Leepra

Allikas: Vikipeedia
Leepra
Klassifikatsioon ja välisallikad
Leprosy.jpg
Ladinakeelne nimi Lepra
RHK-10 kood A30.
RHK-9 kood 030
DiseasesDB 8478
MedlinePlus 001347
eMedicine med/1281 
MeSH D007918

Leepra ehk pidalitõbi ka Hanseni tõbi (lepra) on krooniline nakkushaigus inimestel, mida põhjustavad bakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.[1]

Leeprabakteri avastus ja etioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis leepra mükobakter

Leeprabakteri, kes on inimeste obligatoorne rakusisene parasiit ja kuulub mükobakteri perekonda, avastajaks peetakse Hansenit (1871/avaldatud 1874). Hilisemad teadustöötajad on püüdnud kindlaks teha leeprabakter nakkusteid, aastal 1912 arvati, et leebrabakterid levivad:[2]

  • verd-imevate putukate kaudu
  • nina limaskestade kaudu
  • ülemiste hingamisteede kaudu.

Epidemioloogia ja patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi leeprabakteri nakatumise viisi ei ole lõplikult kindlaks tehtud, arvatakse, et haigustekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu, piisknakkuse või otsese nahakontakti, ka rinnapiima kaudu.[3]Umbes 95% inimestest on haigusele immuunsed.

Vaatamata ebaselgusele nakatumisteede osas arvatakse, et bakteri sihtorganiks on endoneurium.[4]

Leepra ja katseloomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikka aega arvati, et enamik koduloomi omavad bakteri vastu looduslikku immuunsust. Charles W. Duvali ja Eraser B. Gurdi 1911. aastal avaldatud uurimuse kohaselt aga on võimalik loomadel leeprakoldeid tekitada. Eksperimentide käigus arenesid katseloomadel: ahvidel (Macacus rhesus), merisigadel, kitsedel, kitsetalledel, hobustel, valgetel hiirtel ja jänestel küll eksperimendi läbiviimise käigus organismis leeprakolded, kuid need kadusid mõne kuu jooksul.[5]

Leepra ja üheksavöölased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Üheksavöölane

Üheksavöölasi kasutati (1971) teadusasutustes loomkatsetes, et uurida inimestel esineva haiguse leepraga seonduvat. [6] Üheksavöölased on ka ainsad teadaolevad loomad, kes võivad inimesi leeprabakteriga nakatada (arvatakse, et kodustatud ja aretatud üheksavöölastel eluneb bakter füsioloogiliste eripärade tõttu- madal kehatemp). Vabas looduses elavatelt "metsikult elavatel" üheksavöölastel leepra mükobakterit tuvastada pole suudetud.

Leepra ja humaanmeditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peiteaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leeprabakteri nakkus on aeglase arengu (1 bakteril kulub ca 12 päeva uue bakteri tekitamiseks) ja pika peiteajaga. Nakatumisest, nakkuse kandmisest leeprani võib kuluda 3 kuni 20 aastat.[7]

Haigestuvad peamiselt nõrgenenud kaitsevõimega inimesed (erinevad füsioloogilised eripärad ning omandatud haiguslikud seisundid).

Diagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosimisel juhindutakse Eestis rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemist RHK-10. Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloo koostamisele läbi viia ka mitmeid kliinilisi teste. RHK-10 alusel kuulub leepra jaotisse A30. Mida vajadusel korral täpsustatakse alamjaotistes:

Leepra rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised Nimetus
A30.0 Atüüpiline leepra
A30.1 Tuberkuloidne leepra
A30.2 Tuberkuloidne piirleepra
A30.3 Piirleepra
A30.4 Lepromatoosne piirleepra
A30.5 Lepromatoosne leepra
A30.8 Muud leepravormid
A30.9 Täpsustamata leepra

Haigustunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leepra haigusega seotud seisundite välised tunnused ja sisemine kaasatus on indiviididel väga erineva ulatusega ja oleneb organismi rakulise immuunsuse tekkimisest ning töövõimest.[8] Leepra haiguse iseloomulikeks välisteks tunnusteks on naha ja limaskestade haavandid, villid, laigud, köbrud (leproomid).[9]Ravimata leepra võib tekitada jäädavaid naha, närvide, jäsemete ja silmade kahjustusi.

Tuberkuloidne leepra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lepromatoosne leepra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mycobacterium lepromatosis

Lepromatoosne leepra tekitajateks peetakse mükobaktereid: leepra mükobakterit (1874) ja Mycobacterium lepromatosis (avast 2008). Bakterinakkus eluneb mitmetes elundsüsteemides, leeprakolded nahal, piirdenärvisüsteemis, ülemistes hingamisteedes, retikuloendoteliaalsüsteemis, luudes, silmades ning munandites.[10][11] [12]

Elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leepra mükobakter kahjustab lisaks katteelundkonnale ja luustikule ka närvisüsteemi ja eriti närvilõpmeid, mis kannavad üle valusignaale, lümfisüsteemi kaudu reguleerib (inhibeerides) nimetatud parasiit eelkõige rakulise immuunsusega seonduvat. Leeprahaigetel inimestel kaob valutunnetus[13]

Optimaalne elukeskkonna temperatuur on 300C, bakter on väga tundlik kõrgete temperatuuride suhtes ning eluneb seetõttu kehas elundites ja elundsüsteemides, kus temperatuur on madalam.[14]

Leeprabakter rakkudes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna leepra nakatumise teed ja mehhanism ning metabolism pole veel täpselt selged siis oletatakse, et peale sissehingamist liiguvad bakterid ülemiste hingamisteede kaudu organismi, kus fagotsütoosi teel toimub bakterite ärasöömine (fagotsütoos) peamiselt makrofaagide poolt. Mõnedel neist aga õnnestub nimetatud etapp vahele jätta ning nad elunevad ja paljunevad makrofaagides (parasiteerivad) ning Schwanni rakkudes.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravi on tänapäeval valdavas enamikus medikamentoosne, WHO soovitused aastast 1981- antibiootikumide- clotazimine, rifampicin, dapsone, üheaegset manustamist.[15] [16][17]

Statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimane leeprajuhtum Eestis diagnoositi 2011. aasta detsembris Tartu maakonnas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) registreeris 2012-nda aasta esimeses kvartalis 105 riigis (va Euroopa regioon) ligi 181 941 leeprajuhtumit.[18]



Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 404:2004.
  2. "BACILLUS LEPRÆ IN THE NASAL MUCOUS MEMBRANE", Can Med Assoc J., 1912 January; 2(1): 8–14. PMCID: PMC1579424, Veebiversioon (vaadatud 05.05.2013
  3. Hansen's disease (leprosy) City of Houston Government Center, Health and Human Services.
  4. D. J. Weatherall, John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, vol 1, 5.266-5.273 1983, ISBN 0 19 262870 4
  5. Charles W. Duval, Eraser B. Gurd,Experimental immunity with reference to the bacillus of Leprosy, PART I. A STUDY OF THE FACTORS DETERMINING INFECTION IN ANIMALS, J Exp Med. 1911 August 1; 14(2): 181–195., PMCID: PMC2124910, Veebiversioon (vaadatud 18.04.2013) (inglise keeles)
  6. CODÓN, S. M., ESTECONDO, S. G., GALÍNDEZ, E. J. , CASANAVE, E. B. (august 2001). "online (vaadatud 22.04.2013) ULTRASTRUCTURE AND MORPHOMETRY OF OVARIAN FOLLICLES IN THE ARMADILLOChaetophractus villosus (MAMMALIA, DASYPODIDAE)". Brazilian Journal of Biology 61 (3). 
  7. Alan L. Gillen, The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, Master Books, lk 145, 2007, ASIN: B008LXG3F4 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 09.06.2013) (inglise keeles)
  8. D. J. Weatherall, John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, vol 1, 5.266-5.273 1983, ISBN 0 19 262870 4
  9. "Meditsiinisõnastik",2004.
  10. D. J. Weatherall, John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, vol 1, 5.266-5.273 1983, ISBN 0 19 262870 4
  11. Han, X. Y., Seo, Y. H., Sizer, K. C., Schoberle, T., May, G. S., Spencer, J. S., Li, W., Nair, R. G."A new Mycobacterium species causing diffuse lepromatous leprosy". Am. J. Clin. Pathol. 2008 Dec;130(6):856-64.
  12. Xiang Y. Han,Kurt C. Sizer, Erika J. Thompson, Juma Kabanja, Jun Li, Peter Hu, Laura Gómez-Valero,Francisco J. Silva, Comparative Sequence Analysis of Mycobacterium leprae and the New Leprosy-Causing Mycobacterium lepromatosis, J Bacteriol. 2009 October; 191(19): 6067–6074. doi: 10.1128/JB.00762-09. Veebiversioon (vaadatud 10.06.2013) (inglise keeles)
  13. Alan L. Gillen, The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 09.06.2013) (inglise keeles)
  14. Alan L. Gillen, The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 09.06.2013) (inglise keeles)
  15. Alan L. Gillen, The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, Master Books, lk 145, 2007, ASIN: B008LXG3F4http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)]
  16. Burke A. Cunha, Antibiotic Essentials 2009, 8th ed, lk 254-255, 2009, ISBN 978-0-7637-7219-2. Google`i raamatu osaline veebiversioon vaadatud (10.06.2013)
  17. Burke A. Cunha, Antibiotic Essentials 2013, 12 th ed, lk 283-284, 2013, ISBN 978-1-284-02798-3, http://books.google.ee/books?id=58iq1Cfr-TUC&pg=PA283&dq=A+new+Mycobacterium+species+causing+diffuse+lepromatous+leprosy&hl=et&sa=X&ei=nWi1Ua6DJ6Ty7AbkjIHoDg&ved=0CEwQ6AEwBA#v=onepage&q=A%20new%20Mycobacterium%20species%20causing%20diffuse%20lepromatous%20leprosy&f=falseGoogle`i raamatu osaline veebiversioon vaadatud (10.06.2013)]
  18. WHO, Weekly epidemiological record, 24 August 2012, vol. 87, 34 (pp. 317–328),Veebiversioon (vaadatud 08.06.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]