Ametlik keel

Allikas: Vikipeedia

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel ja õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus. Ametlik keel erineb riigikeelest selle poolest, et see ei ole otseselt seotud ühe kindla rahvuse ega kultuuriga (ei ole või ei pruugi olla kohalik rahvuskeel).[1]

"Õigekeelsussõnaraamatus" (ÕS) ja "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (EKSS) määratletakse ametikeelt kui mõne maa riigikeelt või rahvusvahelise organisatsiooni, kehami või ürituse ametlikku töökeelt, asjaajamiskeelt.[2][3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlik stiil on kõige tähtsam tarbetekstides: avaldustes, CV-des, seletuskirjades, kaaskirjades, volitustes, motivatsioonikirjades. Samuti on ametlikku stiili oluline kasutada suulises ametisuhtluses. Keeleseadus ütleb, et ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse, kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus.[1][4]

Ametlik keel Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on peale riigikeele ametlik keel eesti viipekeel.[4]

Ametlik keelekasutus peab vastama 2006. aastal vastu võetud eesti kirjakeele normile, kuid põlisel kasutusalal on lubatud lisada normikohase tekstiga samasisuline tekst murdekeeles.[4] Vabariigi Valitsuse määruses "Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord" on öeldud, et ametliku keelekasutuse ühtluse, selguse ja keelekasutuse hea tava rakendamise peab tagama ning seda peab soodustama kirjakeele norm.[1][5]

Eestis viib keelepoliitikat ellu, peab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ja keelekasutust kindlaks määravate õigusaktide nõuete täitmise üle valitsusasutus Keeleamet, mis kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.[6]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed allikad eesti keele kohta on 13. sajandi kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks kirjutas Läti Henrik paar eestikeelset sõna Henriku Liivimaa kroonikas. Esimeste pikemate tekstide hulka kuuluvad 16. sajandist katoliku kiriku kolm tähtsamat palvet. 17. sajandil hakkasid baltisakslased kirjutama eesti keele käsiraamatuid eesmärgiga tutvustada keelt eelkõige kirikuõpetajatele. Kadrina pastor Heinrich Stahli kirjutatud esimene eesti keele käsiraamat ilmus 1637. aastal saksa keeles. 17. sajandil jagunes eesti keel põhja- ja lõunaeesti keeleks ning mõlema kohta kirjutati eraldi käsiraamatuid. 1818. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli käsiraamatu täiendatud trükk, mille järgi hakati ka Tartu Ülikoolis eesti keelt õpetama.[7]

19. sajandil algatasid Noor-Eestisse kuulunud Johannes Aavik ja Villem Grünthal-Ridala keeleuuenduse, mille eesmärk oli ilukirjanduskeelt arendada, kasutades selleks peale oma keele vahendite teisigi. Soome keele eeskujul taastati ja loodi grammatilised konstruktsioonid ning toodi üle palju laene, mis on kasutusel tänapäevani. Johannes Voldemar Veski juhitud liikumine jäi eesti keele omade vahendite juurde. Nende kahe liikumise esindajate ettepanekutest kujunesidki välja eesti kirjakeele normid. Mida ja mida mitte ametlikuks kuulutada ja õigekeelsussõnaraamatusse kirja panna, otsustati lisaks paljudele asjaoludele vahel juhuse läbi. Võeti arvesse Tartu Ülikooli professori Lauri Kettuneni arvamust, hiljem oli peamine otsustaja põhimõtetelt keelekorralduse ja keeleuuenduse vahel olev Elmar Muuk.[7]

Kui seni kasutati ametlike toimingute läbiviimisel Eestis võõrkeeli, siis aastal 1934 jõustus Eesti Vabariigi esimene keeleseadus ning 1. jaanuaril 1935 sätestas seadus ametliku asjaajamiskeelena eesti keele. Suuremate vähemusrahvuste kodanikele jäeti võimalus riigiasutuste poole pöörduda kirjalikult oma keeles, aga vastuse said nad eesti keeles. Teatud piirkondades, kus vähemuskeelte kõnelejad olid enamuses, võis ka ametlikult kasutada vähemusrahvuse keelt, kuid kõik ametnikud pidid oskama eesti keelt.[8]

Pärast Nõukogude Liidu koosseisu võtmist oli peale eesti keele teine valitsemiskeel vene keel, mis oli paljudes majandusharudes valitsev. Nõukogude Liit võttis vene keele kindlustamiseks Eesti aladel kasutusele ulatuslikke meetmeid. Võrreldes 1934. aastaga suurenes mitte-eestlaste arv 1959. aastaks mitu korda ja 1989. aastaks veelgi. Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Kesk-Aasiast ja Taga-Kaukaasiast toodi sisse töölisi, kelle suhtluskeeleks kujunes vene keel. Sisserännanutel polnud enam vajadust eesti keelt õppida, sest kõigi ametiasjadega oli võimalik tegeleda vene keeles, tihti puudus ka eestlastel võimalus eesti keeles suhelda. Loodi eraldi venekeelsete koolide võrgustik. Nõukogude Liidu sellise tegevuse eesmärk oli kaotada rahvuslikud eripärad, luua ühtne nõukogude rahvas ning lõpuks muuta vene keel ainukeseks emakeeleks.[8]

Uue rahvusliku ärkamise üks peamisi eesmärke oli eesti keele tähtsus taastada ning välja töötada keeleseadus. Kunstnik ja poliitik Enn Põldroos on 1988. aastal Maalehes avaldatud intervjuus öelnud: "Keeleseadust on vaja igale maale, sest iga rahvus püsib seni, kuni püsib tema keel."[8][9]

23. veebruaril 2011 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti teine keeleseadus, kus võrreldes eelmiste seadustega oli põhiliselt muudetud rõhuasetust, kuid üldpõhimõtted jäeti samaks. Lisaks oli uues seaduses määratletud ametliku ja avaliku keelekasutuse mõiste ning kirjas ka selle eesmärk: "Arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades."[8]

Keelekoolitus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Selge sõnum[muuda | muuda lähteteksti]

Selge sõnumi algatusega püütakse veenda inimesi infot edastama selges keeles, arusaadavalt ja sihtrühma arvestades. Eestis sai mõtteviis alguse 2010. aastal Eesti Keele Instituudis. Selge keele koolitusi, kus õpetatakse kirjutama selgelt ja tekstis olulist infot liigendama ning korratakse üle tüüpvead ja keelereeglid koos tagasisidega, on võimalik asutustesse tellida. Koolitajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets on 2010. aastast avaldanud kogumikke, artikleid, pidanud loenguid ja andnud intervjuusid. 2013. aastal korraldasid nad esimese rahvusvahelise selge keele konverentsi ja 2014. aastast toimub selge sõnumi võistlus.[10] Selge sõnumi auhinda antakse välja 2014. aastast ja neljas kategoorias: parim selge sõnumiga tarbetekst, parim selge sõnumiga tarbepilt, parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga ning parim selge sõnumi edendaja.[11][12]

Algatuse sõnumid on "Selge suhtlus hoiab kokku nii aega kui ka raha" ja "Teeme üheskoos Eesti avaliku suhtluse selgemaks".[13]

Eesti Töötukassa[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Töötukassa sõlmis 2016. aastal lepingu kaheksa eesti keele koolitajaga kuni 2019. aasta lõpuni. Selle aja jooksul oli plaanis koolitada kõige enam 3500 inimest. Koolituse põhieesmärk oli tööd otsivate inimeste keeleoskust parandada ning neid eesti keele tasemeeksamiks ette valmistada.[14]

Ülikoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Ülikool pakub kõigile kesktasemel eesti keele oskusega huvilistele võimalust õppida koostama selgeid, ladusaid, viisakaid ja keeleliselt korrektseid tekste.[15]

Tallinna Tehnikaülikooli koolitustel on korrektse eesti keele huvilistel võimalik viia ennast kurssi kõige uuemate keelereeglitega, õppida koostama arusaadavaid tarbetekste, andma keelenõu ka töökaaslastele ning vajadusel keelenõu internetist leidma.[16]

Tartu Ülikoolis on Moodle'i õpikeskkonnas võimalik parandada igapäevast korrektset eesti keelt täielikult veebipõhiselt.[17]

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ametlik keel on liiga keeruline. Uuringu kohaselt oskavad viiendik põhikooli lõpetanutest küll lugeda, kuid ei saa lihtsamatestki tekstidest aru ja ei oska neid seletada. Lisaks väheneb inimeste sõnavara ning ei osata enam kasutada metafoore.[18][19]
  • IT-terminoloogia on valdavalt ingliskeelne. IT-spetsialistidel omavahelises suhtluses probleeme ei ole, kuid keskmisel tavakasutajal tekitab inglise-eesti segakeelsete sõnasõnaliste väljendite mõistmine raskusi.[20]
  • Kirja tähtsus väheneb. Väheneb inimeste teadlikkus ja vajadus osata õigekirja, sest tänapäeval on võimalik arvutitega suheldes kasutada ka häälkäsklusi.[18][19]
  • Ülikoolides suureneb ingliskeelsete õppekavade osakaal. Välismaalastest professorid esitlevad oma ettekandeid inglise keeles. Toimub arutelu magistri- ja doktoriõppes inglise keelele üleminekuks.[18][19]
  • Reklaamid ja sotsiaalmeedia soodustavad lohakust. Reklaamides kirjutatakse lausetes kohati kõiki sõnu suure tähega, mis on üks võimalus silma paista, kuid kirjutatakse ka suurt algustähte nõudvaid sõnu väikesega. Reklaamikeel on probleem, sest lisaks grammatikaraamatutele õpib laps sellest, kuidas ta näeb teisi keelt kasutamas.[21] Sotsiaalmeediale omane lohakas keelekasutus mõjutab nii õpilaste koolitööd kui ka eksamitulemusi.[22]
  • Teiste keelte mõju. Eestis elab arvukalt venelasi, kes omal valikul ei õpi eesti keelt, mille tõttu on vene keele oskus kohati tähtsam kui eesti keele oskus. Interneti arenguga on suurenenud inglise keele tähtsus ning sealt pärinevad väljendid sulanduvad märkamatult ka eesti keelde.[19]

Ametlikud keeled Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt: soome, rootsi, taani, saksa, inglise, hollandi, prantsuse, itaalia, kreeka, hispaania, portugali, tšehhi, eesti, läti, leedu, malta, ungari, poola, sloveenia, slovakkia, bulgaaria, rumeenia, iiri ja horvaadi keel.[23]

Euroopa Liidus ametlikult kasutusel olevat keelt nimetatakse eurokeeleks.

Pärast 1992. aasta Maastrichti lepingut suurenes Euroopa Liidus nii keeleõppe kui ka keelelise mitmekesisuse tähtsus. Kui varem suunati Euroopa Liidu toetused ametlike keelte õppimisele, siis 21. sajandi alguse eesmärk oli parandada kõikide keelte, sealhulgas regionaal- või vähemuskeelte, sisserändajate keelte ja suurimate maailmakeelte õppimisvõimalusi ning kasutamist. Üks peamistest uue mitmekeelsuspoliitika põhjustest on aina suurem inglise keele levik, mis võib vähendada liikmesriikide keelte oskust ja elujõudu.[24]

Ametlikud keeled riigiti[25][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Ametlik keel
Afganistan puštu keel ja dari keel (lingua franca)
Albaania albaania keel
Alžeeria araabia keel ja tamasikti keel
Ameerika Samoa inglise keel ja samoa keel
Ameerika Ühendriigid inglise keel (de facto), havai keel (Hawaii osariigis)

ja 20 põliselanike keelt Alaskal

Andorra katalaani keel
Angola portugali keel
Anguilla inglise keel
Antigua ja Barbuda inglise keel
Araabia Ühendemiraadid araabia keel
Argentina hispaania keel
Armeenia armeenia keel
Aruba papiamento keel
Austraalia inglise keel
Austria saksa keel (üleriigiliselt) ja horvaadi keel,

sloveeni keel, ungari keel (piirkondlikult)

Aserbaidžaan aserbaidžaani keel
Bahama inglise keel
Bahrein araabia keel
Bangladesh bengali keel
Barbados inglise keel
Belau belau keel
Belgia hollandi keel, prantsuse keel ja saksa keel
Belize inglise keel
Benin prantsuse keel
Bermuda inglise keel
Bhutan Dzongkha keel
Boliivia hispaania keel, ketšua, aimara, guaranii keel

ja 36 põliselanike keelt

Bonaire, Sint Eustatius ja Saba hollandi keel
Bosnia ja Hertsegoviina bosnia keel, serbia keel ja horvaadi keel
Botswana inglise keel
Brasiilia portugali keel
Briti Neitsisaared inglise keel
Brunei malai keel
Bulgaaria bulgaaria keel
Burkina Faso prantsuse keel
Burundi rundi keel, prantsuse keel ja inglise keel
Cooki saared inglise keel ja rarotonga keel
Costa Rica hispaania keel
Curaçao papiamento keel, hollandi keel ja inglise keel
Djibouti prantsuse keel ja araabia keel
Dominica inglise keel
Dominikaani Vabariik hispaania keel
Ecuador hispaania keel (kastiilia)
Eesti eesti keel
Egiptus araabia
Ekvatoriaal-Guinea hispaania keel ja prantsuse keel
El Salvador hispaania keel
Elevandiluurannik prantsuse keel
Eritrea tigrinja keel, araabia keel ja inglise keel
Etioopia oromo keel (Oromiya osariigis), amhara keel (üle riigi),

somaali keel (Somaalia osariigis), tigrinja keel (Tigray osariigis), afari keel (Afari osariigis)

Falklandi saared inglise keel
Fidži inglise keel ja fidži keel
Filipiinid filipino keel ja inglise keel
Fääri saared fääri keel
Gabon prantsuse keel
Gambia inglise keel
Ghana inglise keel
Gibraltar inglise keel
Grenada inglise keel
Gruusia gruusia keel ja abhaasi keel
Gröönimaa grööni keel ja taani keel
Guadeloupe prantsuse keel
Guam inglise keel ja tšamorro keel
Guatemala inglise keel
Guinea prantsuse keel
Guinea-Bissau portugali keel
Guyana inglise keel
Haiti prantsuse keel ja Haiti kreoolkeel
Hiina hiina keel
Hispaania hispaania keel, katalaani keel (Kataloonias), oksitaani keel

(Kataloonias) ja galeegi keel (Galicias)

Holland hollandi keel, friisi keel (Friisimaa provintsis)[26]
Honduras hispaania keel
Hongkong hiina keel ja inglise keel
Horvaatia horvaadi keel
Ida-Timor tetumi keel ja portugali keel
Iirimaa inglise keel ja iiri keel
Iisrael heebrea keel ja araabia keel
India hindi keel, inglise keel ja 21 rohkem levinud keelt[27]
Indoneesia indoneesia keel
Iraak araabia keel ja kurdi keel
Iraan pärsia keel
Island islandi keel
Itaalia itaalia keel
Jaapan jaapani keel
Jamaica inglise keel[28]
Jeemen araabia
Jordaania araabia keel
Kaimanisaared inglise keel
Kambodža khmeeri keel
Kamerun inglise keel ja prantsuse keel
Kanada inglise keel ja prantsuse keel
Kasahstan kasahhi keel ja vene keel
Katar araabia keel
Keenia inglise keel ja suahiili keel
Kesk-Aafrika Vabariik prantsuse keel
Kiribati inglise keel ja kiribati keel
Colombia hispaania keel
Komoorid araabia keel, prantsuse keel ja komoori keel
Kongo Demokraatlik Vabariik prantsuse keel
Kongo prantsuse keel
Kosovo albaania keel ja serbia keel
Kreeka kreeka keel
Kuuba hispaania keel
Kuveit araabia keel
Kõrgõzstan vene keel ja kirgiisi keel
Küpros kreeka keel ja türgi keel
Laos lao keel
Leedu leedu keel
Lesotho sotho keel ja inglise keel
Libeeria inglise keel
Liechtenstein saksa keel
Liibanon araabia keel
Liibüa araabia keel
Luksemburg letseburgi keel, prantsuse keel ja saksa keel
Lõuna-Aafrika Vabariik suulu keel, koosa keel, afrikaani keel, inglise keel,

pedi keel, tsvana keel, sotho keel, tsonga keel, svaasi keel, venda keel ja ndebele keel

Lõuna-Korea korea keel
Lõuna-Sudaan inglise keel
Läti läti keel
Madagaskar prantsuse keel ja inglise keel
Põhja-Makedoonia makedoonia keel
Malaisia malai keel
Malawi inglise keel
Maldiivid maldiivi keel
Mali prantsuse keel
Malta malta keel ja inglise keel
Maroko araabia keel ja tamasikti keel
Marshalli saared maršalli keel ja inglise keel
Mauritaania inglise keel
Mauritius ametlik keel puudub, aga enamasti kasutatakse ametlikuks asjaajamiseks inglise keelt,
Mauritiuse kreoolkeel (lingua franca)[29]
Mehhiko hispaania keel (de facto)
Mikroneesia inglise keel
Moldova rumeenia keel
Monaco prantsuse keel
Mongoolia mongoli keel
Montenegro montenegro keel
Mosambiik portugali keel
Myanmar birma keel
Namiibia inglise keel
Nauru nauru keel ja inglise keel
Nepal nepali keel
Nicaragua hispaania keel
Nigeeria inglise keel
Niger prantsuse keel
Norra norra keel ja uusnorra keel
Omaan araabia keel
Paapua Uus-Guinea tok-pisini keel, inglise keel ja hirimotu keel
Pakistan urdu keel ja inglise keel (lingua franca)
Panama hispaania keel
Paraguay hispaania keel ja guaranii keel
Peruu hispaania keel, ketšua keel ja aimara keel
Poola poola keel
Portugal portugali keel ja miranda keel
Prantsusmaa prantsuse keel
Põhja-Korea korea keel
Roheneemesaared portugali keel ja roheneemesaarte kreoolkeel
Rootsi rootsi keel
Rumeenia rumeenia keel
Rwanda ruanda keel, prantsuse keel, inglise keel ja suahiili keel
Saalomoni Saared inglise keel (räägib ainult 1–2% rahvastikust)
Saint Kitts ja Nevis inglise keel
Saint Lucia inglise keel
Saint Vincent ja Grenadiinid inglise keel
Saksamaa saksa keel
Sambia inglise keel
Samoa samoa keel ja inglise keel
San Marino itaalia keel
São Tomé ja Príncipe portugali keel
Saudi Araabia araabia keel
Seišellid seišelli keel, inglise keel ja prantsuse keel
Senegal prantsuse keel
Serbia serbia keel (ungari, slovaki, rumeenia, russiini
ja horvaadi keel on ametlikud Vojvodina autonoomses provintsis)
Sierra Leone inglise keel
Singapur inglise keel, mandariini keel, malai keel ja tamili keel
Slovakkia slovaki keel
Sloveenia sloveeni keel, itaalia keel (ainult omavalitsustes, kus asuvad Itaalia rahvuslikud kogukonnad) ja ungari keel (ainult omavalitsustes, kus asuvad Ungari rahvuslikud kogukonnad)
Somaalia somaali keel ja araabia keel
Soome soome keel ja rootsi keel
Sri Lanka singali keel ja tamili keel
Sudaan araabia keel ja inglise keel
Suriname hollandi keel
Suurbritannia inglise ja piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli, kõmri keel
Svaasimaa inglise keel ja svaasi keel
Süüria araabia keel
Šveits saksa keel, prantsuse keel, itaalia keel ja romanši keel
Zimbabwe šona keel, ndebele keel, inglise keel ja 13 vähemuskeelt
Taani taani keel
Tadžikistan tadžiki keel
Tai tai keel
Tansaania suahiili keel ja inglise keel
Togo prantsuse keel
Tonga tonga keel ja inglise keel
Trinidad ja Tobago inglise keel
Tšaad prantsuse keel ja araabia keel
Tšehhi tšehhi keel
Tšiili hispaania keel
Tuneesia araabia keel
Tuvalu tuvalu keel ja inglise keel
Türgi türgi keel
Türkmenistan türkmeeni keel
Uganda inglise keel
Ukraina ukraina keel
Ungari ungari keel
Uruguay hispaania keel
Usbekistan usbeki keel
Uus-Meremaa inglise keel (de facto), maoori keel (de jure)

ja Uus-Meremaa viipekeel (de jure)

Valgevene vene keel ja valgevene keel
Vanuatu bislama keel ja inglise keel
Vatikan ametlik keel puudub
Venemaa vene keel
Venezuela hispaania keel
Vietnam vietnami keel [25]

Rahvusvaheliste organisatsioonide ametlikud keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsioon Ametlik keel
Balti Assamblee eesti keel, läti keel ja leedu keel
Euroopa Kosmoseagentuur inglise keel, prantsuse keel ja saksa keel
Euroopa Liit 24 ametlikku keelt
Euroopa Nõukogu inglise keel ja prantsuse keel
Euroopa Kohus Euroopa Liidu ametlikud keeled
Rahvusvaheline Valuutafond inglise keel, prantsuse keel ja hispaania keel
NATO inglise keel ja prantsuse keel
Maailma Kaubandusorganisatsioon inglise keel, prantsuse keel ja hispaania keel
Maailma Terviseorganisatsioon araabia keel, hiina keel, inglise keel,

prantsuse keel, vene keel ja hispaania keel

OECD inglise keel ja prantsuse keel
OSCE inglise keel, prantsuse keel, saksa keel,

itaalia keel, vene keel ja hispaania keel

Põhjamaade Nõukogu taani keel, rootsi keel ja norra keel (töökeeled)
Püha Tool ladina keel[30]
Rahvaste Ühendus inglise keel
ROK inglise keel ja prantsuse keel
UNESCO araabia keel, hiina keel, inglise keel, prantsuse keel,

vene keel ja hispaania keel[31]

ÜRO araabia keel, inglise keel, hiina keel, hispaania keel,

prantsuse keel ja vene keel

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Tomusk, I. (2007). Tähenärimisi ameti- ja õiguskeele kallal. Õiguskeel. (08.12.2018)
  2. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS. (2018). Eesti Keele Instituut. [1] (11.01.2019)
  3. Eesti keele seletav sõnaraamat. (2009). Eesti Keele Instituut. [2] (11.01.2019)
  4. 4,0 4,1 4,2 Keeleseadus. (2011). Riigi Teataja. [3] (05.01.2019)
  5. Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord. (2006). Riigi Teataja. [4] (05.01.2019)
  6. Keeleinspektsioon. (2019). [5](19.01.2019)
  7. 7,0 7,1 Erelt, M.; Erelt,T.; Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut.[6] (13.01.2019)
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Tomusk, I. (2015). Keeleseadustest Eestis. Õiguskeel. (19.01.2019)
  9. Intervjuu Enn Põldroosiga. (1988). Maaleht. (20.01.2019)
  10. Künstler, A. (2017). Küsib/vastab. Sirp. [7] (13.01.2019)
  11. Hallik, K.; Kasemets, K. (2019). Selge sõnumi auhinna statuut.([8] (13.01.2019)
  12. Hallik, K.; Kasemets, K. (2019). Selge sõnum.[9] (13.01.2019)
  13. Nemsitsveridze, H. (2018). "Ühtekuuluvuspoliitika fondid", "tülikolle", "maksusumma" ja teised kanseliidid, mida õiguskantsler välja püüab juurida. Delfi.[10] (13.01.2019)
  14. Töötukassa. (2016). Töötukassa hakkab vahendama kõrgtasemel eesti keele õpet. [11] (13.01.2019).
  15. Tahvel, E. (2019). Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteem. [12] (19.01.2019)
  16. Viil, K. (2019). Selge eesti ametikeel. Tallinna Tehnikaülikool. [13] (13.01.2019)
  17. Pilt, E. (2019). Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises. Tartu Ülikooli infosüsteem.[14] (19.01.2019)
  18. 18,0 18,1 18,2 Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [15] (13.01.2019)
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[16] (13.01.2019)
  20. Lauk, S. (2007). E-keskkond – lisaväärtus kasutajale, väljakutse terminoloogile. Eesti Rahvusraamatukogu. [17](20.01.2019)
  21. Kaljuvee, A. (2006). Eesti keelega on kõik korras, harida tuleb keelekasutajaid. Eesti Päevaleht.[18] (13.01.2019)
  22. Post, A. (2017). Sotsiaalmeedia mõju: õpilased kasutavad kirjandites ja esseedes emotikone. ERR. [19] (20.01.2019)
  23. Euroopa Liidu Infokeskus. (2018). Ametlikud keeled. [20] (22.12.2018)
  24. Siiner, M.; Vihalemm, T.; Tender, T. (2007). Piirkondlike keelekujude tunnustamisest Eestis ja Prantsusmaal Euroopa Liidu keelepoliitika taustal. Emakeele Seltsi aastaraamat. [21] (30.12.2018)
  25. 25,0 25,1 Central Intelligence Agency. (2018). The World Factbook. [22] (22.12.2018)
  26. Välisministeerium. (2018). Üldinfo. [23] (15.12.2018)
  27. Välisministeerium. (2015). India Vabariik. [24] (15.12.2018)
  28. StudyCountry. (2019). Languages in Jamaica. [25] (13.01.2019)
  29. Mauritius Attractions. (2019). Languages of Mauritius. [26] (13.01.2019).
  30. Põhjala, P. (2014). Keelekaste: Elus surnud keel. Õpetajate leht. [27] (15.12.2018)
  31. UNESCO. (2019). Name and Logo. [28] (13.01.2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]