Arles

Allikas: Vikipeedia
Arlesi asukoht kaardil

Arles ['arl] on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône departemangus. Linnas elab 52 600 inimest. Arles asub 80 km Marseille'st lääne pool Rhône'i jõe delta Camargue ülaosas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeklased asutasid Arlesi 6. sajandil eKr. Keldid vallutasid linna aastal 535 eKr ja panid linnale nimeks Arelate. Aastal 123 eKr vallutasid linna roomlased. Ühinedes edukalt koos Julius Caesariga võitluseks Pompeiuse vastu, tõusis linn Gallia Narbonensise provintsi tähtsamaks linnas. Linn ümbritseti kogu ulatuses müüridega ja sinna ehitati amfiteater, võidukaar ja tsirkus.

Linna õitseng oli 300. ja 400. aastal, kui Rooma keisrid kasutasid seda sõjakäikude peastaabina. Arles oli keiser Constantinus Suure meelispaik ja ta ehitas linna mitu pesemiskohta, mille varemed on siiani säilinud. Constantinus III kuulutas end Lääne-Rooma keisriks ajavahemikus 404411 ja kuulutas 408. aastal Arles'i pealinnaks. Rooma riigi lõpuaastatel oli linn tähtis kultuuri- ja ristiusukeskus.

Vincent van Goghi nägemus Arlesi kohvikust, Terasse de Café la Nuit

700. aastate teisel poolel Arles sai kõvasti kannatada saratseenide ja frangide vahelises sõjas. 885. aastal sai Burgundiat ja Provenced valitsenud frangide Arles'ist kuningriigi pealinn. Hilisemate aastasadade jooksul samm-sammult tõusis Prantsusmaa ja Provence'i edukamaks linnaks Marseille. Arles'i elanike arv oli võrreldes roomlaste-aegsete hiilgeaegadega veidi vähenenud.

Modernsel ajajärgul oli Arles pikka aega märgatavalt edukas tänu Rhône jõe laevaliiklusele. Raudtee tulek hävitas suures osas laevaliikluse ja linn kaotas sellega kõvasti. Arles'i tagasihoidlikkus ja primitiivsus ahvatles maalikunstniku Vincent van Goghi, kes tuli linna 1888. aastal ja tegi linnast 300 maali.

Vaatamisväärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arles'is on märkimisväärseid roomlaste-aegsete ehitiste varemeid, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Need on:

Püha Trophimukse kirik, endine katedraal, on märkimisväärne rooma arhitektuuri näide. Kiriku peaukse kohal olevat viimset päeva kujutavat skulptuuri peetakse rooma kunsti üheks parimaks teoseks.

Linnas on ka kuulus antiikajaloo muuseum (Musée de l'Arles et de la Provence antiques), kus on üks maailma paremaid roomlaste sarkofaagide kogusid väljaspool Roomat.


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]