Monaco

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on linnriigist Euroopas; eesti luuletaja kohta vaata artiklit Neeme Põder; muid tähendusi vaata leheküljelt Monaco (täpsustus)

Monaco Vürstiriik
prantsuse Principauté de Monaco
Monaco lipp Monaco vapp
Monaco lipp Monaco vapp
Monaco asendikaart
Riigihümn Hymne Monégasque
Pealinn Monaco (1)
Pindala 2,02 km²
Riigikeel(ed) prantsuse
Rahvaarv 38 400 (2015)
Vürst Albert II
Riigiminister Serge Telle
Iseseisvus 8. jaanuar 1297
SKT 5,23 miljardit eurot
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .mc
ROK-i kood MON
Telefonikood 377
Märkused (1) Monaco on linnriik.

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.

Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil.

Monacos ei ole eraisikutele tulumaksu.

Monaco maismaapiir on 5,47 kilomeetrit, merepiir aga 3,83 kilomeetrit pikk. Monaco kõrgeim punkt on 164,4 meetri kõrgusel merepinnast. [1]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Monaco nimi tuleneb Vana-Kreeka koloonia Monoikos (μόνοικος) nimest, mis tähendab "üksikelamut" või "üksikut maja". Sõna tuleneb omakorda kreekakeelsetest sõnadest μόνος ("üksik") ja οἶκος ("maja" või "hoone"). [2]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Monaco.

Monaco asub Vahemere ääres ja piirneb maismaal Prantsusmaa kaguosas asuva Alpes-Maritimesi departemanguga. Suveräänsetest riikidest on Monacost pindalalt veel väiksem vaid Vatikan. Monaco on maailma väikseim rannajoonega riik. Monaco maismaapiir Prantsusmaaga on 5,47 kilomeetrit, merepiir aga 3,83 kilomeetrit pikk. Pikim riigisisene vahemaa on 3,34 kilomeetrit, suurim laius aga 1,1 kilomeetrit.[1]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Monaco asub Vahemere ääres künklikul ja kivisel maastikul. Monaco kõrgeim punkt asub 164,4 meetri kõrgusel merepinnast Mont Ageli mäe jalamil. Riik on maismaad juurde saanud endale kuuluva mereala pinnasega täitmisel. Monaco-Ville'i kvartalisse kuulub Vahemere ääres asuv 62-meetri kõrgune Monaco kaljuneem (Rocher de Monaco).

Monacos valitseb vahemereline kliima, mis tähendab vihmaseid talvi ja sooje kuivi suvesid. Kõige vihmasemad kuud on oktoober ja november. Lund sajab Monacos harva, viimati tabas riiki lumesadu 10. veebruaril 2010. [3]

Monacos puuduvad looduslikud taimekooslused, kuid riigis asub 7 parki. [4] Botaanikaaed (Jardin Exotique de Monaco) hõlmab 1 hektari suuruse ala. [5]

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Vürst Albert I mälestussammas Monaco vürstilossi taustal.
Next.svg Pikemalt artiklis Monaco riigipeade loend.

Monacos kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on vürst Albert II. Vürstil ja riigiministril on täidesaatev võim. Monaco vürstitiitel on päritav meesliini pidi. Vürst määrab ametisse valitsust juhtiva riigiministri Prantsusmaa valitsuse esitatud 3 kandidaadi hulgast. 2002. aastani võis vürst riigiministriks määrata vaid Prantsusmaa kodanikku.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele Rahvuskogule. 24-liikmelise Rahvuskogu liikmed valitakse ametisse iga 5 aasta järel. Viimati peeti Monacos parlamendivalimised 10. veebruaril 2013. Seadused ja otsused võetakse vastu vürsti ja Rahvuskogu ühisel kokkuleppel. Rahvuskogu kokkuleppeks on vaja 2/3 selle liikmete nõusolekut. Monacos tegutseb 3 parteid: Horizon Monaco, Union Monegasque ja Renaissance.

Monaco tsiviilõigus on mõjutatud Prantsusmaa õigussüsteemist. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus, millel on 5 liiget. Ülemkohtu liikmed määrab ametisse vürst.

Monaco esimene põhiseadus kehtestati 1911. Praegune põhiseadus kehtib 17. detsembrist 1962.

Monaco on alates 1993 ÜRO liige.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Monaco on linnriik, mis on jaotatud 4 kvartaliks: Fontvieille, La Condamine, Monaco-Ville ja Monte Carlo. Kvartalid on omakorda jaotatud kokku 10 linnajaoks. [6]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Monaco raudteejaam.

2010. aasta andmetel on Monaco asfalteeritud teede kogupikkus 77 kilomeetrit. Alates 2012 on riigis helikopteri plats. Monacos asub 2 sadamat. Raudtee rajati Monacos 1867 ja selle kogupikkus riigis on 1,7 kilomeetrit.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Monacos elavad ametlikud elanikud ja immigrandid. 2015 seisuga kuulub Monaco ametlikku elanikkonda 38 400 inimest. [7] Immigrante ei arvata elanikkonna hulka, kuid nende arv on 55% ametliku elanikkonna koguhulgast. [6]

Monaco ametlikust elanikkonnast on 2008 rahvaloenduse alusel 28,2% prantslased, 21,5% monegaskid, 18,6% itaallased, 7,5% britid ja 2,7% belglased. [7]

2008 rahvaloenduse alusel olid Monaco elanikest 51,4% naised ja 48,6% mehed.

1791 elas Monacos 1192 elanikku, 1873 kasvas elanike arv 5741-ni, 1888 oli riigis 10 864 elanikku ja 1928 oli 24 927 elanikku.

Monaco riigiusk on katoliiklus. 5 katoliku kiriku kogudust kuuluvad Monaco peapiiskopkonda. 2000. aastast on Monaco peapiiskop Bernard Barsi. Monacos asub üks anglikaani ja üks kreeka õigeusu kogudus.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

1861 sõlmitud lepingu alusel tagab Monaco kaitse sõjalise rünnaku korral Prantsusmaa. Monaco siseministri alluvuses on 2 korrakaitselist üksust: Monaco korpus (Corps des Sapeurs-Pompiers de Monaco) ja vürsti karabinjeeride kompanii (Compagnie des Carabiniers du Prince). Karabinjeeride kompaniisse kuulub 119 meest, Monaco korpusesse aga 135 meest.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

2014 oli Monaco sisemajanduse koguprodukt 5,23 miljardit eurot. [7] Erasektori osakaal on riigi majandusest 91,4% ja avaliku sektori osakaal 8,6%. 2015 andmetel oli 64,1% avaliku sektori töötajatest prantslased ja 30,1% monegaskid. Erasektoris oli prantslaste osakaal sama, kuid monegaske oli vaid 2,1%.

Monaco peamised majandusharud on teadus- ja tehnoloogiatööstus, majutamine ja toitlustus, ehitus ja finantstegevus. 2015 tegutses Monacos 33 panka või panga harukontorit.

2015 tegutses riigis 14 hotelli.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

6. sajandil eKr asus Monaco lähistel Vana-Kreeka koloonia Monoikos (μόνοικος), mis andis piirkonnale nime. Monaco ala seostatakse vägilase Heraklese legendiga.

Lääne-Rooma keisririigi lakkamisel kuulus Monaco ala esmalt Idagootide kuningriiki, siis Bütsantsi riigile. Alates 7. sajandist käis Monaco lombardlaste ja frankide käest kätte. Saksa-Rooma keiser Heinrich VI andis 1191 Monaco ala Genova valdusesse. 10. juunil 1215 asusid Genova gibelliinid Fulco del Cassello juhtimisel rajama Monaco kaljuneemele kindlust.

8. jaanuaril 1297 hõivas Genova gvelfide juhte Francesco Grimaldi gibelliinide valduses olnud Monaco kindluse, mis jäi jätkuvalt Genova koosseisu. Grimaldid omandasid 1346 Mentoni ja 1355 Roquebrune. 1419 ostsid Grimaldid Aragóni kroonilt Monaco ala ja said Monaco suveräänseteks valitsejateks. Vürst Honoré II sõlmis 1633 Hispaaniaga ja 1641 Prantsusmaaga lepingu oma suveräänsuse kindlustamiseks.

Prantsusmaa väed okupeerisid 1793 Monaco ala. Kuni 17. maini 1814 kuulus Monaco Alpes-Maritimesi departemangu. 1814 Monaco iseseisvus taastati, kuid 1815 muudeti riik Sardiinia kuningriigi protektoraadiks. Torino rahulepinguga 1860 pidi Sardiinia kuningriik Monaco ala ja Nizza krahvkonna loovutama Prantsusmaale. 1861 okupeeris Prantsusmaa Mentoni ja Roquebruni ning sõlmis Monaco vürstiga lepingu, lubades Monacot sõjaliselt kaitsta.

1910 toimunud Monegaski revolutsiooni järel kehtestati 1911 riigis põhiseadus, millega likvideeriti absoluutne monarhia. 1919 sõlmis Prantsusmaa Monacoga Versailles'i rahulepingu. Monaco oli Teises maailmasõjas neutraalne, kuid toetas Vichy valitsust. Novembris 1942 okupeeris Itaalia armee Monaco ja seadis ametisse nukuvalitsuse. Septembris 1943 okupeeris Natsi-Saksamaa Monaco. Riik vabastati 3. septembril 1944.

Monaco vürstiks oli 19492005 Rainier III, kes 2002 sõlmis Prantsusmaaga lepingu. Vürst otsustas võimule saades kujundada Monacost ärikeskuse ja turismiparadiisi. 1962 võeti Monacos vastu uus põhiseadus. 2005 sai Monaco vürstiks Albert II.

Eesti suhted Monacoga[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ja Monaco sõlmisid diplomaatilised suhted 7. veebruaril 2008. Eesti avas Monacos aukonsulaadi 14. oktoobril 2005, Monaco aukonsulaat Eestis avati 23. mail 2007. [8]

Vürst Albert II külastas Eestit veebruaris 2008 ja juunis 2011. [9] Lisaks on Albert kroonprintsina külastanud Eestit sügisel 2002 seoses Monaco jalgpallivõistkonna osalemisega Tallinnas Tähtede mängul.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Monacos asub 1879 valminud ooperimaja ja tegutseb sümfooniaorkester. Monte Carlo kasiino avati 1863. Monacos asub Okeanograafiamuuseum, antropoloogiamuuseum, meremuuseum, markide ja müntide muuseum ning kunstimuuseum. Alates 1974 peetakse Monacos igal aastal Monte-Carlo rahvusvahelist tsirkusefestivali.

Monaco laulja Severine võitis 1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

Alates 1929 peetakse Vormel 1 Monaco Grand Prix. Alates 1911 sõidetakse Monte Carlo ralli üks etapp Monacos.

Monacos tegutseb Prantsusmaa liigasse kuuluvad meeste jalgpalliklubi AS Monaco FC ja naiste jalgpalliklubi OS Monaco. Riigis tegutseb ragbi meeskond. Monaco maraton on maailmas ainus maraton, mille distants kulgeb kolmes riigis (Monacos, Prantsusmaal ja Itaalias).

Monaco suurim staadion on Louis II-nimeline staadion.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Monaco – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus