Jaanilinn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast Venemaa territooriumil; Lohul asuva linnamäe kohta vaata artiklit Lohu Jaanilinn.

Jaanilinn

vene Ивангород
(Ivangorod)
soome Ivangorod, Iivananlinna

Linna vapp
Jaanilinna vapp
Pindala: 7,7 km²
Elanikke: 9797 (2010)[1]

Koordinaadid: 59° 22′ N, 28° 13′ E59.36666666666728.216666666667koordinaadid: 59° 22′ N, 28° 13′ E
Jaanilinn
Jaanilinn Leningradi oblasti kaardil

Jaanilinn (vene Ивангород (Ivangorod) soome Iivananlinna[2]) on linn Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanilinn on saanud nime Moskva suurvürsti Ivan III järgi. Tema valitsemisajal alustati 1492 Jaanilinna linnuse rajamist.

Jaanilinn kuulub Venemaa piiritsooni ja pääs linna on piiratud, sealhulgas ka Venemaa kodanikele.

Jaanilinnas on mitu piiripunkti: eraldi kaubaveokitele, muudele sõidukitele ning jalgratturitele ja jalakäijatele, samuti rongide piiriületuspunkt, peale selle lihtsustatud piiriületuspunkt jalakäijatele (kuid mitte jalgratturitele). Lihtsustatud piiriületuspunkt on avatud kell 8–17, teised piiriületuspunktid ööpäev läbi. Teiste piiripunktide läbijatel on võimalik külastada ka tax-free-kauplust, piiri lihtsustatud korras ületajatel see võimalik ei ole. Autojuhtidele on oma, jalakäijatele ja jalgratturitele oma tax-free-kauplus.

Alates 14. märtsist 2004 oli Jaanilinna linnapea Nikolai Kolomeitsev. 22. oktoobrist 2009 on linnapea Vassili Kaprijantšuk.

Vaade Jaanilinna linnusele koos Narva jõe ja Narva Hermanni ordulinnusega on kujutatud Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel.

Jaanilinnal on kaks aukodanikku: kirjanik Pavel Tsubko (1922–2003) ja KGB töötaja Aleksei Bõstrov (1921–2002).

Linnas paikneb Venemaa relvajõudude väeosa nr 32229, mis on Venemaa sõjaväeluure keskasutuse GRU eriteenistuse OSNAZi üksus. Selle ülesanne on raadio- ning raadiotehniline luure. [3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi vallutas linnuse 1495–1497 peetud Rootsi-Vene sõja käigus 1496. aastal ja põletas selle maha. Linnust üritati müüa Liivi Ordule, kuid tehing ebaõnnestus. Rootslased tõmbusid Soome lahe põhjakaldale tagasi.

Venelased ehitasid linnuse uuesti üles. See oli esimene korrapärase viisnurkse põhiplaaniga Venemaa kindlus. Paari aastakümnega kujunes selle kõrvale ka asula. 1509. aastal oli linnus praeguses põhimahus valmis.

Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti 1581, kuid 1590 võtsid venelased selle tagasi ja Täyssinä rahuga 1595 jäi Jaanilinn Venemaale. Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna 1612. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Jaanilinnale 1617 linnaõigused, kuid 1649 liideti Jaanilinn Narvaga ja kuni jaanuarini 1945 oli Jaanilinn Narva linna osa.

Pärast Narva langemist 1704 vallutasid venelased ka Jaanilinna. Järgnevalt kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu, alles 1917 ühendati linn Eestiga (Eestimaa kubermanguga). Sakslased vallutasid Jaanilinna 1918. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnaosa punavägede kätte. Sealt valmistati ette nii ülejäänud Narva kui ka kogu Eesti vallutamist, seal alustas oma tegevust Eesti Töörahva Kommuun.

Jaanilinn ja Narva 1860. aastal

Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 eraldasid Nõukogude võimud jaanuaris 1945 Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu ning andsid Jaanilinnale 1954 eraldi linnaõigused. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991 ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Jaanilinn kuulub praegu, kuni pole jõustunud uus Vene-Eesti piirilepe, de jure Eesti Vabariigi ja de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 2010. aasta rahvaloenduse andmed
  2. See on Jaanilinna vana soomekeelne nimi (Kerkko Hakulinen, Sirkka Paikkala. Pariisista Papukaijannokkaan: Suomenkieliset ulkomaiden paikannimet ja niiden vieraskieliset vastineet, Helsinki: Kotimaisten kielten keskus 2013, ISBN 978-952-5446-80-7, lk 74).
  3. Venelased kuulavad meid pealt, Eesti Ekspress, 20. mai 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Arnold Soom. Ivangorod als selbständige Stadt: 1617–1649, Tartu 1937.