Tempel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on sakraalehitisest; stantsi osa kohta vaata artiklit Tempel (stantsimine); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tempel (täpsustus).

Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda.

Mõiste kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "mošeedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks.

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud.

Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise.

Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres).

Etruski tempel, terrakotaplaatitega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjusid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut.

Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid, need väljendasid tolle aja taotlusi muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises)

Judaism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks. Ainsa(te)ks (tõelisteks) templi(te)ks peetakse judaismis Jeruusalemma templeid: Saalomoni templit (10. sajand eKr - 586. a eKr) ja Teist Templit (515. a eKr - 70. a).

Hinduism ja budism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hinduistlikke ja budistlikke sakraalehitisi nimetatakse templiteks analoogia põhjal Euroopa antiikaegsete templitega. Täpsemad nimetused hinduistlikel sakraalehitistel: "koil" ehk "kovil", "mandir" ja "devasthana"; budistlikel: "stuupa", "wat" ja "pagood". Maailma suurim pühakoda on 12. sajandil ehitatud hinduistlik Angkor Wat Kambodžas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]