Jaan Anvelt

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kommunistlikust revolutsionäärist ja kirjanikust; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Anvelt noorem

Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (1884–1937).jpg
Jaan Anvelt
Sünniaeg 18. aprill 1884
Sünnikoht Võisiku vald, Viljandimaa
Surmaaeg 11. detsember 1937
Erakond VSDTP/VSDT(b)P/EKP
Amet Narva Ajutise Revolutsioonikomitee esimees (1917)
Narva TSN esimees (1917)
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I ja II esimees (1917)
Petrogradi Töökommuuni esimees (1918)
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees (1918–1919)

Õppeasutus Peterburi ülikool
Eriala õpetaja

Jaan Anvelt (venepäraselt Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu11. detsember 1937 NSVL, hukati) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).

Noorus ja haridustee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Anvelt sündis talupoja perekonnas, lõpetas kihelkonnakooli, 1905. aastal Tartu õpetajate seminari, aastatel 19051907 töötas Toilas kooliõpetajana. Alates 1907. aastast õppis Anvelt Peterburi ülikoolis õigusteaduskonnas, kus astus ka VSDTP liikmeks. Aastal 1911 heideti ta revolutsioonilise tegevuse pärast arreteerituna ülikoolist välja. Ta lõpetas ülikooli 1912 eksternina ja töötas samast aastast alates Narvas advokaadiabina.

Revolutsiooniline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toilas töötades võttis Anvelt osa revolutsioonilisest tegevusest. Ta astus 1907 VSDTP-sse ja pärast Peterburi ülikooli astumist sai temast VSDTP koosseisu kuuluva Eestimaa kubermangu VSDTP allorganisatsiooni üks juhte. 1911. aastal ta arreteeriti ja saadeti Tallinna. Pärast vabanemist jätkas ta parteitööd Tallinnas. Pärast ülikooli lõpetamist 1912 asus ta elama Narva. Seal asutas ta koos Johannes Käsperti ja Villem Bukiga ajalehe Kiir ning oli tegelik ajalehe toimetaja. Esimese maailmasõja ajal tegi Anvelt Narvas põrandaalust parteitööd.

1917. aasta revolutsiooniperiood[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aastal oli J. Anvelt Narva Ajutise Revolutsioonikomitee esimees ning 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel valiti Jaan Anvelt Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu esimeheks. 1917. aasta märtsis määrati Jaan Anvelt ajalehe Kiir vastutavaks toimetajaks ja temast sai üks Eestimaa bolševike juhte.

3.–24. juuni 1917 esimesel Petrogradis toimunud Ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti Jaan Anvelt Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liikmeks.

5. juunil 1917 Ajutise Maanõukogu valimistel valiti J. Anvelt VSDTP saadikuna Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks ja 14. juulist 1917 kuni ta väljaheitmiseni 5. veebruaril 1919 oli Jaan Anvelt Ajutise Maanõukogu liige.

5.–9. augustil 1917 toimunud Eesti Nõukogude I Kongressil valiti Jaan Anvelt Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks. J. Anvelt võttis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsioonist Eestis, ta oli VSDT(b)P Tallinna komitee ja Põhja-Balti komitee liige. 25.–28. oktoobril 1917. aastal toimunud Eesti Nõukogude II Kongressil valiti J. Anvelt taas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liikmeks.

1918. aasta, Saksa okupatsioon ja emigratsioon Venemaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa vägede pealetungi ja okupatsiooni eest evakueerus J. Anvelt 24. veebruaril 1918. aastal koos Balti laevastiku laevadega Jääretke käigus Soome ja sealt Petrogradi, kus ta töötas juhtivatel kohtadel 1918 veebruarist – aprillini Nõukogude Venemaa Loode oblasti sõjakomissarina.

1918. aasta aprillist tegutses ta Nõukogude Venemaa Petrogradi Töökommuuni (Петроградская трудовая коммуна) esimehena ja ka 1918. aasta aprillist novembrini Põhja Oblasti Kommuunide Liidu) Petrogradi Rahvusasjade Komissariaadi rahvakomissarina[1].

1918 aasta septembris lõpetas ta 2. Petrogradi kommunistliku koosseisu suurtükiväekursused, pärast mida teenis Nõukogude Venemaa Punaarmees Vene kodusõjas Idarindel.

Jaan Anvelt osales 1918. aasta 19. mail Petrogradis Nõukogude Venemaale evakueerunud eesti bolševike organiseeritud VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee asutamisel, mille juhiks ta ka tagaselja valiti.

1918. aasta Eesti Töörahva Kommuun[muuda | redigeeri lähteteksti]

29. november 1918, Narva vallutamise järel Punaarmee poolt kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mille juhtorgani – Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimehe ja sõjandusosakonna juhatajana[2] tegutses Jaan Anvelt 1918. aasta novembrist kuni 1919. aastani, mil ETK ja Nõukogude Punaarmee väed Vabadussõja tulemusel Eestist välja aeti.

Pärast taganemist Eestist Nõukogude Venemaale ja ETK laialisaatmist oli Jaan Anvelt 1919. aasta 15. novembrist kuni 19. detsembrini sõjakomissar Punaarmee, 7. armee, 2. Valgevene M. Frunze nimelises diviisis[3] ja seejärel 1920. aasta veebruarist kuni 1921. aasta veebruarini Petrogradi kindlustatud rajooni ülem.

1920. aastate illegaalne tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu likvideeriti Nõukogude Venemaal ametlikult ÜK(b)P Eesti sektsioonide tegevus ning asutati 1920. aastal Eestis korraldatud illegaalsel kongressil Eestimaa Kommunistlik Partei, mille esimesel kongressil 1920. aastal valiti illegaalse EKP Keskkomitee liikmeks ka Nõukogude Venemaal viibinud Jaan Anvelt.

Aastatel 1921–1925 osales J. Anvelt illegaalses kommunistlikus tegevuses Eesti Vabariigis, oli üks 1. detsembri mässu organisaatoritest, mille käigus tappis Balti jaama kordniku Mihkel Muti. Hiljem mõrvas ta veel Telliskivi tänaval tööle mineva kaptenmajor Karl Sterni[4].

1933. aastal viibis Anvelt Postimehe teatel jälle salaja Eestis, revideerides ja julgustades põrandaaluseid organisatsioone Narvas, Tallinnas ja Tartus. Tal olevat olnud kaasas kergekuulipilduja[5].

Jaan Anvelt 1925

Esindusorganites[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Anvelt oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige alates 1919. aastast kuni surmani 1937. aastal.

Jaan Anvelt oli Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei ÜK(b)P XIV, XV, XVI kongressi saadik.

Jaan Anvelt oli III Kommunistliku Internatsionaal VI kongressi (1928) ja VII kongressi (1935) saadik. Aastatel 1935–1937 oli J. Anvelt Kominterni Rahvusvahelise kontrollkomisjoni liige ja sekretär[6], ta arvati KI RKK koosseisust välja KITK Presiidiumi otsusega 11. juunil 1938.

Tegevus ja surm Nõukogude Liidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1926–1929 oli J. Anvelt Žukovski nim Punaarmee Lennuväeakadeemia (Военно-воздушная академия имени Жуковского) komissar; aastatel 1929–1935 Tsiviillennunduse Peavalitsuse ülema asetäitja[7] [8] ja ülem;

11. detsembril 1937 peksisNSV Liidus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi uurija Aleksandr Langfang[9] ta ülekuulamisel surnuks[10]. Jaan Anvelt rehabiliteeriti 1956. aastal.

Mälestuse jäädvustamine Nõukogude okupatsiooni ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19091910 oli ta abielus kommunistist poliitiku Alma Ostraga. 1912. aastal oli ta abielus Peterburis õppinud J. Vassiljevaga[11]. Tema teine abikaasa oli Alise Stein-Anvelt, kellega tal sündisid tütar Kima[12] ja poeg Jaan[13]. Peres oli kombeks panna pere vanimale pojale nimeks Jaan.

Andres Anvelt on tema lapselaps.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Räästaalused (Eessaare Aadu. Tallinn : Mõte, 1916)
  • Alasti (Eessaare Aadu. Tallinn : Mõte, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. [Tallinn] : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. 2. ed. Tallinn : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. Tallinn : Mõte, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. 2. ed. Tallinnas : Mõte, 1917)
  • Töörahwa wõimuwalitsuse kindlustamisest (Jaan Anwelt. Peterburis : Kom. partei Eesti Keskk. Wenemaa büroo, 1919. Töörahva kirjandus; nr 15)
  • Linnupriid: romaan (lõpetamata, käsikiri aastatest 19221923; Eessaare Aadu, Walitud teosed. II. Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, Leningrad : Sovetski Petšatnik, 1935; 4. trükk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984)
  • Maha kommunistid! Elagu sotsiaaldemokraadid! : töörahwa sõpradest ja waenlastest. Tallinn : J. Linzmann, 1924. Töörahva raamatukogu; nr. 1)
  • 1905. aasta Eestis : Kirjeldused. Mälestused. Dokumendid (EKP KK ajalookomisjon; [eessõna: H. Pöögelmann]. Leningrad : Külvaja, 1926)
  • Sotsialistlise ühiskonna ehitamine Nõukogude Liidus : (Ü.K.(e)P. konwerentsi puhul) (J. Anwelt ja O. Rästas. Moskwas : Nõukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus, 1927)
  • «Meie lahkuminekud», ehk, EKP «wastasrinna» ajaloolised unenäod (J. Anwelt. Leeningraad : Külvaja, 1928)
  • Lenini partei ja trotskistid (Jaan Anwelt. Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Parempoolne kallak Üleliidulises Kommunistlises (enamlaste) Parteis (J. Anwelt. Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Jutustusi (Eessaare Aadu; [koostaja E. Sõgel; illustraator A. Kütt; järelsõna: E. Päll]. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957)
  • Oktoobrirevolutsioon Eestis (Jaan Anvelt. Tallinn : Eesti Raamat, 1967)
  • Valitud jutustusi (Eessaare Aadu. Tallinn : Eesti Raamat, 1971)
  • Valitud teosed. 1. [köide], 1905–1917 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja Karl Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat, 1982)
  • Valitud teosed. 2., 1917–1921 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [toimetuse kolleegium: Karl Tammistu (koostaja). jne.]. Tallinn : Eesti Raamat, 1983)
  • Valitud teosed. 3., 1921–1925 (Jaan Anvelt; [koostaja K. Tammistu] ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal. Tallinn : Eesti Raamat, 1986)
  • Valitud teosed. 4., 1925–1928 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja K. Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat, 1987)

Anveldi loomingu ainetel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anveldi romaani "Linnupriid" ainetel on tehtud film "Lindpriid" (1970), mille režissöör ja stsenarist on Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]