Karl Parts

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Riigikohtu esimehega: Kaarel Parts

Karl Parts
EstArmyHighCommnd1920 - Karl Parts.JPG
Karl Parts (1920)
Nimi Karl Parts
Sündinud 15. juuli 1886
Palupera vald, Tartumaa
Surnud 1. september 1941
Kirovi oblast, Venemaa
Teenistused Vene tsaariarmee 19141917
Eesti Rahvavägi 19171925
Auaste Kolonel
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda

Karl Parts VR I/1, II/2 ja II/3 (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Vabadussõja väejuht.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1915. aastal lõpetas Karl Parts Peterhofi lipnikekooli ja osales Vene armee koosseisus Esimeses maailmasõjas erinevatel rinnetel. Tsaariarmeest sai ta alamkapteni auastme. Juunis 1917 liitus Parts Eesti rahvusväeosadega, 23. märtsil 1918. aastal määrati 1. Eesti jalaväepolgu I pataljoni ülemaks, 1918. aasta 1. jaanuarist ülendati kapteniks.

Saksa okupatsiooni ajal oli ta põrandaaluse Kaitseliidu organiseerija.

Vabadussõjas oli Partsile ülesandeks tehtud soomusrongide korraldamine ja juhtimine. Veebruaris 1919 sai ta Soomusrongide Divisjoni (hiljem Soomusrongide Diviisi) ülemaks ja alampolkovnikuks. Muuhulgas juhtis ta soomuslahingut, mille võitmine viis Pihkva vallutamisele. Karl Partsi autasustati kolme Vabadusristi teenetemärgiga.

Aastatel 19211923 teenis Parts Eesti sõjaväes Soomusrongide brigaadi ülemana, 1923 soomusrongide inspektorina ja 1923–1924 tehniliste vägede inspektorina. 1923. aastal lõpetas ta samuti Kõrgema Sõjakooli.

K. Parts osales 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumises 1924. aastal.

Aastal 1925 lahkus K. Parts tegevteenistusest ning hakkas Tartumaal Voldi külas Vabaduse talu pidama.

6. novembril 1940 arreteeriti K. Parts oma kodutalus ning viidi Tartu vanglasse. 1941. aasta aprillis viidi ta Venemaale, kus ta 28. juulil 1941 Kirovi oblasti SARKi vägede sõjatribunali poolt surma mõisteti ning 1. septembril ka hukati.

Karl Partsi poeg, reservlipnik Emil-Mauritsius Parts (sünd 5. oktoobril 1912 Peterburis) mõrvati nõukogude hävituspataljoni poolt 16. juulil 1941 Saadjärve algkooli juures.[1]

Karl Partsi abikaasa Milli suri 13. oktooberil 1949 Mürwiki põgenikelaagris.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kol. Parts jättis "vabadussõjalased" maha. Vaba Maa, 6. veebruar 1934, nr. 30, lk. 1.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]