Tuvalu

Allikas: Vikipeedia
Tuvalu
Tuvalu lipp Tuvalu vapp
Tuvalu lipp Tuvalu vapp
Tuvalu asendikaart
Riigihümn Tuvalu mo te Atua
Pealinn Funafuti
Pindala 26 km²
Riigikeel(ed) tuvalu ja inglise
Rahvaarv 10 782 (2012)
Riigikord parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia
Riigipea Elizabeth II
Kindralkuberner Iakoba Italeli
Peaminister Enele Sopoaga
Iseseisvus 1. oktoober 1978
SKT 39 miljonit USD
Rahaühik Tuvalu ja Austraalia dollar
Ajavöönd maailmaaeg +12
Tippdomeen .tv
ROK-i kood TUV
Telefonikood 688

Tuvalu on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias Saalomoni Saartest idas. See on maailma väikseim riik, millel on pealinn.

Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice'i saartena ja oli 1978. aastani Suurbritannia halduses.

Riigi looduslikult kõrgeim koht ulatub umbes 5 meetrit üle merepinna. Maailmas on Tuvalust veel madalama looduslikult kõrgema kohaga vaid Maldiivid.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi "Tuvalu" tähendab tuvalu keeles "kaheksast liikmest koosnevat gruppi", märkides 8 ajalooliselt asustatud saart. [1]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalu asub Vaikses ookeanis Polüneesia saartel. Riik paikneb Kiribatist lõunas, Tokelaust läänes, Santa Cruzi saartest idas, Fidžist põhjas, Samoast loodes ja Naurust edelas.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Maantee Funafuti atolli kitsaimas osas

Tuvalu koosneb 9 suuremast ja sajakonnast väiksemast saarest. Saarestiku kogupikkus on 595 kilomeetrit. [2] 8 saart on ajalooliselt olnud asustatud. Maismaa pindalalt on Tuvalust maailmas väiksemad veel Vatikan, Monaco ja Nauru. Samas hõlmab riigi majandusvöönd Vaikses ookeanis 900 000 km². Riigi rannajoone pikkus on 24 kilomeetrit.

Nanumanga, Niutao, Niulakita on korallrifi saared, Funafuti, Nanumea, Nui, Nukufetau, Nukulaelae ja Vaitupu aga atollid.

Riigi suurim atoll on Vaitupu, pindalaga 5,6 km², Nanumea atolli pindala on 3,87 km² ja Nukufetau atollil 2,99 km². Teised saared on väiksemad.

Riigi kõrgeim looduslik koht asub Niulakita saarel ja ulatub umbes 5 meetrit üle mere pinna. [1] Maailma riikidest on veel madalama kõrgema loodusliku punktiga vaid Maldiivid.

Riigis puuduvad mageveekogud. Joogivett kogutakse vihmaperioodil, tuuakse mujalt või töödeldakse ookeaniveest. Põhjaveele on piiratud juurdepääs vaid Nukufetau, Vaitupu ja Nanumea saartel. Tuvalu käivitas 2012 ÜRO erivoliniku nõudel riikliku veeressursside poliitika strateegia, et elanikud saaksid tarbida rohkem vett.

Mets hõlmab 33,3% riigi pindalast, põhiosa sellest asub Funafuti väikesaartel. Tavalisem puuliik saartel on kookospalm, lisaks leidub harilikku viigipuud ja kruvimändi. Loodusteadlane Charles Hedley kirjeldas 1896 Funafuti saarel ja selle ümbruse väikesaartel ühtekokku 21 puittaime liiki. Rohttaimedest esinevad saartel Calophyllum inophyllum, Gardenia taitensis, Guettarda speciosa ja Crinum. [3]

Tuvalu saartel asuvad rohelise merekilpkonna ja tume-tõmmutiiru (Anous minutus) pesitsusalad. Riigis on kokku kirjeldatud 35 linnuliiki, neist 17 liiki pesitsevad saartel. Ohustatud liikidest pesitseb saarel alaska koovitaja (Numenius tahitiensis). Tuvalu ookeanialal on määratletud 607 kalaliiki.

1999 loodi Funafuti looduskaitseala.

Riigis valitseb troopiline kliima. Novembrist aprillini kestab riigis vihmaperiood ja maist oktoobrini põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on +30°C. Tuvalu aastane keskmine sademete hulk küündib 3550 mm. [2] Maismaa madala kõrguse tõttu tekitavad tsüklonid riigis olulisi purustusi. 1997 tabas riiki 3 tsüklonit. 2015 kuulutati riigis välja eriolukord peale tsüklon Pami hävitustööd. 2011 tabas riiki põud ja 28. septembril 2011 kuulutati riigis põua tõttu välja eriolukord.

Keskkonnaprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalu suurimaks keskkonnaprobleemiks on kliima soojenemisest tingitud keskkonnamuutused ja jäätmete ladustamine. Ookeanivee temperatuuri tõus ja vee happelisemaks muutumine ohustab korallriffe. Korallriffide kaitseks on käivitatud rahvusvahelisi projekte.

Havai ülikooli teadlased on 1978. aastast mõõtnud Tuvalul ookeanivee taset ja tuvastanud, et keskmiselt tõuseb vee tase 1,23 mm aastas. Vaikse ookeani kliimamuutuste teadusprogramm leidis 2011, et satelliidid on alates 1993. aastast mõõtnud Tuvalul veetaseme tõusu kuni 5 mm aastas.

Tuvalu peaminister Maatia Toafa toonitas 2005 ÜRO-s esinedes kliimasoojenemisest tingitud ohte riigi tulevikule. 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsil võttis sõna Tuvalu esindaja Ian Fry, kes rõhutas, et inimese mõjutatud kliimasoojenemine on suurimaks ohuks inimkonnale. Peaminister Enele Sopoaga märkis 2015 ÜRO kliimakonverentsil, et konverentsil osalejate eesmärk peaks olema jõuda kokkuleppele vähendada maailma keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadi võrra. 2015 ostutas Tuvalu valitsus järgida 1994. aasta ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalu valitsuse hoone

Tuvalu on parlamentaarne demokraatia, mis kuulub Briti Rahvaste Ühendusse. Riigipea on Briti kuninganna Elizabeth II, keda esindab kindralkuberner. Briti monarh määrab Tuvalu peaministri soovitusel ametisse kindralkuberneri. Kindralkuberner määrab peaministri soovitusel ametisse ministrid. Parlament valib parlamendivalimiste järel peaministri. Valitsusse kuulub 7 ministrit.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele parlamendile (Palamene o Tuvalu). Parlament on 15-liikmeline ja valitakse ametisse 4-aastaseks perioodiks. Ajaloo jooksul on Tuvalu parlamendis olnud 3 naist: Naama Maheu Latasi 19891997, Pelenike Isaia 2011–2015 ja Puakena Boreham alates 2015. aastast.

Riigis puuduvad poliitilised parteid, kuid poliitikud moodustavad huvidest ja vaadetest tulenevalt poliitilisi grupeeringuid. Rahvusvaheliselt võtavad Tuvalu poliitikud sõna eelkõige kliimamuutuste teemal.

Lisaks on igal saarel oma pealik. Igas omavalitsuses tegutseb vanemate kogu (Falekaupule).

Tuvalu põhiseadus kehtestati 1978. Uus põhiseadus võeti vastu 1. oktoobril 1986, seda muudeti 2007, 2010 ja 2013. Tuvalu õigussüsteemis on kombineeritud Briti tavaõigus ja kohalikud kombed. Igal saarel on oma maakohus. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus.

Tuvalu sai 5. detsembril 2000 ÜRO liikmeks.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalu haldusüksused hõlmavad 8 saart. Tuvalu haldusüksused on põhjast lõunasse:

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsed vaatavad lennuki maandumist Funafuti Rahvusvahelisel lennuväljal

Tuvalus asub lennuväli, kuid maandumisraja valgustuse puudumise ja õhuseire nigela taseme tõttu toimub lennuliiklus päevasel ajal. Asfalteeritud teede kogupikkus riigis on 8 kilomeetrit, mis teeb Tuvalust maailma väikseima riigi sillutatud teede kogupikkuse osas. [4] Vastavast arvestusest puudub Vatikan, kus ametlikult sillutatud teid pole.

Riigi peamine sadam asub Funafuti saarel.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta rahvaloenduse andmetel koosnes Tuvalu rahvastik 10 782 inimesest. Riigis on tänapäeval asustatud 9 saart. 57,1% rahvastikust elab riigi pealinnas Funafuti saarel ja 14,5% Vaitupu saarel. Vaid 27 inimest elas Niulakita saarel. [5]

51,2% rahvastikust on mehed ja 48,8% naised.

86,8% rahvastikust olid tuvalulased. 12,3% rahvastikust oli üks vanematest tuvalulane ja teine pärit mujalt. 0,9% rahvastikust oli välispäritolu.

2012. aastal oli riigi vanim elanik 92-aastane.

85,7% rahvastikust kuulub kongregatsionaalsesse kristlikku kirikusse, mis on Tuvalu riigikirik. 3% rahvastikust kuulub vennastekogudusse ja 2,8% on adventistid. Riigis registreeriti veel 209 bahai usu austajat, 136 Jehoova tunnistajat ja 82 katoliiklast.

1,6% rahvastikust on omandanud kõrghariduse ja 2,8% kutsehariduse.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalus puuduvad sõjalised üksused. Riigis tegutsevad politseijõud.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalu peamine tuluallikas on kalandus ja oma territoriaalvetes kalapüügiõiguse müümine. Lisaks eksporditakse koprat. [1]

Riiki imporditakse toitu, masinaid ja kütust.

Tuvalu sisemajanduse koguprodukt oli 2016. aastal hinnanguliselt 39 miljonit USD.

Riigi tähtsaim majandusharu on kalandus. Lisaks kasvatatakse kookospalme, tarot ja veidi suhkruroogu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varased polüneeslased jõudsid Tuvalu saartele umbes 3000 aastat tagasi. Esimese eurooplasena saabus Tuvalu saartele hispaanlane Álvaro de Mendaña 16. jaanuaril 1568, kes kandis Nui saare oma kaardile kui Isla de Jesús (Jeesuse saar). 29. augustil 1595 randus ta Niulakita saarel, mille nimetas La Solitaria.

Briti kapten John Byron nimetas saared 1764 Laguunisaarteks. 5. mail 1781 möödus Niutao saarest Francisco Mourelle de la Rúa. Mais 1819 nimetas kapten Arent Schuyler de Peyster Funafuti ja Nukufetau saared Ellice'i saarteks Briti poliitiku Edward Ellice'i järgi. Hüdrograaf Alexander George Findlay laiendas Ellice'i nime kogu saarestikule. 1820 külastas saari Vene maadeuurija Mihhail Lazarev. 19. sajandil sagenesid mitmete riikide ja vaalapüüdjate laevade külastused Tuvalu saartele. Saartele saabusid kaupmehed ja teadusekspeditsioonid.

18621863 käisid Peruu laevad pettustega värbamas tööjõudu. Funafutist viidi Peruusse 170 ja Nukulaelaelt 250 inimest.

1861 saabus Tuvalule merehädalisena kongregatsionalistide pastor Eleakana, kes alustas Tuvalus kristlikku misjonit. Tema misjonitööd jätkas A.W. Murray.

Oktoobris 1892 kuulutas kapten Gibson iga saare eraldi Suurbritannia protektoraadiks. 19161974 oli Tuvalu Gilberti ja Ellice'i saarte koloonia osa. Teise maailmasõja ajal 2. oktoobril 1942 maabusid Funafuti saarel USA üksused. 1943 hõivasid ameeriklased Nanumea ja Nukufetau saared. Tuvalu saared olid strateegiliseks kohaks Jaapani vägede valduses oleva Kiribati ründamiseks. Ameeriklased ehitasid Funafutile, Nanumeale ja Nukufetaule lennuväljad. Tuvalul valmistati ette Tarawa ja Makini lahingutegevus.

1974 peeti Gilberti ja Ellice'i saarte koloonia esimesed üldvalimised ja toimus referendum, kus 92,8% osalejatest soovis mõlema saarestiku omavalitsuse eraldi loomist. Tuvalust sai 1. oktoobrist 1975 Briti territoorium omavalitsusega. Esimesed riigiassamblee valimised toimusid 27. augustil 1977, mille tulemusena määrati Toaripi Lauti juhtministriks. Juulis 1978 saadeti riigiassamblee laiali ja 1981 valimistega moodustati parlament.

Tuvalu kuulutati iseseisvaks 1. oktoobril 1978 ja Toaripi Lauti sai riigi esimeseks peaministriks. 2008 peeti Tuvalus referendum selle üle, kas riigipeaks peaks saama president või jääb riigipeaks endiselt Briti monarhile. 64,98% referendumil osalejatest soovis, et riigipeaks oleks Briti monarh. Viimased parlamendivalimistel toimusid Tuvalul 2015.

Eesti suhted Tuvaluga[muuda | muuda lähteteksti]

Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti ja Tuvalu vahel 2011. Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga (vasakul) ja Tuvalu suursaadik ÜRO juures Afelee F. Pitaga.

Eesti sõlmis Tuvaluga diplomaatilised suhted 25. mail 2011. [6]

Eesti kodanikud võivad Tuvalus viisavabalt viibida 90 päeva 180 päeva jooksul. [7]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvalus on levinud traditsioonilised kunstiviisid ja ehitusviisid. Elanikud harrastavad käsitööd, nagu mattide ja lehvikute tegemine ja kaunistamine. 2015 toimus Funafutis kunstinäitus. Tuvalus harrastatakse traditsioonilisi tantsustiile.

Tuvalu traditsiooniline spordiala on kriketile sarnanev kilikiti. Tuvalus on oma jalgpallimeeskond. Tuvalu osales esmakordselt 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]