Herakleios I

Allikas: Vikipeedia
Herakleios I koos poegade Konstantinos III ja Herakleios II-ga

Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka Φλάβιος Ἡράκλειος (Phlabios Hērakleios, Flávios Iráklios) (umbes 57511. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest.

Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani.

Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega.

Päritolu ja troonile saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flavius Heraclius oli tõenäoliselt armeenia päritolu (Kartaago tausta tõttu nimetati Herakleiost mõnikord ka liibüalaseks). Tema ema nimi oli Epiphania, tema isa Herakleios vanem oli keiser Maurikiose ajal kindral ning hiljem (arvatavasti 598/599. aasta paiku) nimetati ta Kartaago eksarhiks. Oletatud on tema pärinemist Arsakiididest, kes olid valitsenud 226. aastani Pärsias ja 428. aastani Armeenias. Arvatakse, et Herakleiose emakeel oli kreeka keel ning tõenäoliselt oskas ta ka ladina keelt.

Keiser Phokase pilt mündil

Mõnda aega pärast seda, kui võimu haaras Phokas, mõrvates keiser Maurikiose ja kogu tema perekonna, tekkis nähtavasti kontakt Konstantinoopoli teisitimõtlejate ja Herakleiose isa vahel. Aastal 608 alustas Herakleios vanem senati ärgitusel ja oma venna Gregoriose nõusolekul mässu keiser Phokase vastu, kuid ise keisriks saada ta ei tahtnud. Lõpuks saatis ta Aleksandria kaudu riigi viljaaita Egiptusesse sõjaväe oma nõo Niketase juhtimisel, et lõigata ära riigi varustamine viljaga. Egiptuse hõivamist võis toetada rikas ja mõjukas Apionide perekond. Samal ajal purjetas Herakleitos ise oma isa korraldusel 610 sõjalaevastikuga Konstantinoopolisse.

Herakleios jõudis kohale tõenäoliselt 3. oktoobril. Ta ei kohanud tõsist vastupanu. Teda toetasid rohelised ja Konstantinoopoli patriarh Sergios I. Rahvas tervitas teda kui vabastajat. 5. oktoobril võeti Phokas kinni ning hukati julmalt pärast lühikest sõnavahetust Herakleiosega, mis võib olla ka ainult legendaarne.

Vähemalt alguses ei erinenud Herakleiose poliitika Phokase omast, mistõttu on kahtlustatud, et Herakleios kasutas lihtsalt võimalust võimu võtmiseks. Paistab, et vastupanu alates 603. aastast riiki ründavatele pärslastele esialgu isegi nõrgenes; osalt on see seletatav sellega, et Herakleiosel oli esialgu raskusi oma võimu kindlustamisega. Igatahes oli vähemalt osa rahvast Phokase vastu mässuline.