Uus Testament

Allikas: Vikipeedia

Uus Testament (kr. Καινή Διαθήκη; ka Uus leping), on eestikeelse Piibli teine osa. Uus Testament on tekstikogumik, mis pandi kirja hellenistlikus maailmas 1. ja 2. sajandil e.m.a. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Uus Testament on kristliku ideoloogia alustekst.

4. sajandi alguses valiti Uue testamendi kogumikku need tekstid milles ülistati Jeesuse sarnasust jumalaga. Tekstid milles kirjeldati Jeesust tavalise inimesena koguti kokku ja põletati (vt Nag Hammadi käsikirjad).

Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsest koguduste moodustamisest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Lääne kultuuri kujunemist.

Uue Testamendi raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus Testament

Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivievangeeliumiJeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) Kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust, mis on tehniliselt kahekümne teine epistel. Kuigi Uue Testamendi tänapäevase vormi kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole Uus Testament rangelt kronoloogilises järjestuses.

Evangeeliumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö.

Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu.

Apostlite teod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite teenimistööst pärast Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamatu ja Luuka evangeeliumi on kirjutanud sama autor.

Pauluse kirjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mis on traditsionaalselt omistatud Paulusele, kuigi neist mõnede autorlus on vaieldav. Peaaegu universaalselt arvatakse, et kiri heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud. Näib, et Paulus pigem dikteeris oma kirjad kirjutajatele, ning mõned neist mainivad spetsiifiliselt Pauluse kommet oma käega kirjutada tervitusi (allpool märgitud tärniga).

Üldised kirjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks Pauluse kirjadele on Uues Testamendis veel 7 üldist ehk katoolset kirja. Mõnikord arvatakse nende hulka ka kiri heebrealastele.

Prohvetiennustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue Testamendi viimasel raamatul oli suur mõju Kristlikule teoloogiale kogu Uue Testamendi suhtes.

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige suurema kõnelejate arvuga keeled juutide ja paganate seas Pühal maal (Iisraelis) Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks kreeka suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi vahemereäärsetes idaprovintsides. Uut Testamenti on alates selle kirjapanekust laialdaselt tõlgitud teistesse keeltesse, sealhulgas ladina, vanasüüria ja kopti keelde. Kuid mõned kirikuisad näivad vihjavat, et Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on oletatud, et ka Kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning tõlgiti kreeka keelde Luuka poolt. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust; väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja Heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need on kirjutatud otse kreeka keeles.

Kuula[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus Testament on olemas ka .mp3-vormingus. Loeb Arpad Arder. Link

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]