Michelangelo Caravaggio

Allikas: Vikipeedia
Caravaggio portree (Ottavio Leoni, 1621)

Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 157118. juuli 1610) oli itaalia maalikunstnik.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast. Küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja –olustikku. Michelangelo Caravaggio oli tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caravaggio küla järgi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias ja sattus pidevalt konfliktidesse. Caravaggio suri palavikku teel Napolist Rooma, tema säilmed leiti 2010. aastal Porto Ercole kirikust.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Caravaggio tööde loend

Tema barokkstiilis piibli– ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund).

Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks.

Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära.

Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Caravaggiost kujunes väljapaistev natüürmordi meister. Kui naturalism oli omane Caravaggiole ja tema koolkonnale, siis Caravaggio maalide teised jooned – tume taust, millel helendusid figuurid, ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid – said tunnuslikuks barokile laiemalt.

Maale[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Amor võitjana"
  • "Haudapanek"
  • "Maarja surm"
  • "Matteuse kutsumus"
  • "Püha Matteuse martüürium"
  • "Söömaaeg Emmauses"
  • "Uskmatu Toomas"
  • "Peetruse ristilöömine“
  • "Lautomängija"
  • "Hea ennustus"

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]