Heinaste

Heinaste

läti Ainaži

eesti Heinaste

Heinaste vapp

Heinaste lipp

Pindala: 5 km²

Elanikke: 994 (01.01.2011)

Koordinaadid: 57° 52′ N, 24° 21′ Ekoordinaadid: 57° 52′ N, 24° 21′ E

Heinaste (läti Ainaži; saksa Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul 116 km kaugusel Riiast. Kuulub Salatsi piirkonda. Linn piirneb Heinaste valla, Salatsi valla ja Häädemeeste vallaga.

Linna pindala on 5 km² ja elanike arv 994 (1. jaanuar 2011).

Sihtnumber on LV-4035.

Nimi [muuda]

Nime "Heinaste" tähenduseks peetakse 'heinatee' (Hainastee).

Lätikeelset nime on seostatud ka liivi sõnaga ainagi 'üksildane'.

Haldusajalugu [muuda]

Omavalitsusüksuseks sai Heinaste 1920.

Aastal 1926 sai Heinaste linna õigused.

2009. aastani kuulus Limbaži rajooni.

Ajalugu [muuda]

Linn on kujunenud liivlaste kaluriküla kohale. Ametlikes dokumentides on nime esmakordselt mainitud 1564 krooniomandina. Hiljem läks Heinaste Svētciemsi mõisa alla. Aastal 1800 eraldati Heinaste küla ja maa panditud Svētciemsi mõisast ning need läksid Mazstraupe mõisa omanike parun Meyendorffide omandusse.

19. sajandi teisel poolel oli Kurzeme ja Vidzeme külades palju odavat tööjõudu. Lähedal olid metsad, kus kasvad palju mastimände, mis andsid materjali laevaehituseks. Sellepärast arenes seal laevaehitus ja elav kaubandus.

Aastal 1864 asutas kaugsõidukapten Christian Dahl Krišjānis Valdemārsi õhutusel Heinaste merekooli, Läti esimene merekooli. Õpetus oli tasuta ning toimus läti, eesti ning hiljem ka vene keeles. Merekool töötas 50 aastat, kuni Esimese maailmasõjani.

Heinaste alev rajati 1869. Arendati laevaehitust. Aastatel 1900–1905 ehitati kaubasadam.

21. veebruaril 1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus Heinaste Eesti külge käivaks pidada^[1]. Heinaste oli osaliselt eesti rahvastikuga asula, mis läks Eesti ja Läti vahelise piiri tõmbamisel Lätile. 1930. aastal oli Heinaste elanikest 22% eestlased.