Võnnu lahing

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on lahingust Eesti Vabadussõjas; Liivimaa sõja lahingu kohta vaata artiklit Võnnu lahing (1578)

Võnnu lahing
Osa Eesti Vabadussõjast
Toimumisaeg 19. juuni, 191923. juuni, 1919
Toimumiskoht Cēsis, Läti
Tulemus Eesti võit
Osalised
Eesti Eesti
Läti Läti
Landeswehr Landeswehr
Väejuhid või liidrid
Flag of Estonia.svg Ernst Põdder
Landeswehr Alfred Fletcher
Jõudude suurus
8000 meest
37 kahurit
270 kuulipildujat
6000 meest
52 kahurit
350 kuulipildujat
Kaotused
Eesti Eesti 405
Läti Läti 43[1]
Pole teada.

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana.

Võnnu lahing toimus Cēsise lähistel Põhja-Lätis. Pärast esimesi Eesti vägede ja nende koosseisus oleva Põhja-Läti brigaadi ning baltisaksa Landeswehr'i ja seda toetavate saksa vabatahtlike vahelisi kokkupõrkeid (6.10. juunil) kehtestati liitlasriikide nõudel vaherahu. Vaherahu ajal koondasid mõlemad pooled jõude. 19. juunil murdsid sakslased (ülemjuhataja krahv Rüdiger von der Goltz) vaherahu ja alustasid pealetungi Eesti 3. Diviisi (juhataja kindralmajor Ernst Põdder) vastu. Kohtumislahingute ajal 19.–21. juunil täiendasid mõlemad pooled oma jõude ja 22. juunil kujunes jõudude vahekord järgmiseks: Landeswehr'il oli

  • 6000 võitlejat
  • 350 kuulipildujat
  • 52 suurtükki.

Eestlastel oli

  • 8000 võitlejat
  • 270 kuulipildujat
  • 37 suurtükki.

Eestlaste kaitse oli visa ja 22. juunil sakslaste pealetung rauges ning ööl vastu 23. juunit andis R. von der Goltz taandumiskäsu. 23. juuni varahommikul hõivasid Eesti väed Cēsise. Seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. *Pētersone, Inta (1999). Latvijas Brīvības cīņas 1918-1920 : enciklopēdija. (Latvian keeles). Riga: Preses nams. ISBN 9984003957. OCLC 43426410. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]