Eesti Kirjanike Liit

Allikas: Vikipeedia

Eesti Kirjanike Liit


Harju 2010-10-26.jpg
Eesti Kirjanike Liidu hoone Harju tänav 1
Lühend EKL
Asutatud 1922
Peakorter Tallinn
Asukoht Harju tänav 1, Tallinn 10146
Piirkond Eestimaa
Ametlikud keeled eesti keel
Veebileht Eesti Kirjanike Liidu koduleht

Eesti Kirjanike Liit (lühendatult EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33. Juriidiliselt oli liidu asukohaks aastani 1927 Tallinn, hiljem Tartu. Eesti Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega ja toetusrahade leidmisega.

Pärast Eesti liitmist NSV Liiduga kuulutati Eesti Kirjanikkude Liit 19. oktoobril 1940 likvideerituks. Selle asemele hakati ette valmistama Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu loomist ning see asutatigi Moskvas 8.9. oktoobril 1943 toimunud konverentsil. Seda nime kandis liit kuni 1958. aastani, seejärel anti organisatsioonile nimeks Eesti NSV Kirjanike Liit, mis püsis nõukogude okupatsiooni lõpuni.

4. mail 1950 kustutati Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmete nimekirjast Johannes Semper, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Betti Alver, Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk, Leo Anvelt, Agnes Taar ja Aleksander Tassa.

Saksa okupatsiooni ajal aastatel 19411944 juhtis Kirjanikkude Liidu tegevust Eestis algul kolmeliikmeline juhatus, mille eesotsas seisis Albert Kivikas. Aastal 1943 lubati Eesti Kirjanikkude Liidu kui apoliitilise organisatsiooni tegevus Eestis taastada. Organisatsiooni esimeheks valiti Gustav Suits.

Aastal 1945 aastal loodi aga Stockholmis sinna põgenenud kirjanike poolt Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mille esimeesteks olid August Mälk (19451982), Kalju Lepik (19821999) ja Enn Nõu (19992000)[viide?].

1991. aastal nimetati Eesti NSV Kirjanike Liit ümber Eesti Kirjanike Liiduks[viide?]. 2000. aasta oktoobris saatis Välismaine Eesti Kirjanike Liit end laiali ning selle liikmed astusid Eestis asunud Eesti Kirjanike Liitu[viide?]. 31. märtsi 2012 seisuga on liidul 300 liiget, kellest osa tegutseb Eestis, osa mujal[viide?].

Kirjanike Liidu juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjanike Liitu on juhtinud põhikirja järgi peakoosolek (üldkoosolek) ja juhatus, tegevuse kontrollimiseks on peakoosolekul valitud revisjonikomisjon.[1] Kuni 1940. aastani valiti Kirjanike Liidu juht juhatuses vabalt, ilma välise sekkumiseta. Saksa okupatsiooni ajal tegutses kolmeliikmeline juhatus. Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus NLKP kaadripoliitika ka kultuuri valdkonda. Kõik Kirjanike Liidu esimehed alates 1943. aastast kuni Eesti iseseisvuse taaskehtestamiseni olid NLKP liikmed. Vastavalt partei kaadripoliitikale esitas EKP Keskkomitee oma soovitusi. 1980. aastatel, pärast Karl Vaino ja Rein Ristlaane võimuletulekut, toimus suur kaadrivahetus, mida sooviti ka kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. 1983. aastal läksid NLKP liikmed, ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretärid Jaak Jõerüüt ja Arvi Siig EKP Keskkomitee sekretäri Ristlaane juurde ultimatiivse sooviga, et Kirjanike Liidu juhatuse esimees Paul Kuusberg peab lahkuma või lahkuvad nemad ja leppisid temaga kokku, et juhatuse esimeheks saab Vladimir Beekman.[2]Pärast seda, kui Beekman oli rääkinud teda juhatuse esimeheks soovinud Ristlaanega ja Jõerüüdi ning Siiaga, jäi ta nõusse. 17. oktoobril 1983, pärast seda, kui “Kuusbergi ja Remmelgaga (viimane oli Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja) oli küllap Ristlaan kui mitte Vaino ise läbi rääkinud” ja “nad esitasid lahkumispalve”, valiti juhatuse esimeheks Vladimir Beekman. Beekman jäi seejuures siiski “palgalehelt välja” ja administratiivsele tööle Kirjanike Liidu juhatuse palgalise sekretärina Rein Saluri.[3] NLKP kontrolliv ja määrav tegevus Kirjanike Liidus lõppes alles 1990. aastate tulekuga, selleks ajaks oli osa NLKP liikmeid-kirjanikke parteist ise välja astunud.

Kirjanike Liidu väljaanded ja kirjastustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 27. aprillil 1923 nägi ilmavalgust EKL-i väljaanne kirjandusajakiri "Looming".
  • Eesti Kirjanikkude Liidu Kirjastus alustas tegevust Tallinnas pärast seda, kui 13. detsembril 1926 valitsuse poole pöördumise järel saadi kirjastustegevuse alustamiseks rahalist toetust.

Esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Kirjanikkude Liit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välismaine Eesti Kirjanike Liit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Nõukogude Kirjanike Liit ja Eesti NSV Kirjanike Liit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Kirjanike Liit[muuda | redigeeri lähteteksti]

EKLi osakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

EKLi Tartu osakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Kirjanduse Liidu Tartu osakond

EKLi Stockholmi osakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Kirjanduse Liidu Stockholmi osakond

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Katrin Raid, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940", EKL, Tallinn [[2002], lk. 174–175
  2. Vladimir Beekman. “Alles see oli.” Tallinn, Tänapäev 2008, lk 161.
  3. Vladimir Beekman. “Alles see oli.” Tallinn, Tänapäev 2008, lk 165.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]