Apostel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Jeesuse õpetuse järgijatest; sõnal jünger on ka laiem tähendus, vaata jünger (üldmõiste)


Apostlid (ka: jüngrid) olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna apostolos), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma.

Kaksteist apostlit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Markuse (3:16–19) ja Matteuse evangeeliumi (10:2–4) järgi valis Jeesus Kristus oma teenimise alguses välja kaksteist apostlit:

Luuka evangeeliumis (6:13–16) jäetakse välja Taddeus, kuid tuuakse ära Juudas, Jaakobuse poeg. Mõnedes Matteuse evangeeliumi salmi 10:3 vanades ladina tõlgetes hüütakse Taddeust seloot Juudaks.

Erinevalt sünoptilistest evangeeliumidest puudub Johannese evangeeliumis apostlite nimekiri ning ka nende arvu ei mainita. Seal mainitakse järgmisi apostleid: Andreas, Peetrus, Filippus, Naatanael, Toomas, Juudas ("mitte Juudas Iskariot"), Juudas Iskariot, "armastatud jünger" (tavaliselt arvatakse, et see oli Johannes ise) ja Sebedeuse poegi (Jaakobust ja Johannest).

Kaheteistkümnes apostel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Juudas Iskariot oli enne Jeesuse Kristuse ülestõusmist Kristuse ära andnud ning end üles poonud, jäi apostleid järele üksteist. Apostlite tegude raamatu (1:23–26) järgi tõmmati Kristuse taevamineku ja nelipühi vahel kaheteistkümnenda apostli valimiseks liisku. Liisk langes Mattiasele.

Teised apostlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka Paulus nimetab end apostliks (näiteks Pauluse kiri roomlastele 1:1 ja teised kirjad). Konkreetsemalt nimetas ta end paganate apostliks (Pauluse kiri roomlastele 11:13). Ka mõningaid oma kaaslasi nimetas ta apostliteks ((Pauluse kiri roomlastele 16:7).