Ketšua keel

Allikas: Vikipeedia
Ketšua keele emakeelena kõnelejate osakaal piirkonniti Peruus.

Ketšua keel (Quechua, Runasimi, Kichwa) on indiaani keel, mida kõneleb 9–14 miljonit (teistel andmetel 6–8 miljonit) inimest Lõuna-Ameerikas Andide regioonis, peamiselt Peruus, Ecuadoris, Boliivias, Tšiilis, Colombias ja Argentinas. Ketšua keel on Ameerika indiaani keelte seas kõige levinum.

Ketšua keele kõnelejaid nimetatakse ketšuateks, kuid see nimi koondab mitmeid etnilisi rühmitusi, kelle ühine identiteet on nõrk. Kuna ketšua murded varieeruvad suuresti ning vastastikune arusaamine on mõnikord raskendatud, on vaieldav, kas tegemist on ühe keele või hoopis keelerühmaga, mis arenes ühtsest algkeelest, nn protoketšua keelest.

Mõned ketšua keele kõnelejad nimetavad seda runa simi ('rahva kõne'), ehkki runa tähendab siinkohal eelkõige Andide põlisrahvaid.

Levinuim ketšua murre (või keel) on lõuna-ketšua. Seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest piirkonnas, mis jääb üldjoontes lõuna poole ida-läänesuunalisest piirist Kesk-Peruus Huancayo ja Huancavelica linna vahel. Sellesse kuuluvad ketšua variandid, mida kõneldakse Ayacucho, Cuzco ja Puno aladel Peruus, suuremas osas Boliiviast ning osas Loode-Argentinast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]