1917

Sündinud 1917 • Surnud 1917 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | ► | ►►

1917. aasta (MCMXVII) oli 20. sajandi 17. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

 Pikemalt artiklis Jaanuar 1917

• 1. jaanuar – Grigori Rasputin leiti surnuna Neevast.
• 1. jaanuar – Edmund Schulthess sai Šveitsi liidupresidendiks.
• 4. jaanuar – Andrija Radović lahkus Montenegro pea- ja välisministri kohalt.
• 5. jaanuar – Saksa keiser Wilhelm II kutsus uusaastalälituses vägesid üles raugematult Antanti vastu võitlema.
• 5. jaanuar – toimus Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei eestseisuse ja parteisisese opositsiooni kohtumine, millest algas partei lõhenemise viimane etapp.
• 9. jaanuar – vürst Nikolai Golitsõn sai Venemaa keisririigi viimaseks peaministriks.
• 9. jaanuar – allkirjastati Saksamaa ja Türgi vaheline kaubanduslepe.
• 14. jaanuar – jaapani soomusristleja Tsukuba vajus pärast tulekahju ja laskemoonaladude plahvatust Yokosuka lahte. 817 meeskonnaliikmest hukkus 200.
• 17. jaanuar – USA ostis Taanilt 25 miljoni USA dollari eest Neitsisaared.
• 21. jaanuar – Bali saarel oli maavärin, milles hukkus umbes 15 000 inimest.
• 22. jaanuar – Woodrow Wilson nõudis Senatile peetud kõnes "võitjateta rahu".
• 27. jaanuar – Costa Ricas oli riigipööre.

Veebruar

 Pikemalt artiklis Veebruar 1917

• 1. veebruar – Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.
• 5. veebruar – Mehhikos kuulutati välja 1917. aasta põhiseadus.
• 13. veebruar – Pariisis vahistati Mata Hari.
• 23. veebruar – Petrogradis Izmailovski teatris oli César Cui ooperi "Mlada" esiettekanne.

Märts

 Pikemalt artiklis Märts 1917

1. märts – USA riigisekretär Robert Lansing esitas ajakirjandusele üksikasjad jaanuaris kätte saadud Zimmermanni depeši kohta. See sisaldas juhiseid Saksamaa suursaadikule pakkuda juhul, kui USA astub sõtta, Mehhikole liitu.

• 8. märts – Petrogradi töölised alustasid üldstreiki. Venemaal algas Veebruarirevolutsioon.
• 11. märts – Venemaa keiser Nikolai II andis käsi Veebruarirevolutsioonist osavõtjaid tulistada.
• 15. märts – Venemaa keiser Nikolai II loobus troonist. Moodustati Ajutine Valitsus.

Aprill

 Pikemalt artiklis Aprill 1917

• 6.–8. aprill – Gothas asutati Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei.
• 16. aprill – Ameerika Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja.
• 16. aprill – Lenin pöördus Saksamaa abiga Venemaale tagasi.
• 16. aprill – algas teine Aisne'i lahing (Nivelle'i pealetung).
• 25. aprill – Afonso Costa sai kolmandat korda Portugali Portugali peaministriks.

Mai

 Pikemalt artiklis Mai 1917

• 9. mai – asutati Norra jalgpalliklubi Rosenborg Ballklub nime all "Odd".
• 11. mai – Zürichi linnateatris oli Ferruccio Busoni ooperi "Turandot" esiettekanne.
• 13. mai – Fátimas ilmutas end Neitsi Maarja.
• 27. mai – umbes 30 000 Prantsuse sõdurit tõstis Põhja-Prantsusmaal Missy-aux-Bois' juures mässu.

Juuni

 Pikemalt artiklis juuni 1917

• Asutati Briti orden Order of the Companions of Honour.
• 4. juuni – anti välja esimene Pilitzeri auhind.
• 5. juuni – USA-s algas sõjaväekohustus.
• 7. juuni – asutati Lions-klubi.
• 12. juuni – Portugalis kuulutas peaminister Afonso Costa pärast vägivaldseid inimohvritega valitsusavastaseid meeleavaldusi välja erakorralise seisukorra.
• 14. juuni – Briti võitluslennuk tulistas alla tsepeliini LZ92.

Juuli

 Pikemalt artiklis Juuli 1917

• 10. juuli – kilomeetri laiune tornaado laastas Dreistetteni ja Hohe Wandi vahelist ala. 32 inimest sai surma, 228 sai haavata.
• 13. juuli – Saksamaa keiser Wilhelm II vabastas Kõrgema Väejuhatuse survel riigikantsler Theobald von Bethmann Hollwegi. Tema järglaseks sai Georg Michaelis.
• 17. juuli – Briti kuninglik perekond võttis Esimese maailmasõja aegses saksavastasuse puhangus Saxe-Coburg-Gotha asemel Windsori nime.
• 24. juuli – algas Caporetto lahing, milles Austria-Ungari tungis Itaalia vastu välja Piave jõeni.
• 24. juuli – Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik iseseisvus.
• 30. juuli – Hiinas oli 6,5-palline maavärin, milles hukkus umbes 1800 inimest.

August

 Pikemalt artiklis August 1917

• 4. august – Indias murdis vesi läbi Tigra tammi. Hukkus umbes 1000 inimest.
• 14. august – Hiina kuulutas Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja.

September

 Pikemalt artiklis September 1917

• 3. september – Saksa Keisririigi sõjavägi vallutas Esimese maailmasõja käigus Riia.

Oktoober

 Pikemalt artiklis Oktoober 1917

• 16. oktoober – Maximilian Kolbe asutas liikumise Militia Immaculatae.
• 22. oktoober – asutati jäähokiliiga NHL.
• 25. oktoober – Berliini-Rooma telg.
• 26. oktoober – Brasiilia kuulutas Saksamaale sõja.

November

 Pikemalt artiklis November 1917

• 1. november – Saksamaa riigikantsler Georg Michaelis astus tagasi. Tema järglaseks sai Georg von Hertling.
• 2. november – Suurbritannia välisminister Arthur Balfour lubas Balfouri deklaratsiooniga sionistliku liikumise esindajale lord Rotschildile Palestiinas maad sionistliku "rahvusliku kodukoha" rajamiseks. Selleks ajaks oli Osmanite riik sealt Briti vägede poolt välja tõrjutud.
• 7. november – Venemaal toimus Oktoobrirevolutsioon. Bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu.
• 20. november – Briti armee alustas Cambrai juures mitmesaja tankiga pealetungi Saksa vägedele. Lahingus sai kümneid tuhandeid sõdurit surma ja haavata. Lahing lõppes tulemusteta.

Detsember

 Pikemalt artiklis Detsember 1917

• 5. detsember – Sidónio Pais pani Portugalis toime riigipöörde.
• 6. detsember – Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks.
• 6. detsember – Halifaxi plahvatus: Kanadas Halifaxi sadamas plahvatas lõhkeaineprahilaev Mont Blanc. See oli suurim ja laastavaim inimtekkeline plahvatus enne Hiroshima aatomipommi. 2000 inimest sai surma, üle 2000 jäi kadunuks, 9000 sai vigastada ja 25 000 jäi peavarjuta.
• 7. detsember – USA kuulutas Austria-Ungarile sõja.
• 8. detsember – pärast 5. detsembri riigipööret lahkus peaminister Afonso Costa Portugalist ning läks Prantsusmaale eksiili. Sidónio Pais sai uueks peaministriks.
• 12. detsember – Prantsusmaal Modane'is oli rongiõnnetus, milles hukkus vähemalt 543 inimest.
• 15. detsember – Bessaraabia kuulutas end iseseisvaks Moldova Demokratlikuks vabariigiks.
• 19. detsember – toimus NHL-i esimene mäng.
• 22. detsember – asutati Saksa Tööstuse Normikomisjon.

Kuupäevata

• Toimus esimene Mustermesse Basel.
• Asutati hollandi kunstnikerühm De Stijl.

Sündmused Eestis

• 12. aprill – (vkj. 30. märts) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada Ajutine Maanõukogu.
• 23. mai (vkj. 10. mai) – Soomes, Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.
• 9. juuni – asutati Eesti Õpetajate Liit.
• 16. juuli – Tartus peetud esseeride partei eesti osakondade konverentsil loodi oma keskkomitee.
• 24. august – Friedrich Akel lahkus Tallinna Linnavolikogu esimehe kohalt.
• 25. september – kirjandusliku rühmituse Siuru (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis.
• 24. oktoober (vkj. 11. oktoober) – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta.
• 7. november (vkj. 25. oktoober) – Tallinnas võttis võimu enda kätte sõja-revolutsioonikomitee.
• 9. november (vkj. 27. oktoober) – Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas enamlaste järjest tugevnev terrorirežiim Eestis.
• 23. november – Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga kaotati Eestis seisuslik kord.
• 28. november (vkj. 15. november) – lähtudes asjaolust, et Venemaal võimu haaranud bolševikud on end lahti öelnud riigivõimu senisest kontinuiteedist, kuulutab Toompeal kogunenud Maanõukogu end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks.
• 7. detsember – tsaaritruuduse [vastandina riigitruudusele] põhimõttest lähtuvalt ning järgides Kuramaa rüütelkonna eeskuju 4. oktoobrist kuulutas Saaremaa Rüütelkond end Venemaast sõltumatuks ja esines sõjakuberner Adolf von Seckendorffi kaudu Saksa keisri ees palvega Saaremaa ühendamiseks Saksamaaga.
• 13. detsember – Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutas Eestimaa rüütel- ja maiskond Eestimaa Venemaast sõltumatuks ning palus Saksa keisririigilt kaitset ja maa kohest okupeerimist Saksa vägede poolt.
• 30. detsember – Liivimaa rüütel- ja maiskonna maapäev kuulutas Liivimaa Vene riigist sõltumatuks ja palus Saksa keisririigil võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla.
• Tallinna elanike arv oli 179 000.

 Pikemalt artiklis 1917. aasta Eestis

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1917

• 1. jaanuar – Paul Kees, Eesti pedagoogikateadlane
• 4. jaanuar – Eugen Piisang, Eesti kergejõustiklane, spordiajaloolane ja -ajakirjanik
• 5. jaanuar – Adolfo Consolini, Itaalia kergejõustiklane
• 28. jaanuar – Elmar Mölder, Eesti jalgpallur
• 11. veebruar – Diuseppe De Santis, Itaalia filmilavastaja (surnud 16. mai 1997)
• 11. veebruar – Sidney Sheldon, USA kirjanik
• 11. veebruar – Eugen Tilling, Eesti korvpallur
• 5. märts – Aleksander Sirel, Eesti sporditegelane
• 12. aprill – Juhan Toomaspoeg, Eesti majandusteadlane
• 3. mai – Kiro Gligorov, Makedoonia poliitik
• 6. mai – Herman-Madis Vutt, Eesti tõstja
• 16. mai – George Gaynes, Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja
• 20. mai – Roman Karu, Eesti sporditegelane
• 29. mai – John Fitzgerald Kennedy, USA president
• 5. juuni – Erich-Villiam Pihlakas, Eesti lauatennisekohtunik
• 15. juuli – Raimund Sepp, eesti viiuldaja
• 27. juuli – André Bourvil, Prantsuse näitleja ja laulja
• 4. august – Janka Brõl, Valgevene kirjanik
• 20. august – Lembit Kärner, Eesti laskur
• 23. august – Meinhard Karelson, Eesti kergejõustiklane
• 28. august – Martin Linnamägi, Eesti poksija
• 29. august – Theodor Sinkel, Eesti sporditegelane
• 5. september – Jazep Sažyč, Valgevene poliitik
• 15. september – Boris Kabur, Eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja
• 15. september – Enno Eesmaa, eesti laulja
• 5. oktoober – Magda Szabó, Ungari kirjanik ja tõlkija
• 12. oktoober – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane, akadeemik
• 2. november – Durward Randolph Knowles, Bahama purjetaja
• 19. november – Indira Gandhi, India peaminister
• 21. november – Ilmar Prooso, eesti fotograaf
• 6. detsember – Kamāl Junblāţ (Kamal Jumblatt), Liibanoni druuside juht
• 7. detsember – Artur Ots, Eesti näitleja ja lavastaja
• 7. detsember – Loit Laidna, Eesti kergejõustiklane
• 16. detsember – Sir Arthur C. Clarke, inglise ulmekirjanik
• 21. detsember – Heinrich Böll, saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1972

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1917

• 10. jaanuar – Buffalo Bill
• 1. veebruar – Georg Andreas Bull, norra arhitekt ja ehitusinsener
• 10. veebruar – John William Waterhouse, briti kunstnik
• 16. veebruar – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
• 8. märts – Ferdinand von Zeppelin, saksa leiutaja
• 1. aprill – Scott Joplin, USA helilooja ja muusik
• 31. märts – Emil Adolf von Behring, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1901
• 5. juuni – António Teixeira de Sousa, Portugali poliitik
• 9. juuni – Eric Hobsbawm, Briti ajaloolane
• 27. september – Edgar Degas, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
• 28. september – Rudolf Hurt, eesti vaimulik
• 15. oktoober – Mata Hari, hollandi tantsijanna
• 17. november – Auguste Rodin, prantsuse skulptor

Nobeli auhinnad

• füüsika – Charles Glover Barkla
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – Karl Adolph Gjellerup, Henrik Pontoppidan
• rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (Genf)

Kirjandusteosed

• "Poems of West and East" (Vita Sackville-Westi luulekogu)
• "Saatana karussell" (August Gailiti novellikogu)

Balletid

• "Parade" (Erik Satie)

Hooned

• Kultaranta presidendiloss (Lars Sonck)