Apsiid
 |
See artikkel räägib arhitektuuri mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata artiklit Apsiid (astronoomia) |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Apsiid (kreeka hapsis 'võlv, ümarus', ladina apsis) on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud ruum, mis ühendas pikiruumi kooriruumiga.
Apsiid oli tuntud juba neoliitikumis.
Antiikajal ehitati apsiide templitele ja rooma basiilikatele. Apsiidi paigutati tavaliselt jumalakujud või muud raidkujud.
Keskajal hakati apsiidi vanarooma arhitektuuri eeskujul laialdaselt kasutama kirikuarhitektuuris. Romaani kirikutel ehitati apsiid tavaliselt poolringjas, gooti kirikutel hulknurkne.
Tavaliselt paikneb apsiidis kõrgvaimuliku istekoht, presbüteerium või altar ja ta asetseb kiriku idaotsas. On ka külglöövile ja ristlöövile ehitatud apsiide.
Saksamaal on tihti suurematel kirikutel ka teine, läänepoolne apsiid.
Hulknurkset, kooriga ruumiterviku moodustavat gooti apsiidi nimetatakse ka koorilõpmikuks (näiteks Tallinna toomkirikus).
