Gallia

Gallia haldusjaotus aastal 58

Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale.

• Gallia Cisalpina Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asetsev"
• Gallia Transalpina enamvähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev"

Kuni 1. saj keskpaigani eKr oli Gallia keltide asuala, mis oli killustatud u 80-ks alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.

Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi.

Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai ladina keel. Gallia ülikutele avati Rooma senat (48. aastal).

Augustus jaotas Gallia 3 osaks:

1. Akvitaania (Aquintia) lõunas
2. Gallia Lugdunensis keskel
3. Gallia Belgica põhjas

Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon).

3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5. sajandi lõpus ja 6. sajandi alguses haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla ning Chlodovech I pani aluse Frangi kuningriigile. Frankide vallutused viisid Gallia germaani kultuuri.

Vaata ka

• Frangi riik
• Lääne-Frangi riik
• Prantsuse kuningriik