Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт ) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918. aasta 12. septembri otsusega 19. septembrist Põhjarinde baasil moodustatud väekoondis Venemaa lääne- ja loodepiirkondade kaitseks Vene kodusõjas.
| Läänerinne | |
|---|---|
| Tegev | 19. september 1918 – |
| Riik | Vene SFNV |
| Kuuluvus | Punaarmee |
| Suurus | armeedegrupp |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
Aleksandr Jegorov Mihhail Tuhhatševski August Kork (kohusetäitja) Aleksander Kukk (kohusetäitja) |
Läänerinde staap asus tegevuse jooksul Staraja Russas, Molosetšnõis, Dvinskis, Smolenskis ja Minskis.
Läänerinne likvideeriti 1924. aastal, 8. aprillil seoses Läänerinde reorganiseerimisega Lääne sõjaväeringkonnaks.
Läänerinde koosseis [muuda]
- 6. armee, 1. oktoobrist 1918 – 19. veebruarini 1919. aastal,
- 7. armee, 19. veebruarist 1919. – 10. mai 1921. aastal,
- Eestimaa Punaarmee, 19. veebruarist 1919. – 30. mai 1919;
- Nõukogude Läti armee; (alates 7. juuni 1919 15. armee), 19. veebruarist 1919 – 4. oktoober 1920. aastal,
- Läänearmee; alates 13. märts 1919 Valgevene-Leedu armee; alates 9. juuni 1919 — 16. armee, 19. veebruarist 1919. – 7. mai 1921. aastal,
- 12. armee, 16. juuni – 27. juuli; 7. september – 17. oktoober 1919; 14. august – 27. september 1920. aastal;
- Mozõri väegrupp, 18. mai – september 1920. aastal;
- 3. armee, 11. juuni – 31. detsember 1920. aastal;
- 4. armee, 11. juuni – 18. oktoober 1920;
- 1. Ratsaarmee, 14. august – 27. september 1920. aastal;
- Dnepri flotill, 1919. aastal.
- Läänerinde vägedega tegutses koos Balti laevastik, 1919. aasta veebruaris – detsembris.
Läänerinde väed osalesid lahingutegevuses 2 000 km pikkusel rindejoonel: Antante vägede vastu Murmanski suunal, Soome vägede vastu Petroskoi, ja Olonetsi suunal ning Karjala kannasel; Eesti Vabadussõjas, Läti Vabadussõjas eesti ja läti ning ka leedu vägede vastu ja Eestis ja Lätis asunud Vene valgekaartlaste Loodearmee vägede vastu; saksa ja Poola vägede vastu Valgevenes.
1919. aasta suvel taandusid Läänerinde väed lahingutes Eesti ja Loodearmee vägedega Eestist ja Lätist; Valgevenes aga taandusid Läänerinde väed Nõukogude-Poola sõjas pärast ebaõnnestunud Varssavi ja Poola vallutamiskatset Berzina jõe ja Polotski linnani.
1919. aasta juunis-augustis ja oktoobris-novembris pidasid Läänerinde 7. armee ja 15. armee väeüksused kaitselahinguid Eesti armee ja Loodearmee vägedega Petrogradi kaitsel.
Läänerinde juhtkond [muuda]
- Rinde juhatajad
- Dmitri Nadjožnõi, 19. veebruarist – 22. juulini 1919. aastal,
- Vladimir Gittis[1] (kohusetäitja), 22. juulist 1919 – 29. aprillini 1920. aastal,
- Mihhail Tuhhatševski, 29. aprillist 1920 – 4. märtsini 1921. aastal,
- Ivan Zahharov (kohusetäitja), 4. märtsist 20. septembrini 1921. aastal,
- Aleksandr Jegorov, 20. septembrist 1921 24. jaanuarini. 1922. aastal,
- Mihhail Tuhhatševski, 24. jaanuarist 1922 – 26. märtsini 1924. aastal,
- August Kork (kohusetäitja), 26. märtsist – 5. apillini 1924. aastal,
- Aleksander Kukk (kohusetäitja), 5. – 8. aprillini 1924. . aastal.
- R.А.Rimm, 19. veebruarist – 19. maini 1919. aastal,
- Jevgeni Pjatnitski (Евгений Михайлович Пятницкий), 19. veebruarist – 19. maini 1919. aastal,
- Adam Semaško (Семашко Адам Яковлевич), 19. veebruarist – 1. juuni 1919. aastal,
- Oskar Stigga (Стигга Оскар Ансович), 24. märtsist – 22. juulini 1919. aastal,
- Aleksei Okulov (Окулов, Алексей Иванович), 19. maist – 21. juunini 1919. aastal,
- Boriss Pozern (Позерн, Борис Павлович), 5. juunist – 1. augustini 1919. aastal,
- A. Potjajev (А. И. Потяев) 21. juunist 1919 – 3. jaanuarini 1920. aastal,
- Reinholds Bērziņš (Берзин, Рейнгольд Иосифович), 7. juulist – 10. detsembrini 1919. aastal,
- Jossif Stalin, 9. juulist – 30. septembrini 1919. aastal,
- Konstantin Jurenjev (Юренев, Константин Константинович), 14. oktoobrist 1919 – 3. jaanuarini 1920. aastal,
- Józef Unszlicht, 11. detsembrist 1919 – 12. aprillini 1921. aastal,
- Arkadi Rosengoltz (Розенгольц, Аркадий Павлович), 8. maist – 2. juunini 1920. aastal,
- Ivars Smilga, 30. maist – 24. oktoobrini 1920. aastal,
- Feliks Dzeržinski, 9. augustist – 10. septembrini 1920. aastal,
- Romuald Muklevich (Муклевич, Ромуальд Адамович), 12. aprillist 1921 – 5. augustini 1922. aastal,
- N. Novikov, 23. novembrist 1921 – 1. novembrini 1922. aastal,
- Ivan Perepetško (Перепечко, Иван Николаевич), 8. augustist 1922 – 8. veebruarini 1923. aastal,
- Vassili Kasatkin[2], ajutine kohusetäitja), 8. veebruarist – 5. detsembrini 1923. aastal,
- Vassili Volodin[3], 5. detsembrist 1923 – 8. aprillini 1924. aastal.
- Rinde staabiülemad
- Nikolai Domožirov[4], 19. veebruarist – 26. maini 1919. aastal,
- Nikolai Petin[5], (26. maist – 17. oktoobrini 1919. aastal,
- Aleksei Peremõtov[6] (ajutine kohusetäitja), 17. oktoobrist – 13. novembrini 1919. aastal,
- Vladimir Lazarevitš[7], 13. oktoobrist 1919 – 9. veebruarini 1920. aastal,
- Nikolai Švarts[8], 25. veebruarist – 30. septembrini 1920. aastal,
- Nikolai Sollogub[9], 1. oktoobrist – 6. detsembrini 1920. aastal,
- Pavel Jermolin[10], 6. detsembrist 1920 – 7. juunini 1921. aastal,
- Mihhail Batorski[11], 7. juunist – 23. novembrini 1921. aastal,
- Sergei Meženinov[12], 23. novembrist 1921 – 6. juulini 1923. aastal,
- Ivan Gludin (Глудин, Иван Иванович) (ajutine kohusetäitja), 6. juulist – 30. septembrini 1923. aastal,
- Aleksander Kukk, 30. septembrist 1923 – 8. aprillini 1924. aastal.
Viited [muuda]
- ↑ Гиттис Владимир Михайлович
- ↑ КАСАТКИН Василий Николаевич
- ↑ Володин Василий Гаврилович, Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991
- ↑ Доможиров Николай Николаевич
- ↑ Петин Николай Николаевич
- ↑ Перемытов Алексей Макарович
- ↑ Лазаревич Владимир Соломонович
- ↑ Шварц Николай Николаевич
- ↑ Соллогуб Николай Владимирович
- ↑ Ермолин Павел Иванович
- ↑ Баторский Михаил Александрович
- ↑ Меженинов Сергей Александрович
