Nimed marmortahvlil

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Albert Kivika romaanist. Filmi kohta vaata artiklit Nimed marmortahvlil (film)

Nimed marmortahvlil
Autor Albert Kivikas
Kaane kujundaja Eduard Järv
Päritolumaa Eesti
Keel eesti
Žanr romaan
Kirjastaja Eesti Kirjastuse Kooperatiiv
Ilmumisaeg 1936
Lehekülgi 539

"Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Eesti vabadussõja teemaline romaan.

Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis 1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmandas osas on käsitletud sõjategevuse lõppjärku ja poiste tagasijõudmist Tartusse.

"Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivika isiklikel kogemustel. Kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ja mõtete edasiandmiseks minategelast, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise.

Teose "Nimed marmortahvlil" teine osa ilmus 1935. aastal ajalehe Uus Eesti veergudel järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaani andis 1936. aastal Tartus välja Eesti Kirjastuse Kooperatiiv. Esmatrükis oli teosel 539 lehekülge.

Mais 1937 autasustati Albert Kivikat romaani eest riigivanema auhinnaga.

Teose kordustrükid on ilmunud 1942. aastal Tallinnas Eesti Kirjastuselt, 1947. aastal Vadstenas kirjastuselt Orto, 1991. aastal kirjastuselt Eesti Raamat sarjas "Eesti romaanivara", 2003. aastal Tallinnas kirjastuselt Leksiko (ISBN 9985-78-946-6), 2005. aastal sarjas "Eesti Päevalehe raamat" (ISBN 84-9819-341-9) ja 2015. aastal ettevõttelt Critera VMG (ISBN 9789949383597).

Järjed[muuda | muuda lähteteksti]

Elades paguluses Rootsis, kirjutas Albert Kivikas romaanile "Nimed marmortahvlil" järjed.

"Nimed marmortahvlil II" keskendub tagalaelule Vabadussõja-aastatel. Vabatahtlike sõjategevus on seal esitatud taustana, mitte enam keskse tegevustikuna. Peategelasest Henn Ahasest on saanud staabikirjutaja, kelle tõeline kirg on kirjandus. Albert Kivika kombel on temast saanud futurist. Tegelaskujude seas on äratuntavad mitmed tolle perioodi kirjandustegelased, eelkõige rühmituse Siuru liikmed.

II osa esmatrükk ilmus 1948. aastal Vadstenas kirjastuselt Orto, kordustrükina andis selle aastal 2000 välja Tallinna kirjastus Olion (ISBN 9985-66-181-8) ja aastal 2003 Tallinna kirjastus Leksiko (ISBN 9985-78-946-6).

"Nimed marmortahvlil III" ei käsitle enam sõjateemat, vaid vaatleb kultuurielu Eesti Vabariigi algusaastatel. Kesksel kohal on endiselt Henn Ahas ja tema isiksuse küpsemine. Antakse edasi 1920. aastate noorte kultuurihuvisid ja vaimueliidi arutlusteemasid.

III osa esmatrükk ilmus 1951. aastal, kui autor selle Lundis ise välja andis. Kordustrüki avaldas aastal 2001 Tallinna kirjastus Olion (ISBN 9985-66-216-4).

"Nimed marmortahvlil IV" jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on esitatud rahvuslasest Henn Ahase ja tema kommunistist venna Juhan Ahase salajase taaskohtumise kaudu.

IV osa esmatrükk ilmus 1954. aastal Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel. Kordustrüki andis aastal 2002 välja Tallinna kirjastus Olion (ISBN 9985-66-265-2).

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1937 alustas Albert Kivikas teose teatriversiooni ettevalmistamist. Teda aitas sõber ja kolleeg August Annist. Nende koostöö tulemusel ilmus 1939. aastal Tallinnas kirjastuse Tarvik väljaandel kolmes vaatuses (seitsmes pildis) 109-leheküljeline draama "Nimed marmortahvlil".

Näidendi lavastas Estonia teatris Ants Lauter ja esietendus toimus 24. veebruaril 1939. Tuntud näitlejatest astusid üles Teet Koppel (Ahas), Ants Eskola (rühmajuht Käsper) ja Hugo Laur (sanitar Tääker). Lavastaja Ants Lauter mängis ise kaptenit.

Aastal 1989 lavastas Ago-Endrik Kerge Vanemuises romaanist oma dramatiseeringu pealkirjaga "In corpore...", kus Ahast kehastas Rain Simmul, Käsperi osa täitis Andres Dvinjaninov.

Aastal 2002 valmis romaani põhjal film "Nimed marmortahvlil".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]