Kihelkond

Kihelkond (van. Kihlakond, Kihhelkond, Kihhelkund) on kiriklik ja etnograafiline piirkond. Kirikukogukonnad (parochia, Kirchspiel) moodustati reeglina ristimiseelsete külakondade (kylægund) piires. Millal rahvas neid kihelkondadeks kutsuma hakkas, pole kindlalt teada.

Kihelkond oli üsna suletud rahvuslik üksus, kus tänu iseolemisele, kogukonnasisestele abieludele jms säilisid vanad tavad, murrak, riietus ja muu kohalik pärand.

Külakonnad-kiligundad vanades ürikutes

Taani hindamisraamat annab ülevaate maavaldussuhetes Harjus (Hæriæ) ja Virus (Uironia) ning sisaldab andmeid adramaade ja maaüksuste kohta Eestis, välja arvatud ordule jäänud Sakalas ja Ugandis.

Suur Eestimaa nimistu (Harju ja Viru kohta) on koostatud aastail 1219-1220. Allpool on püütud vanast kirjaviisist kinni pidada. Kylægund hääldatakse kui küläkund. Piirkondadele järgneb sealsete külade ja valdajate nimekiri.

HÆRIÆ

In parochia haccriz...

In parochia kolkis...

In parochia iuriz...

In Uomentakæ Kilegund & parochia Keykel...

Repelkylægund In parochia Jeelleth...

In parochia Kussala...

Ocrielæ Kylægund in parochia Wasskæl...

In Repelkylægund In uironia in parochia toruestæuæræ...

In parochia Halelæ...

In Maum – Kylægund. In parochia Maum...

In kylægund Alentagh...

In Kylægund Asskælæ...

In læmund kylægund. In parochia vov. ...

In lemmun Kylagund.Parochia Kactakylæ...

Harju Repel on Jõelähtme kandis, Viru Repel Kadrina vallas. Læmund on hilisem Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkond ja Lemmun on hilisem Väike-Maarja kihelkond.

Kuna maa vallutamisest oli möödas vaid mõni aasta, polnud maasuhted veel lõplikult korrastatud. Küla asukohta või kuuluvust on nimistus määratud kas vanaviisi kylægundi ehk külakonna või uutmoodi parochia ehk kirikukihelkonna järgi. Kattumine võib olla kas täielik või osaline. Mõiste kylægund-külakond kasutamise rohkus viitab seigale, et see oli XIII alguses oluline maa ja ühiselu korraldamise üksus.

Sõna külakond on mõnel juhul kirja pandud vigaselt: seitsmel juhul kylægund, ent kord kilegund ja kord kylagund. Sarnane pilt avaneb ka külanimede puhul: Kiæppækylæ, Waskilæ, Palikyl, Hæimsstkilæ, Hysenkylæ, Martakilæ jne.

Väikeses Eestimaa nimistus (1230) on antud ülevaade Eesti (v.a. Sakala ja Ugandi) külakondadest ja adramaade arvust:

In Wironia V. Kiligunde...

Jerwia III. Kiligunde...

Wegele vna Kiligunda...

Möge vna Kiligunda...

Norumegunde vna Kiligunda...

Alempos vna Kiligunda...

In Reuælæ III. Kiligunde...

In harrien III. Kiligunde...

In Osilia IIII. Kiligunde...

In Rotelewich VII. Kiligunde...

Taani hindamisraamatu suure ja väikese nimistu võrdlemisel selgub, et kylægund on muutunud ladinapäraseks kiligundaks. Seejuures väikese nimistu Wironias on üks kylægund-kiligunda vähem kui suure nimistu Uironias 10 aasta eest.

Arusaamatuks jäävad Harju-Härjä (Hæriæ, Harrien) ja Revälä (Reuælæ) vahekorrad. Suures nimistus on Härjäl üles tänendatud seitse parochiat ehk kirikukihelkonda, neist kolme puhul esineb ka mõiste kylægund, Revälät ei esine üldse. Kümme aastat hiljem on Harrienis kolm ja Reväläl kolm kiligundat Harju-Härjä arvelt.

Liivimaa Henriku kroonikas aastast 1227 esinev kiligunda ei ole kroonika tekstis kylægundiga seotud, kuid vastab igati selle mujal kasutatavale ladinapärase nimekujule kiligunda.

1228.a. kuningas Heinrich (VII) tunnustuskirjas Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa piiskop Gottfriedile on märgitud viis kelichontat Öselil ja seitse Maritimas. Kelichontade arv vastab kiligundade arvule, seega on tegemist kirjaviisi variatsiooniga.

Kiligunda esineb Saaremaa jagamise ürikus Riia piiskopi Nicolause, Mõõgavendade ordumeistri Volquini ja Riia rae ja kodanike vahel aastast 1234.

Lisaks Eestile esineb mõiste kiligunda ka Kuramaa ristimist käsitlevas 1230.a. Alna Balduini ürikus.

Etümoloogia

Kihelkonnale eelnes kylægund. Kylægund ehk küläkond tuleneb läänemeresoome tüvedest külä - hoone, maja ja kunda - sugu, hõim, klann, kokku kodakondsed ehk majarahvas.

Kihelkonna kohta on oletatud, et see tähendab pantvangkonda, mis tuleneb vanarootsi pantvangist - gisla, germaani gisel, giseler, kuna ülikute poegade pantvangideks andmine-võtmine kuulus vanaaja diplomaatia juurde ning on kirjas ka Henriku Liivimaa kroonikas. Mõiste kihelkond muutuks seega omavahel pantvange vahetanud poolte liiduks. Ristimiseelsete suhete puhul ja ka ristimisaegse parimate poegade panti andmise juures peaks oletus paika, ent ristimisjärgse kirikukogukondade moodustamise puhul mitte.

Muinas-Eesti külakonnad

Külakond (ürikutes kylægunda, latiniseerituna kylagunda, kilegunda, kiligunda, kelichonta) oli vanade eestlaste sugulaste-hõimlastega asustatud külade ühendus, mida juhtisid pereisandad (Läti Henrikul "senior, senior provinciae", tõlkes vanem).

Taani Hindamisraamat annab põhjust arvata, et külakond-kiligunda oli ühtlasi XIII saj. alguse ka kõige arvestatavam maakorralduslik üksus, kuna kirja oli pandud nii külade kui sealsete adramaade täpne arv, mis kõik kokku eeldab ka kindlaid piire.

Sõjaliselt võis külakond välja panna oma ründe- ja kaitseväe, millele vihjavad Henriku Liivimaa kroonikas leiduvad napid teated eestlaste võitlustest mitte üksnes maade, vaid ka külakondade-kiligundade kaupa. Külakonnal võis olla linnus või mitu.

Eesti aladel oli 13. sajandi algul ligikaudu 45 külakondaa, umbes poolte nimed ja asukohad on teada, ülejäänute puhul on tehtud kirikukihelkondadest tulenevaid oletusi, tagasiulatuvaid ekstrapolatsioone.

Kirikukihelkonnad Eestis

Muistse vabadusvõitluse ehk Põhjala ristisõdade tulemusena moodustati vanade külakondade põhjal kirikukihelkonnad (parohhia, parochia, Kirchspiel). Esialgu oli külakond aluseks ühele, harvem kahele kihelkonnale, ajapikku ühes elanikkonna lisandumisega tekkis neid juurde. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud.

Kihelkonna rahvast iseloomustavad tihedad hõimlussidemed, reeglina võeti abikaasa oma kihelkonna piirest, harvemini naaberkihelkonnast (Saaga).

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860ndatest aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes.

1866 alustati kihelkondades valdade moodustamisega. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult talumaid, mitte aga aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem valdasid pidevalt ühendati, kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 1891–1893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1925. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Tänapäeval on kihelkonna mõiste muutunud pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Tänapäevane haldusjaotus 15 maakonnaks ning enam kui 230 omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus üks ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme praeguse maakonna vahel.

Eesti kihelkondade loend maakondade järgi

Hoiatus: nn. muinaskihelkonnad on rahvusromantiline müüt, millel puudub dokumenteeritud alus. Nn. muinaskihelkonnale vastab vallutuseelne kylægund-küläkond (latiniseeritud kiligunda, kelichonta). Loetelu ei ole korrektne.

Harjumaa

Muinaskülakonnad

Reuælæ

• Rebala kihelkond (Repala, Reppel) hilisemate Jõelähtme, Harju-Jaani ja Kuusalu kirikukihelkondade aladel.
• Ocrielæ kihelkond ehk Vaskjala (Lehmja), hilisema Jüri kirikukihelkonna eelkäija
• Vomentagana kihelkond (Vomentakæ) ehk Võhmataguse, hilisema Keila kirikukihelkonna eelkäija

Harju maakonna (Harrien) ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

• Rapla kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Varbola linnuses
• Hageri kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Lohu Jaanilinna juures
• Kose kihelkonna eelkäija

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Hageri (Haggers) – esmamainimine 1241, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
• Harju-Jaani (Saientcken) – esmamainimine 1322, moodustatud sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna osadest
• Harju-Madise (Lodendrode) – esmamainimine 1343, moodustati sajandi teisel poolel
• Jüri (Jürgens) – moodustatud 1220–1221, algul kandis nime Vaskjala
• Jõelähtme (Jegelecht) – moodustatud 1220–1221
• Juuru (Jörden hiljem Juriz) – eraldus Hagerist 1240
• Keila (Kegel) – moodustatud 1220–1221 Vomentagana alale
• Kose (Kosch) – asutatud enne 1240, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
• Kuusalu Kusal) – moodustatud umbes 1220
• Nissi (Nysso) – esmamainimine 1452, moodustati sajandi lõpus, esialgu kandis nime Hertele

14.–16. sajand

• Rapla (Rappel) eraldati Hagerist 14. sajandi alguses, esmamainimine 1412

18.–20. sajand

• Risti ka Harju-Risti (Sankt Crukt, hiljem Kreuz) – iseseisvus 1870. Eraldus 17. sajandi alguses Keila kihelkonnast, oli 1870. aastani ühendatud Harju–Madisega.

Järvamaa

Muinaskihelkonnad

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda, mille nimedest on meieni jõudnud vaid üks.

• Loppekunde kihelkond või Lõpekund – sai hilisemate Järva-Jaani ja Ambla kirikukihelkondade aluseks.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Ambla – moodustati sajandi 1220. aastatel Lõpekundi muinaskihelkonna alale
• Järva-Jaani – moodustati sajandi esimesel poolel Lõpekundi muinaskihelkonna alale, esmamainimine 1221, esialgne nimi Keytingen, hiljem Sankt Johannis.
• Koeru – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1282
• Peetri – moodustati sajandi esimesel poolel arvatavasti 1221–1223 omaette olnud muinaskihelkonna alale

14.–16. sajand

• Järva-Madise (Goldenberg ehk Kullenbeck hiljem Sankt Matthäi) – moodustati enne 1427. aastat
• Türi – liideti Järvamaaga umbes 1560. kuulus enne Viljandi komtuurkonda, moodustatud Alempoisi muinaskihelkonna alale

17. sajand

• Anna – moodustati sajandi esimesel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest, 13. sajandil kuulus Embere (Randow) kihelkonda
• Paide – moodustati 1636 Peetri ja Türi kihelkonna aladele

20. sajand

• Käru – eraldus 1920. aastal Vändra kihelkonna maadest nagu ka Käru vald ja liideti Järvamaaga

Läänemaa

Muinaskihelkonnad

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

• Kotsu kihelkond (Cotze), sai aluseks Hanila kirikukihelkonnale
• Sõrve kihelkond (Sorve), sai aluseks Karuse kirikukihelkonnale
• Kõrve kihelkond (Corbe), Pärnu-Jaagupi kirikukihelkonna eelkäija
• Lihula kihelkond (Leole), Lihula kirikukihelkonna eelkäija
• Ridala kihelkond (Rotalia ehk Rotelwic), Ridala kirikukihelkonna eelkäija
• Soontagana kihelkond (Sontackele), sai aluseks Mihkli kirikukihelkonnale
• nimi teadmata, asus Märjamaa, Kullamaa, Vigala aladel Konuvere maalinna ümbruses).

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Hanila (Hanhele) – moodustatud sajandi alguses, esmamainimine 1519. aastal
• Karuse (Cozzo hiljem Karissen) – moodustati aastatel 1240–1250, esmamainimine 1267. aastal nime Karissen all
• Kullamaa – moodustati sajandi esimesel poolel
• Lihula (Leole) – moodustati hiljemalt 1241. aastal
• Keina- moodustati peale 1254. aastat
• Mihkli – rajati 13. sajandi keskel, preestrit mainitakse 1259., kirikut 1359. aastal
• Märjamaa (Mariema) – moodustati 13. sajandi alguses, esmamainimine 1364. aastal
• Ridala (Rotalia ehk Rotelwic) – moodustati 1220. aastail Ridala muinaskihelkonna alale. 1260–1270 ehitati kihelkonna alale Haapsalu piiskopilinnus
• Vigala (Fickel) – moodustati pärast 1234. aastat

14.–16. sajand

• Kirbla – eraldus Lihula kihelkonnast omaette kihelkonnaks 14. sajandil
• Lääne-Nigula – eraldus Ridala kihelkonnast, esmamainimine 1367. aastal
• Martna – eraldus 16. sajandi alguses Ridala kihelkonnast
• Noarootsi – moodustatud 15.sajandi alguses, 1536. aastast oli kihelkonnal pastor
• Pühalepa – esmamainimine 1522
• Vormsi – moodustati 15. sajandil

17. sajand

• Reigi – eraldus 1627. aastal Keina kihelkonnast
• Varbla – eraldus Hanilast 1611, kuid oli edaspidigi korduvalt ühendatud Hanila kihelkonnaga

18.–19. sajand

• Haapsalu – eksisteeris lühiajaliselt
• Emmaste – eraldus 1866. aastal Keina kihelkonnast

Pärnumaa

Muinaskihelkonnad

• Alempois (oli muinasajal maakonda ühendamata kihelkond)
• Halliste (Allise ehl Allistegunde)

• Korbe (kuulus muinasajal Läänemaale)
• Soontagana (kuulus muinasajal Läänemaale)

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Karksi – moodustati sajandi esimesel poolel, aastatel 1587–1877 kandis nime Halliste-Karksi kihelkond
• Pärnu-Jaagupi – moodustati kohe peale vallutamist, esmamainimine 1241

14.–16. sajand

• Halliste (Allise ehl Allistegunde) – esmamainimine 1504. aastal, aastatel 1587–1877 Halliste-Karksi kihelkond
• Saarde – moodustati 16. sajandi keskel

Märkus. Pärnu maakonnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal ühe kihelkonnaga väikemaakond.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja kihelkond (läti k Rūjiena) (tänapäeval kuuluvad selle alad Lätile ja on peale Liivi sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ērģeme; saksa k Ermes) piirkonnaga, mis muinasajal võis olla eestikeelne ja kuuluda Sakala maakonda.

17. sajand

• Audru – moodustati 1636. eraldus Pärnu kihelkonnast
• Pärnu – moodustati sajandi alguses
• Tori (Turgila) – moodustati 1634
• Tõstamaa – iseseisvus 1670
• Vändra – moodustati sajandi keskel

19. sajand

• Häädemeeste – eraldus Tori kihelkonnast 1862. aastal

Saaremaa

Muinaskihelkonnad

• Kihelkonna-Sõrve kihelkond ka Kihelkonna-Sworve kihelkond
• Kaarma kihelkond
• Muhu kihelkond
• Pöide kihelkond
• Valjala kihelkond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Jaani – eraldati 1675 Pöide kihelkonnast
• Jämaja – moodustatud sajani esimesel poolel Sworve muinaskihelkonna alale
• Kaarma (Karmelhof) – moodustatud sajandi esimesel poolel
• Kihelkonna (Kiligunde) – esmamainimine 1228. aastal
• Karja – moodustati sajandi keskel, kirikut on mainitud 1254
• Muhu (Moon ehk Mohn) – moodustati koos Pöidega kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
• Pöide (Peude) – moodustati koos Muhuga Horle-Mone kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
• Valjala (Waldia) – moodustati 13. sajandi esimesel poolel

14.–16. sajand

• Anseküla – moodustati 16. sajandi alguses
• Kärla (Kergel) – eraldus Kaarma kihelkonnast 14. sajandi alguses, esmamainimine 1438. aastal
• Püha (Pyha) – esmamainimine 1449

17. sajand

• Jaani – eraldus 1675. aastal Pöide kihelkonnast
• Mustjala – moodustati 1646. aastal

18. sajand

• Ruhnu – moodustatud aastal 1713

Setumaa

Setumaal kihelkondi ei olnud.

Tartumaa

Muinaskihelkonnad

Jogentagana maakond

Soopoolitse maakond (Sobolits)

Ugandi maakond (Uggn)

• Tarbatu

Vaiga maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Kodavere (Kotefer) – moodustatud sajandi keskel, esmamainimine 1443. aastal
• Laiuse (Wemela) – moodustati sajandi keskel, esmamainimine 1319. aastal
• Otepää (Odempe või Odenpe) – moodustati kohe pärast vallutamist
• Palamuse – moodustati sajandi alguses ajaloolise Vaiga maakonna alal, oma pastor aastast 1234
• Puhja (Puien) – moodustati kohe pärast ala vallutamist, kirikut mainitakse aastal 1397
• Rannu – moodustatud pärast ala vallutamist, esmamainimine 1347
• Tartu-Maarja – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1471
• Torma (Capescever) – moodustati ajaloolisele Vaiga maakonna alal kohe pärast vallutamist, esmamainimine 1319
• Võnnu (Wendau) – moodustatud umbes 1224, esmamainimine 1361

14.–16. sajand

• Kambja (Camby) – moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkonna osadest, esmamainimine 1471. aastal
• Kursi – esmamainimine 1411. aastal, kandis varem Lemestvere kihelkonna nime
• Maarja-Magdaleena (kerspel to der Nyenkerken) – moodustati 14. sajandi teisel poolel, esmamainimine 1443. aastal, Maarja-Magdaleena nime sai kihelkond alles 17. sajandil
• Nõo (Niggen või Nughen) – moodustatud umbes 1224. aasta paiku
• Rõngu – moodustati peale 1413. aastat
• Äksi (Ekes) – esmamainimine 1443

18. sajand

• Lohusuu – asutati sajandi keskel hiljem liideti Torma kihelkonnaga

20. sajand

• Avinurme – moodustati 1920. aastal

Valgamaa

Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

• Kibena

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Helme – moodustati sajandi alguses, esmamainimine 1329
• Sangaste ('Toyvele hiljem Touvel) – moodustati pärast ala vallutamist, esmamainimine 1379

14.–16. sajand

• Karula (Carwele) – moodustati 14. sajandil, esmamainimine 1532

17. sajand

• Hargla – moodustati 1694. aastal Karula, Gaujiena (Koivalinna) ja Urvaste kihelkonna osadest

Ajalooline (kuni-1920) Valgamaa jääb kaasajal Läti aladele, v.a Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) kihelkonnast. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivalinna (läti k Gauijena, saksa k. Adsel) kihelkonnast. On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal oli see osake latgalite aladest. See on siiski vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas palju lätikeelseid kohanimesid.

Viljandimaa

Muinaskihelkonnad

Mõhu maakond

Sakala maakond

• Nurmekund ('Nurmegunde)
• Paistekund

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Pilistvere (Pilsekon) – moodustatud enne 1234. aastat Nurmekunde kihelkonna alale
• Põltsamaa – kihelkond asutati hiljemalt 1234 Mõhu muinaskihelkonna alale
• Paistu (Paistekund) – moodustatud kohe pärast vallutamist, preestrit mainiti aastal 1234
• Suure-Jaani (Walle) – moodustatud kohe pärast ala vallutamist
• Tarvastu (Tarwis) – esmamainimine 1225
• Viljandi – esmamainimine 1234

14.–16. sajand

• Kolga-Jaani (Corpes) – esmamainimine 1559. aastal, 1639. aastani kuulus vahetevahel Põltsamaa kihelkonda

20. sajand

• Kõpu – moodustati 1911. aastal

Virumaa

Muinaskihelkonnad

• Alutaguse (Alentagh)
• Askälä (Askælæ)
• Lemmu (Lemmun, Laemund) – selle lõunaosa kandis nime Pudiviru.
• Mahu (Maum)
• Repel või Rebala (Reppel). Osa läks jagunemisel Revalale.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Haljala – moodustati 1220. aastail Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosast.
• Jõhvi (Gewi, hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
• Kadrina (Toruestæuæræ, Tristef, St. Katharinen) – moodustati umbes 1240, esialgne nimi Argoma.
• Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladel.
• Simuna (Katcækylæ) – moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust, esialgne nimi Katküla
• Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladele, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara alates 1623.
• Viru–Jaagupi – moodustatud pärast 1220. aastat Lemmu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Võhu, 1867 eraldati osa territooriumit Iisakule
• Viru–Nigula – moodustatud pärast 1220. aastat Mahu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Mahu kihelkond.

14.–16. sajand

• Iisaku – eksisteeris 1654–1774; eraldus Jõhvi– ja Vaivara kihelkonnast hiljem liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga.
• Rakvere – esmamainimine 1459, moodustati Haljala, Mahu (Viru–Nigula) ja Võhu (Viru–Jaagupi) maadele.
• Väike-Maarja – eraldus pärast 1346. aastat Simunast, asub Lemmu muinaskihelkonna maadel.

18.–20. sajand

• Iisaku – 1867 moodustati Viru–Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale.

Võrumaa

Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

• Valgatabalve

Kirikukihelkonnad

13. sajand

• Põlva – moodustati sajandi alguses ajaloolise Valgatabalve kihelkonna alale, esmamainimine 1452. Samas on Põlva seostamine Valgatabalve nimetusega senini vaid hüpotees, millele kindlat tõestust ei ole.

14.–16. sajand

• Rõuge (Rewg) – moodustati 16. sajandil, esmamainimine 1613
• Urvaste – esmamainimine 1437, varem nimetatud ka Antsena kihhelkund

17. sajand

• Kanepi – moodustati 1675. Otepää-, Põlva-, Urvaste kihelkonna osadest
• Räpina (Repin hiljem Rappin) – moodustati 1630. aastal Põlva- ja Võnnu kihelkonnast eraldatud alale
• Vastseliina – iseseisvus 1630

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti oli varajasel keskajal suur osa hilisemast Võrumaast üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsaala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend
• Eesti kihelkondade loend maakonniti
• Muinaskihelkondade loend maakonniti

Välislingid

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• http://www.mois.ee/kihel/ – Kihelkondade nimistu Eesti mõisaportaalis (linkidel avanevad ka ajalooliste maakondade ja kihelkondade lühitutvustused)
• Ajaloolised kihelkonnanimed- ja piirid seisuga 24. veebruar 1918. a.

Kirjandus

• Die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. Band 2. Der Livländische, Estländische und Kurländische Konsistorialbezirk. Herausgegeben vom Zentral-Komite der Unterstützungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. St. Petersburg, 1911.
• Prof. J. Uluots, Agraarõigus, Tallinnas 1934.
• Eesti talurahva ajalugu, I köide, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, kirjastus Olion, 1991.
• Nils Blomkvist. Clash or compromise?: the europeanisation of the Baltic Sea area 1100-1400 AD : papers of the XIth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996
• Eesti rahva ajalugu, 4. vihk, K/Ü. Loodus, Tartu, 1933.
• Henriku Liivimaa kroonika, Tallinn, Eesti Raamat, 1982.
• J. Reintalu. Kihelkond omavalitsuse ühikuna? Uus Eesti, 2. september 1936, nr. 237, lk. 4.
• Lauma Sloka: Vidzemes draudžu kronikas. Rīga: Valsts arhīvs, 1925–1927 (Osad: 1, 2, 3,ESTER)