebruar 1887
Herning
Surnud 8. detsember 1966 (79-aastaselt)
Kopenhagen, Taani
Auaste kolonelleitnant
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Vladimiri ordeni IV klass
Püha Anna ordeni II klass
Vabadusrist I/2
Vabadusrist II/3

Richard Gustav Borgelin VR I/2, VR II/3 (10. veebruar 1887 Herning8. detsember 1966 Kopenhagen, Taani) oli Taani ja Eesti sõjaväelane.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Richard Gustav Borgelin lõpetas Herningi seminari ja reaalkooli ning õppis Kronoborgi ohvitseridekoolis 19091911.[1]

Sõjaväeteenistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale ohvitseridekooli lõpetamist asus teenima Taani sõjaväkke, kus sai 1912. aastal nooremleitnantiks ja 1916. aastal leitnantiks.[1]

Borgelini kompanii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märtsist 1919 kuni sama aasta augusti lõpuni oli ta 200-mehelise Taani vabatahtlike kompanii ülem. Borgelini kompanii osales Eesti Vabadussõjas Lõunarindel liikudes Rõuge alt Jēkabpilsini ning seejärel Pihkva-rindel.[1]

Eestisse saabudes oli Borgelin kapteni auastmes ja ülendati 1. septembril 1919 teenete eest Vabadussõjas alampolkovnikuks (peale auastmereformi kolonelleitnant).[1]

Teenistus peale vabatahtlike kompaniid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Borgelin pöördus Eestisse tagasi septembris 1919. aastal Venemaa keisri Aleksander III lese Marija Fjodorovna ehk Taani printsess Dagmari ülesandel. Marija Fjodorovna oli huvitatud Venemaa käekäigust ning Vene valgekaardi väejuhtide tegevusest.

Oma järgmise visiidi tarbeks sai Borgelin ülesande Marija Fjodorovna volinikuna kontrollida Loodearmee juhataja Nikolai Judenitši tegevust.

Seekordsel külastusel kohtus Borgelin kindral Johan Laidoneriga ning asus viimase ettepanekul Eesti sõjaväe teenistusse. Ta asus teenistusse Tallinna Tagavararügemendis ning seejärel oli Allohvitseride kooli instruktor ja kooli ülema abi. Oma teenistuse lõpetamisel Eesti sõjaväes oli ta Kindralstaabi käsundusohvitser.[1]

Borgelin läks erru 1921. aasta mais ja jäi Eestisse Maidlasse talu pidama. Ta sai märtsis 1923 Eesti kodakondsuse ning pidas seejärel kuni 1934. aastani Vabadussõja autasutaluna saadud Maidla mõisa Harjumaal ja kolis 1937. aastal Tallinnasse.[1]

Teise maailmasõja puhkemisel asus Borgelin tagasi Taani.[1]

1939–1966[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Saksa okupatsiooni lõppemist Taanis 1945. aasta kevadel Borgelin vangistati süüdistatuna koostöös sakslastega, kuid ta vabastati peagi. Borgelin suri Taanis 8. detsembril 1966.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Danebrogi lipu all: rahu ja sõda", Tallinn 1934 (kahes osas)
    • "Dannebrogi lipu all. Taani vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas.", 2. trükk, redigeerinud ja täiendanud Jüri Remmelgas, Stockholm 1973
    • "Dannebrogi lipu all. Taani vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas.", 3. trükk, Tallinn 2004, ISBN 9985663683
  • "Baltikum kæmper", Kopenhaagen 1941 (taani keeles)
  • "Det befriade Baltikum" (sarjast Vår nya värld. XIII), Malmö: Dagens Böcker, 1941 (rootsi keeles)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Õun ja Pihlak (1998), lk 27

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]