Gallia

Allikas: Vikipeedia
Gallia haldusjaotus aastal 58

Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia ja Hollandi ja Saksamaa alasid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 1. saj keskpaigani eKr oli Gallia keltide asuala, mis oli killustatud u 80-ks alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.

Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi.

Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai ladina keel. Gallia ülikutele avati Rooma senat (48. aastal).

Augustus jaotas Gallia 3 osaks:

  1. Akvitaania (Aquintia) lõunas
  2. Gallia Lugdunensis keskel
  3. Gallia Belgica põhjas

Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon).

3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale ning hõivasid pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist suure osa Galliast. Rooma impeeriumi järglasriik, mille keskus asus tänapäeva Soissonsis, langes 486. aastal frankide kätte. 5. sajandi lõpus ja 6. sajandi alguses haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla ning Chlodovech I pani aluse Frangi kuningriigile. Frankide vallutused viisid Gallia germaani kultuuri.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

46.52.9