Kabel

Allikas: Vikipeedia

Kabel on kirikust väiksem kristlik altariga sakraalhoone. Kabel võib kuuluda mõne suurema institutsiooni juurde nagu kirik, kool, haigla või vangla, ent võib olla ka iseseisev ehitis. Suuremates kirikutes on nimetatud kabeliteks eraldiseisvaid ruume, kus asub teisene altar.

Erakabelid on olnud võimukandjatel, näiteks kuningatel ja piiskoppidel, hilisemal ajal ka jõukamatel lihtkodanikel. Mõnikord on erakabelite juurde määratud vaimulikke. Tallinna raekabeliks oli Pühavaimu kirik.

Sageli on kabeleid rajatud surnuaedadele, samuti jõukate perekondade hauaplatsidele (hauakabelid). Kabeliaed on surnuaia ehk kalmistu sünonüüm, kabelipüha tähendab surnuaiapüha.

Enamasti paiknevad kohalikud kabelid Eestis väljaspool kihelkonnakeskusi. Neil pole tavaliselt olnud oma kogudust ega palgalist vaimulikku. 15. sajandi teisel veerandil ehitatud Saha Püha Nikolause kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis. [1]

Sõna kabel päritolu seotakse Püha Martiniga Tours'ist, kelle mantlit (ladina keeles capella) säilitasid reliikviana Frangi kuningad. Telki, milles reliikviat hoiti, kutsuti capella ning selles missat pidanud preestreid capellani; sellest on tulnud ka sõna kaplan.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Saha Püha Nikolause kabel Eesti kirikud (viidatud 30.01.2010)