Gallia

Allikas: Vikipeedia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keltide asualana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 1. sajandi keskpaigani eKr oli Gallia keltide asuala, mis oli killustatud umbkaudu 80 alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.

Rooma riigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gallia haldusjaotus aastal 58

Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi eKr alguses, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi.

Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai ladina keel. Gallia ülikutele avati Rooma senat (48. aastal).

Vana-Rooma keiser (27 eKr14 pKr) Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks, mille keskuseks oli Lugdunum (Lyon).:

  1. Akvitaania (Aquintia) lõunas;
  2. Gallia Lugdunensis keskel;
  3. Gallia Belgica põhjas.

Frankide asualana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa aastatel 533–600

3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale ja hõivasid pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist suure osa Galliast. Rooma impeeriumi järglasriik, mille keskus asus tänapäeva Soissonsis, langes 486. aastal frankide kätte.

5. sajandi lõpus ja 6. sajandi alguses haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla ning Chlodovech I pani aluse Frangi kuningriigile. Frankide vallutused viisid Gallia germaani kultuuriruumi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]