Jukums Vācietis

Allikas: Vikipeedia
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis
Punaarmee väejuht Jukums Vācietis

Jukums Vācietis (vene Вацетис Иоаким Иоакимович; (11.vkj/23. november 1873 Kuldīga Kuramaa28. juuli 1938 Moskva NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane.

Jukums Vācietis kutsuti Venemaa Keisririigi armeeteenistusse 1891. aastal, 1897. aastal lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia.

Osales Esimeses maailmasõjas, 1915. aastast Venemaa Keisririigi sõjaväe polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks.

1917. aastal oktoobrirevolutsiooni ajal läks Venemaa Ajutise Valitsuse polkovnik Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud Sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valka linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Osales Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri hõivamises ja likvideerimises, mis ei allunud peale riigipööret võimu haaranud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele.

Detsembrist 1917.aastal oli Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülem, 1918. aastast liitus Punaarmeega.

Aprillist 1918. aastal oli Vācietis Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel toimusid Moskvas 6.-7. juulil 1918 vasakesseeride ülestõusu mahasurumine.

18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 kuni 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий ВС Республики).

1919. aasta juulikuus vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhtajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjavägede juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses, eriti tähtsate ülesannete täitmiseks.

1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925. aastast M.V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia)- sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja.

Alates 1934. aastast oli Vācietis NSV LIidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses.

Vahistati ja represseeriti 1938, rehabiliteeriti 1957. aastal.