Kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Stop hand orange.svg Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär.

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on ajalooline kiriklik ja etnograafiline piirkond.

Teatmikes, õpikuis, ilukirjanduses ja ka Wikipeedias eristatakse muinaskihelkondi ja kirikukihelkondi. Taolist jaotust ei saa pidada korrektseks, sest muinaskihelkondi per se polnud olemas. Segadus tekkis tõenäoliselt latiniseeritud kiligunda väärast tõlgendamisest: kiligunda tuletati kihelkonnast, kuigi Taani hindamisraamatus antav vanim lähtevorm on hoopiski kylægund ehk külägund, kilägund, tänapäeva külakond.

Külakonda, mis ühendas mitukümmend küla, võib pidada II aastatuhande alguse põhiliseks ja rippumatuks eestlaste territoriaal-sotsiaalseks ühenduseks, oma kindlate piiride, maakorralduse, omandisuhete ja juhtimisega. Taani Hindamisraamatus väikses nimistus on ära märgitud 29 külakonda, neile lisandub mõni märkimata jäänud külakond Põhja-Eestis ja Saaremaal ning kümmekond oletatavat külakonda Sakalas ja Ugandis. Kokku võis tänase Eesti ja Põhja-Läti pinnal olla umbes 45 eestlaste külakonda, mis teeb külakonna keskmiseks pinnaks üle 1000 ruutkilomeetri, millel elas umbkaudu 4000 inimest.

Teated külakondade ühinemisest-mitteühinemisest maakondadesse (lad. provincia) on üsna kaudsed, sest pole üheselt selge, kas tegemist oli geograafilise (nt Vironia), etnilise (Vironenses) või geograafilis-etnilise jaotusega.

Sisukord

Kirikukihelkonnad Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muistse vabadusvõitluse ehk Põhjala ristisõdade tulemusena moodustati vanade külakondade põhjal kirikukihelkonnad (parohhia, parochia, Kirchspiel).

Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Ristiusu ajajärgul alul kiriklik organisatsioon, kuid kujunes varsti ka kommunaalseks ühikuks, millel oli rida mitmesuguseid ülesandeid: hoolekanne vaeste eest, teede ehitamine ja nende korrashoid, postiolude korraldamine, kohaliku koolikorralduse arendamine ja juhtimine jne. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud.

Kirikukkihelkonnad (parochia) moodustati esialgu ristimiseelsete küläkondade piires. Taani hindamisraamatu järgi otsustades tuli ühe küläkonna kohta üks või kaks kirikukihelkonda (parochia).

Etnograafiliselt oli (kiriku)kihelkond üsna suletud rahvuslik üksus, kus tänu iseolemisele, kogukonnasisestele abieludele jms säilisid vanad tavad, murrak, riietus ja muu kohalik pärand. Kihelkonna rahvast iseloomustavad tihedad hõimlussidemed, reeglina võeti abikaasa oma kihelkonna piirest, harvemini naaberkihelkonnast (Saaga).

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860ndatest aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes.

1866 alustati kihelkondades valdade moodustamisega. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult talumaid, mitte aga aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem valdasid pidevalt ühendati, kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 18911893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1925. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Tänapäeval on kihelkonna mõiste muutunud pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Tänapäevane haldusjaotus 15 maakonnaks ning enam kui 230 omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus üks ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme praeguse maakonna vahel.

Eesti kihelkondade loend maakondade järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoiatus: nn. muinaskihelkonnad on rahvusromantiline müüt, millel puudub dokumenteeritud alus. Nn. muinaskihelkonnale vastab vallutuseelne kylægund-külakond (latiniseeritud kiligunda, kelichonta). Allolev loetelu ei ole keeleliselt korrektne.

Harjumaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskülakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reuælæ

  • Rebala kihelkond (Repala, Reppel) hilisemate Jõelähtme, Harju-Jaani ja Kuusalu kirikukihelkondade aladel.
  • Ocrielæ kihelkond ehk Vaskjala (Lehmja), hilisema Jüri kirikukihelkonna eelkäija
  • Vomentagana kihelkond (Uomentakæ) ehk Võhmataguse, hilisema Keila kirikukihelkonna eelkäija

Harju maakonna (Harrien) ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hageri (Haggers) – esmamainimine 1241, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
  • Harju-Jaani (Saientcken) – esmamainimine 1322, moodustatud sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna osadest
  • Harju-Madise (Lodendrode) – esmamainimine 1343, moodustati sajandi teisel poolel
  • Jüri (Jürgens) – moodustatud 12201221, algul kandis nime Vaskjala
  • Jõelähtme (Jegelecht) – moodustatud 1220–1221
  • Juuru (Jörden hiljem Juriz) – eraldus Hagerist 1240
  • Keila (Kegel) – moodustatud 1220–1221 Vomentagana alale
  • Kose (Kosch) – asutatud enne 1240, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
  • Kuusalu Kusal) – moodustatud umbes 1220
  • Nissi (Nysso) – esmamainimine 1452, moodustati sajandi lõpus, esialgu kandis nime Hertele

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

18.–20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Risti ka Harju-Risti (Sankt Crukt, hiljem Kreuz) – iseseisvus 1870. Eraldus 17. sajandi alguses Keila kihelkonnast, oli 1870. aastani ühendatud Harju–Madisega.

Järvamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda, mille nimedest on meieni jõudnud vaid üks.

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ambla – moodustati sajandi 1220. aastatel Lõpekundi muinaskihelkonna alale
  • Järva-Jaani – moodustati sajandi esimesel poolel Lõpekundi muinaskihelkonna alale, esmamainimine 1221, esialgne nimi Keytingen, hiljem Sankt Johannis.
  • Koeru – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1282
  • Peetri – moodustati sajandi esimesel poolel arvatavasti 12211223 omaette olnud muinaskihelkonna alale

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Anna – moodustati sajandi esimesel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest, 13. sajandil kuulus Embere (Randow) kihelkonda
  • Paide – moodustati 1636 Peetri ja Türi kihelkonna aladele

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Käru – eraldus 1920. aastal Vändra kihelkonna maadest nagu ka Käru vald ja liideti Järvamaaga

Läänemaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hanila (Hanhele) – moodustatud sajandi alguses, esmamainimine 1519. aastal
  • Karuse (Cozzo hiljem Karissen) – moodustati aastatel 1240–1250, esmamainimine 1267. aastal nime Karissen all
  • Kullamaa – moodustati sajandi esimesel poolel
  • Lihula (Leole) – moodustati hiljemalt 1241. aastal
  • Keina- moodustati peale 1254. aastat
  • Mihkli – rajati 13. sajandi keskel, preestrit mainitakse 1259., kirikut 1359. aastal
  • Märjamaa (Mariema) – moodustati 13. sajandi alguses, esmamainimine 1364. aastal
  • Ridala (Rotalia ehk Rotelwic) – moodustati 1220. aastail Ridala muinaskihelkonna alale. 1260–1270 ehitati kihelkonna alale Haapsalu piiskopilinnus
  • Vigala (Fickel) – moodustati pärast 1234. aastat

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kirbla – eraldus Lihula kihelkonnast omaette kihelkonnaks 14. sajandil
  • Lääne-Nigula – eraldus Ridala kihelkonnast, esmamainimine 1367. aastal
  • Martna – eraldus 16. sajandi alguses Ridala kihelkonnast
  • Noarootsi – moodustatud 15.sajandi alguses, 1536. aastast oli kihelkonnal pastor
  • Pühalepa – esmamainimine 1522
  • Vormsi – moodustati 15. sajandil

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Reigi – eraldus 1627. aastal Keina kihelkonnast
  • Varbla – eraldus Hanilast 1611, kuid oli edaspidigi korduvalt ühendatud Hanila kihelkonnaga

18.–19. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Haapsalu – eksisteeris lühiajaliselt
  • Emmaste – eraldus 1866. aastal Keina kihelkonnast

Pärnumaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alempois (oli muinasajal maakonda ühendamata kihelkond)
  • Halliste (Allise ehl Allistegunde)
  • Korbe (kuulus muinasajal Läänemaale)
  • Soontagana (kuulus muinasajal Läänemaale)

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Karksi – moodustati sajandi esimesel poolel, aastatel 1587–1877 kandis nime Halliste-Karksi kihelkond
  • Pärnu-Jaagupi – moodustati kohe peale vallutamist, esmamainimine 1241

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Halliste (Allise ehl Allistegunde) – esmamainimine 1504. aastal, aastatel 1587–1877 Halliste-Karksi kihelkond
  • Saarde – moodustati 16. sajandi keskel

Märkus. Pärnu maakonnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal ühe kihelkonnaga väikemaakond.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja kihelkond (läti k Rūjiena) (tänapäeval kuuluvad selle alad Lätile ja on peale Liivi sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ērģeme; saksa k Ermes) piirkonnaga, mis muinasajal võis olla eestikeelne ja kuuluda Sakala maakonda.

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saaremaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaani – eraldati 1675 Pöide kihelkonnast
  • Jämaja – moodustatud sajani esimesel poolel Sworve muinaskihelkonna alale
  • Kaarma (Karmelhof) – moodustatud sajandi esimesel poolel
  • Kihelkonna (Kiligunde) – esmamainimine 1228. aastal
  • Karja – moodustati sajandi keskel, kirikut on mainitud 1254
  • Muhu (Moon ehk Mohn) – moodustati koos Pöidega kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
  • Pöide (Peude) – moodustati koos Muhuga Horle-Mone kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
  • Valjala (Waldia) – moodustati 13. sajandi esimesel poolel

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Anseküla – moodustati 16. sajandi alguses
  • Kärla (Kergel) – eraldus Kaarma kihelkonnast 14. sajandi alguses, esmamainimine 1438. aastal
  • Püha (Pyha) – esmamainimine 1449

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaani – eraldus 1675. aastal Pöide kihelkonnast
  • Mustjala – moodustati 1646. aastal

18. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Setumaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Setumaal kihelkondi ei olnud.

Tartumaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jogentagana maakond
Soopoolitse maakond (Sobolits)
Ugandi maakond (Uggn)
Vaiga maakond

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kodavere (Kotefer) – moodustatud sajandi keskel, esmamainimine 1443. aastal
  • Laiuse (Wemela) – moodustati sajandi keskel, esmamainimine 1319. aastal
  • Otepää (Odempe või Odenpe) – moodustati kohe pärast vallutamist
  • Palamuse – moodustati sajandi alguses ajaloolise Vaiga maakonna alal, oma pastor aastast 1234
  • Puhja (Puien) – moodustati kohe pärast ala vallutamist, kirikut mainitakse aastal 1397
  • Rannu – moodustatud pärast ala vallutamist, esmamainimine 1347
  • Tartu-Maarja – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1471
  • Torma (Capescever) – moodustati ajaloolisele Vaiga maakonna alal kohe pärast vallutamist, esmamainimine 1319
  • Võnnu (Wendau) – moodustatud umbes 1224, esmamainimine 1361

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kambja (Camby) – moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkonna osadest, esmamainimine 1471. aastal
  • Kursi – esmamainimine 1411. aastal, kandis varem Lemestvere kihelkonna nime
  • Maarja-Magdaleena (kerspel to der Nyenkerken) – moodustati 14. sajandi teisel poolel, esmamainimine 1443. aastal, Maarja-Magdaleena nime sai kihelkond alles 17. sajandil
  • Nõo (Niggen või Nughen) – moodustatud umbes 1224. aasta paiku
  • Rõngu – moodustati peale 1413. aastat
  • Äksi (Ekes) – esmamainimine 1443

18. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lohusuu – asutati sajandi keskel hiljem liideti Torma kihelkonnaga

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Helme – moodustati sajandi alguses, esmamainimine 1329
  • Sangaste ('Toyvele hiljem Touvel) – moodustati pärast ala vallutamist, esmamainimine 1379

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Karula (Carwele) – moodustati 14. sajandil, esmamainimine 1532

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hargla – moodustati 1694. aastal Karula, Gaujiena (Koivalinna) ja Urvaste kihelkonna osadest


Ajalooline (kuni-1920) Valgamaa jääb kaasajal Läti aladele, v.a Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) kihelkonnast. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivalinna (läti k Gauijena, saksa k. Adsel) kihelkonnast. On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal oli see osake latgalite aladest. See on siiski vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas palju lätikeelseid kohanimesid.

Viljandimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõhu maakond
Sakala maakond

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Pilistvere (Pilsekon) – moodustatud enne 1234. aastat Nurmekunde kihelkonna alale
  • Põltsamaa – kihelkond asutati hiljemalt 1234 Mõhu muinaskihelkonna alale
  • Paistu (Paistekund) – moodustatud kohe pärast vallutamist, preestrit mainiti aastal 1234
  • Suure-Jaani (Walle) – moodustatud kohe pärast ala vallutamist
  • Tarvastu (Tarwis) – esmamainimine 1225
  • Viljandi – esmamainimine 1234

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kolga-Jaani (Corpes) – esmamainimine 1559. aastal, 1639. aastani kuulus vahetevahel Põltsamaa kihelkonda

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virumaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Haljala – moodustati 1220. aastail Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosast.
  • Jõhvi (Gewi, hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
  • Kadrina (Toruestæuæræ, Tristef, St. Katharinen) – moodustati umbes 1240, esialgne nimi Argoma.
  • Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladel.
  • Simuna (Katcækylæ) – moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust, esialgne nimi Katküla
  • Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladele, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara alates 1623.
  • Viru–Jaagupi – moodustatud pärast 1220. aastat Lemmu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Võhu, 1867 eraldati osa territooriumit Iisakule
  • Viru–Nigula – moodustatud pärast 1220. aastat Mahu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Mahu kihelkond.

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Iisaku – eksisteeris 16541774; eraldus Jõhvi– ja Vaivara kihelkonnast hiljem liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga.
  • Rakvere – esmamainimine 1459, moodustati Haljala, Mahu (Viru–Nigula) ja Võhu (Viru–Jaagupi) maadele.
  • Väike-Maarja – eraldus pärast 1346. aastat Simunast, asub Lemmu muinaskihelkonna maadel.

18.–20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrumaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinaskihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Põlva – moodustati sajandi alguses ajaloolise Valgatabalve kihelkonna alale, esmamainimine 1452. Samas on Põlva seostamine Valgatabalve nimetusega senini vaid hüpotees, millele kindlat tõestust ei ole.

14.–16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Rõuge (Rewg) – moodustati 16. sajandil, esmamainimine 1613
  • Urvaste – esmamainimine 1437, varem nimetatud ka Antsena kihhelkund

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kanepi – moodustati 1675. Otepää-, Põlva-, Urvaste kihelkonna osadest
  • Räpina (Repin hiljem Rappin) – moodustati 1630. aastal Põlva- ja Võnnu kihelkonnast eraldatud alale
  • Vastseliina – iseseisvus 1630

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti oli varajasel keskajal suur osa hilisemast Võrumaast üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsaala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. Band 2. Der Livländische, Estländische und Kurländische Konsistorialbezirk. Herausgegeben vom Zentral-Komite der Unterstützungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. St. Petersburg, 1911.
  • Prof. J. Uluots, Agraarõigus, Tallinnas 1934.
  • Eesti talurahva ajalugu, I köide, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, kirjastus Olion, 1991.
  • Nils Blomkvist. Clash or compromise?: the europeanisation of the Baltic Sea area 1100-1400 AD : papers of the XIth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996
  • Eesti rahva ajalugu, 4. vihk, K/Ü. Loodus, Tartu, 1933.
  • Henriku Liivimaa kroonika, Tallinn, Eesti Raamat, 1982.
  • J. Reintalu. Kihelkond omavalitsuse ühikuna? Uus Eesti, 2. september 1936, nr. 237, lk. 4.
  • Lauma Sloka: Vidzemes draudžu kronikas. Rīga: Valsts arhīvs, 1925–1927 (Osad: 1, 2, 3,ESTER)