1917

Allikas: Vikipeedia

1917. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

Aastakümned: 1860. aastad 1870. aastad 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad - 1910. aastad - 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad

Aastad: 1912 1913 1914 1915 1916 - 1917 - 1918 1919 1920 1921 1922

[redigeeri] Sündmused maailmas

[redigeeri] Jaanuar

Vaata artiklit Jaanuar 1917

1. jaanuar – Grigori Rasputin leiti surnuna Neevast.
1. jaanuar – Edmund Schulthess sai Šveitsi liidupresidendiks.
4. jaanuar – Andrija Radović lahkus Montenegro pea- ja välisministri kohalt.
5. jaanuar – Saksamaa keiser Wilhelm II kutsus uusaastalälituses vägesid üles raugematult Antanti vastu võitlema.
5. jaanuar – Toimus Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei eestseisuse ja parteisisese opositsiooni kohtumine, millest algas partei lõhenemise viimane etapp.
9. jaanuar – Vürst Nikolai Golitsõn sai Venemaa keisririigi viimaseks peaministriks.
9. jaanuar – allkirjastati Saksamaa ja Türgi vaheline kaubanduslepe.
14. jaanuar – jaapani soomusristleja Tsukuba vajus pärast tulekahju ka laskemoonaladude plahvatust Yokosuka lahte. 817 meeskonnaliikmest hukkus 200.
17. jaanuar – USA ostis Taanilt 25 miljoni USA dollari eest Neitsisaared.
21. jaanuar – Bali saarel oli maavärin, milles hukkus umbes 15 000 inimest.
22. jaanuar – Woodrow Wilson nõudis Senatile peetud kõnes "võitjateta rahu".
27. jaanuar – Costa Ricas oli riigipööre.

[redigeeri] Veebruar

Vaata artiklit Veebruar 1917

1. veebruar – Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.
5. veebruar – Mehhikos kuulutati välja 1917. aasta põhiseadus.
13. veebruar – Pariisis vahistati Mata Hari.
23. veebruar – Petrogradis Izmailovski teatris oli César Cui ooperi "Mlada" esiettekanne.

[redigeeri] Märts

Vaata artiklit Märts 1917

1. märts – USA riigisekretär Robert Lansing esitas ajakirjandusele üksikasjad jaanuaris kätte saadud Zimmermanni depeši kohta. See sisaldas juhiseid Saksamaa suursaadikule pakkuda juhul, kui USA astub sõtta, Mehhikole liitu.

8. märts – Petrogradi töölised alustasid üldstreiki. Venemaal algas Veebruarirevolutsioon.
11. märts – Venemaa keiser Nikolai II andis käsi Veebruarirevolutsioonist osavõtjaid tulistada.
15. märts – Venemaa keiser Nikolai II loobus troonist. Moodustati Ajutine Valitsus.

[redigeeri] Aprill

Vaata artiklit Aprill 1917

6.–8. aprill – Gothas asutati Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei.
16. aprill – Ameerika Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja.
16. aprill – Lenin pöördus Saksamaa abiga Venemaale tagasi.
16. aprill – algas teine Aisne'i lahing (Nivelle'i pealetung).
25. aprill – Afonso Costa sai kolmandat korda Portugali Portugali peaministriks.

[redigeeri] Mai

Vaata artiklit Mai 1917

9. mai – asutati Norra jalgpalliklubi Rosenborg Ballklub nime all "Odd".
11. mai – Zürichi linnateatris oli Ferruccio Busoni ooperi "Turandot" esiettekanne.
13. mai – Fátimas ilmutas end Neitsi Maarja.
27. mai – umbes 30 000 Prantsuse sõdurit tõstis Põhja-Prantsusmaal Missy-aux-Bois' juures mässu.

[redigeeri] Juuni

Vaata artiklit juuni 1917

Asutati Briti orden Order of the Companions of Honour.
4. juuni – anti välja esimene Pilitzeri auhind.
5. juuni – USA-s algas sõjaväekohustus.
7. juuni – asutati Lions-klubi.
12. juuni – Portugalis kuulutas peaminister Afonso Costa pärast vägivaldseid inimohvritega valitsusavastaseid meeleavaldusi välja erakorralise seisukorra.
14. juuni – Briti võitluslennuk tulistas alla tsepeliini LZ92.

[redigeeri] Juuli

Vaata artiklit Juuli 1917

10. juuli – kilomeetri laiune tornaado laastas Dreistetteni ja Hohe Wandi vahelist ala. 32 inimest sai surma, 228 sai haavata.
13. juuli – Saksamaa keiser Wilhelm II vabastas Kõrgema Väejuhatuse survel riigikantsler Theobald von Bethmann Hollwegi. Tema järglaseks sai Georg Michaelis.
17. juuli – Briti kuninglik perekond võttis Esimese maailmasõja aegses saksavastasuse puhangus Saxe-Coburg-Gotha asemel Windsori nime.
24. juuli – algas Caporetto lahing, milles Austria-Ungari tungis Itaalia vastu välja Piave jõeni.
24. juuli – Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik iseseisvus.
30. juuli – Hiinas oli 6,5-palline maavärin, milles hukkus umbes 1800 inimest.

[redigeeri] August

Vaata artiklit August 1917

4. august – Indias murdis vesi läbi Tigra tammi. Hukkus umbes 1000 inimest.
14. august – Hiina kuulutas Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja.

[redigeeri] September

Vaata artiklit September 1917

[redigeeri] Oktoober

Vaata artiklit Oktoober 1917

16. oktoober – Maximilian Kolbe asutas liikumise Militia Immaculatae.
22. oktoober – asutati jäähokiliiga NHL.
26. oktoober – Brasiilia kuulutas Saksamaale sõja.

[redigeeri] November

Vaata artiklit November 1917

1. november – Saksamaa riigikantsler Georg Michaelis astus tagasi. Tema järglaseks sai Georg von Hertling.
2. november – Suurbritannia välisminister Arthur Balfour lubas Balfouri deklaratsiooniga sionistliku liikumise esindajale lord Rotschildile Palestiinas maad sionistliku "rahvusliku kodukoha" rajamiseks. Selleks ajaks oli Osmanite riik sealt Briti vägede poolt välja tõrjutud.
7. november – Venemaal toimus Oktoobrirevolutsioon. Bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu.
20. november – Briti armee alustas Cambrai juures mitmesaja tankiga pealetungi Saksa vägedele. Lahingus sai kümneid tuhandeid sõdurit surma ja haavata. Lahing lõppes tulemusteta.

[redigeeri] Detsember

Vaata artiklit Detsember 1917

5. detsember – Sidónio Pais pani Portugalis toime riigipöörde.
6. detsember – Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks.
6. detsember – Halifaxi plahvatus: Kanadas Halifaxi sadamas ülahvatas lõhkeaineprahilaev Mont Blanc. See oli suurim ja laastavaim inimtekkeline plahvatus enne Hiroshima aatomipommi. 2000 inimest sai surma, üle 2000 jäi kadunuks, 9000 sai vigastada ja 25 000 jäi peavarjuta.
7. detsember – USA kuulutas Austria-Ungarile sõja.
8. detsember – pärast 5. detsembri riigipööret lahkus peaminister Afonso Costa Portugalist ning läks Prantsusmaale eksiili. Sidónio Pais sai uueks peaministriks.
12. detsember – Prantsusmaal Modane'is oli rongiõnnetus, milles hukkus vähemalt 543 inimest.
19. detsember – toimus NHL-i esimene mäng.
22. detsember – asutati Saksa Tööstuse Normikomisjon.
28. detsember – Bessaraabia kuulutas end iseseisvaks Moldova vabariigiks.

[redigeeri] Kuupäevata

Toimus esimene Mustermesse Basel.
Asutati hollandi kunstnikerühm De Stijl.

[redigeeri] Sündmused Eestis

12. aprill – (vkj. 30. märts) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada Ajutine Maanõukogu.
23. mai (vkj. 10. mai) – Soomes Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.
9. juuni – asutati Eesti Õpetajate Liit.
16. juuli – Tartus peetud esseeride partei eesti osakondade konverentsil loodi oma keskkomitee.
24. august – Friedrich Akel lahkus Tallinna linnavolikogu esimehe kohalt.
25. september – kirjandusliku rühmituse Siuru (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis.
24. oktoober (vkj. 11. oktoober) – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta.
7. november (vkj. 25. oktoober) – Tallinnas võttis võimu enda kätte sõja-revolutsioonikomitee.
9. november (vkj. 27. oktoober) – Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas enamlaste järjest tugevnev terrorirežiim Eestis.
23. november - Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga kaotati Eestis seisuslik kord.
28. november (vkj. 15. november) - Lähtudes asjaolust, et Venemaal võimu haaranud bolševikud on end lahti öelnud riigivõimu senisest kontinuiteedist, kuulutab Toompeal kogunenud Maanõukogu end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks.
13. detsember – Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutas Eestimaa rüütel- ja maiskond Eestimaa Venemaast sõltumatuks ning palus Saksa riigilt kaitset ja maa kohest okupeerimist Saksa vägede poolt.
30. detsember – Liivimaa rüütel- ja maiskonna maapäev kuulutas Liivimaa Vene riigist sõltumatuks ja palus Saksa riigi valitsust võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla.
Tallinna elanike arv oli 179 000.