Evangeelium

Allikas: Vikipeedia
II

Evangeelium on rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum (kreeka εὐαγγέλιον, euangelion (eu- "hea", -angelion "sõnum")), mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena.

Sõna "evangeelium" tähistas antiikaegses maailmas kuninga (keisri) kuulutust (proklamatsiooni) iseenda kohta. Kreeka ja Rooma alal oli see mõistetav keisri ja juudi aladel Jumala evangeeliumina. Evangeelium kuulutab, et Jumal on kuningas. Lähtudes Jeesuse ütlusest Mt.19: Üksainus on, kes on hea..., siis võib head sõnumit tõlgendada Jumala Sõnana ja selle õnnistusena (hea ehk hüva sõna). Seeläbi võib pidada Jumala Sõnaks Pühakirja sõna, mis on elav ja täidetud Püha Vaimuga. Seega võib kõige avaramas mõttes olla inimese jaoks evangeelium ka lihtsalt õnnistus, õnnistav Jumala Sõna kuulamine ja kuulmine. Kuid ka kuulutust, et Sõna on kuningate kuningas (keiser) ja Jumalariik on lähedal. Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse! Mk. 1.15.

Uue Testamendi evangeeliumide sisuks on Jeesus Kristuse elu ja surma lugu, tema õpetused jmt. Need evangeeliumid on järgmised:

Neist kolme esimest nimetatakse sünoptilisteks evangeeliumideks. Johannese evangeelium on sünoptilistest evangeeliumitest mitmes suhtes erinev.

On ka mitmeid teisi apokrüüfilisi evangeeliume, mis ei kuulu Uude Testamenti. Tuntuim neist on Tooma evangeelium.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]