Pühak
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse.
Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi.
Sisukord |
[redigeeri] Kristlus
Katoliikluses, õigeusu kogudustes on läbi pühakute piltide Jumala poole palvetamine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on enamasti pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühak(ud) on paljudel linnadel, asulatel, tegevusaladel jpm.
Kiriku kontekstis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni.
- Reformatsioon kärpis tugevasti katoliiklusele omast pühakute kultust ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid sellises mõttes ei ole.
[redigeeri] Eesti kirjakeeles
Eesti keeles oli pühaku varasem nimetus "sant" (<Sancta, Santa, Saint), kasutusel ilmselt ka kerjusmunga kohta.
Pühakute nimed on eesti keeles kasutusel kahes versioonis. Vanem, katoliikluse ajast pärinev versioon on kasutusel eesnimede, kalendriliste tähtpäevade ja pühakodade nimedes (Jaan, Peeter, Kadri jne). Uuem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest (Johannes, Peetrus, Katariina jne). Õigeusklikel setudel on katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutusel kalendriliste tähtpäevade nimetustes (Piitrepäiv, Jaanipäiv jne) ja osaliselt ka pühakodade nimedes; eesnimedena on kasutusel vene õigeusklikud pühakute nimed: Petra ( < Петр < Peetrus), Ivvo ( < Иван < Johannes) jne.
[redigeeri] Budismis ja hinduismis
Budismis ja hinduismis on väga suur hulk erinevaid pühakuid. Avataara on (hinduismis) inimeseks kehastunud jumal. Bodhisatva on (budismis) isik, kes on loobunud vabanemisest ning pühendunud kõigi olendite vabastamisele. Üldnimetus pühaku kohta on budismis arhat. Traditsiooni kohaselt on pühad ka kõik austusväärsed õpetajad (gurud).
Eesti soost budistlik pühak on Vend Vahindra.
 Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
|---|
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
[redigeeri] Kirjandus
- Kristi Tarand, "Pühakuteraamat", Perioodika 1995, ISBN 5797905779, 176 lk
