Suriname

Suriname Vabariik hollandi Republiek Suriname
Suriname lipp Suriname vapp
Riigihümn	"God zij met ons Suriname"
Pealinn	Paramaribo
Pindala	163 270 km²
Ametlikud keeled	hollandi
Rahvaarv	563 402 (2017)
Rahvastikutihedus	3,5 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Chan Santokhi
Iseseisvus	25. november 1975
SKT	3,324 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	5317 $ (2017)
Valuuta	Suriname dollar (SRD)
Ajavöönd	maailmaaeg −4
Tippdomeen	.sr
ROK-i kood	SUR
Telefonikood	597

Suriname [surin'aame] (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul, pindalalt ja rahvaarvult Lõuna-Ameerika väikseim riik.

Suriname ala oli asustatud juba 4. aastatuhandel eKr. Seal elasid teiste seas aravakid, kariibid ja vajanad. Eurooplased saabusid piirkonda 16. sajandil. 17. sajandi lõpuks oli suur osa praeguse Suriname alast Hollandi võimu all. Tulusa istandusmajandusega Suriname koloonias kasvatati peamiselt suhkruroogu. Istanduste tööjõu moodustasid kuni orjanduse kaotamiseni 1863. aastal Atlandi orjakaubandusega saadud Aafrika päritolu orjad. Pärast seda värvati tööjõudu indentuuri alusel peamiselt Briti Indiast ja Hollandi Ida-Indiast. 1954. aastal sai Suriname Madalmaade Kuningriigi osaks. 25. novembril 1975 sai Surinamest pärast läbirääkimisi Hollandi valitsusega iseseisev riik. Surinamel on endiselt tihedad diplomaatilised, majanduslikud ja kultuurilised sidemed Hollandiga.

Riigi pindala on 163 820 km² ja see on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. 2021. aasta seisuga elas seal 612 985 inimest.

Asend

Suriname asub Guajaana kilbil. Riik paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas Atlandi ookeaniga, läänes Guyanaga, idas Prantsuse Guajaanaga ja lõunas Brasiiliaga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.

Põllumaad on peamiselt riigi põhjaosas, kuhu on koondunud enamik elanikke. Lõunapoolsel alal, mis moodustab 80% riigi pindalast, on vihmamets ja piki Brasiilia piiri kulgev hõredalt asustatud savann.

Loodus

Surinames on troopiline kliima. Lühem vihmaperiood kestab detsembri algusest veebruari alguseni ja pikem aprilli lõpust augusti keskpaigani. Augustist detsembrini ja veebruarist aprillini on kuivaperioodid. Suriname keskmine temperatuur on 21–32 °C. Aastane sademetehulk rannikul on umbes 1500 mm ja riigi kaguosas ligi 3000 mm.

Rahvastik

Suurem osa rahvastikust elab rannikupiirkonnas. Pealinn on Paramaribo, suuruselt teine linn Lelydorp. Linnades elas 2010. aasta andmetel 69% surinamelastest. 2011. aastal oli elanikke hinnanguliselt 491 989, kellest nooremaid kui 15 aastat oli 26,4% ning 65-aastasi ja vanemaid 6,3%. Kirjaoskajaid on 2004. aasta rahvaloenduse andmetel 89,6%.

Rahvaloendused

Aasta	1950	1964	1980	2004	2012
Elanikke	183 681	324 211	355 240	492 829	541 638

Etniline koosseis

Suurima osa Suriname elanikest moodustavad Lõuna-Aasia (37%) ja Jaava päritolu inimesed (16%), kelle esivanemad toodi pärast orjanduse kaotamist istandustesse tööle. Suurim etniline rühm on Aasia päritolu surinamelased (umbes 43%). Nende suurim alarühm on indosurinamelased, kes moodustavad üle veerandi rahvastikust (27,4%). Valdav enamik neist pärineb 19. sajandil India indentuurisüsteemi raames Põhja-Indiast ja Lõuna-Nepalist, peamiselt Hindi vööst Bihari, Jharkhandi ja Purvanchali alalt ning Bengalist. Jaava päritolu surinamelased moodustavad 14% rahvastikust. Nad pärinevad põhiliselt indentuuri alusel Jaavalt toodud tööjõust. Suriname hiinlased, kes pärinevad 19. sajandil indentuuri alusel tulnud tööjõust ja mingil määral hilisematest sisserändajatest, moodustavad 7,3% tööjõust.

Indiaanlaste ja maruunide asualad

30% elanikest on orjapidajate ning 18. ja 19. sajandil Aafrikast toodud orjade järeltulijad. 12% surinamelaste esivanemad olid orjapidajate eest vihmametsa põgenenud mustanahalised. Kui arvata afrosurinamelased üheks etniliseks rühmaks, siis nad moodustavad suuruselt teise kogukonna (umbes 37,4%). Tavaliselt jaotatakse nad kaheks kultuurilis-etniliseks rühmaks – kreoolideks ja Suriname maruunideks. Suriname maruunid, kelle esivanemad olid peamiselt sisemaale põgenenud orjad, moodustavad 21,7% rahvastikust. Nad jagunevad kuueks hõimuks: aukanid, saramakad, paramakad, kvintid, alukud ja matavaid. Surinami kreoolid, kes pärinevad Aafrika päritolu orjadest ja eurooplastest (peamiselt hollandlastest), moodustavad 15,7% rahvastikust.

Vähem elab Surinames hollandlasi, hiinlasi, portugallasi ja liibanonlasi. Indiaanlased moodustavad elanikkonnast 2%. Liibanonlased on peamiselt maroniidid. Suriname (sefardi ja aškenazi päritolu) juutide (vt Suriname juutide ajalugu) keskus oli Jodensavanne. Suriname indiaanlased moodustavad 3,7% rahvastikust. Nende seas on akuriod, aravakid, kariibid, triod ja vajanad. Nad elavad peamiselt Paramaribo, Wanica, Para, Marowijne ja Sipaliwini ringkonnas. Valgeid surinamelasi (boeroes) on umbes 1% rahvastikust. Nad pärinevad peamiselt 19. sajandil Hollandist saabunud kolonistidest (hollandisurinamelased, boeroes), vähesemal määral teistest Euroopa rahvastest, sealhulgas portugallastest. Paljud valged lahkusid pärast Suriname iseseisvumist 1975. aastal.

13,4% rahvastikust ütleb, et nad on segapäritolu.

Viimasel ajal on Surinamesse saabunud uus sisserännulaine, nimelt Suriname brasiillased, haitilased ja Suriname hiinlased. Paljud neist on kullaotsijad. Enamik neist on illegaalsed immigrandid.

Haldusjaotus

Suriname ringkonnad

Halduslikult jaguneb Suriname kümneks ringkonnaks:

1. Brokopondo ringkond
2. Commewijne ringkond
3. Coronie ringkond
4. Marowijne ringkond
5. Nickerie ringkond
6. Para ringkond
7. Paramaribo ringkond
8. Saramacca ringkond
9. Sipaliwini ringkond
10. Wanica ringkond

Majandus

Riigi põhiline majandusharu on boksiidi kaevandamine, mille osakaal SKTst on 15% ja eksporditulust 70%. Teised olulised väljaveoartiklid on nafta, kuld, riis, tuun, kooskospähklid, banaanid ja krevetid. 2010. aastal olid riigi peamised ekspordipartnerid Kanada, Belgia, Araabia Ühendemiraadid, Holland ja Norra. Teeninduses oli 2004. aasta seisuga hõivatud 78% tööjõust, tööstuses 14% ja põllumajanduses 8%.

Ajalugu

Piirkonna asustasid 3000 eKr indiaanlased. Suurimad rahvad olid aravakid ja kariibid, kes elasid ranniku- ja savannialal. Väiksemad rahvad elasid sisemaa vihmametsades.

Esimeste eurooplastena jõudsid Surinamesse Hollandi kaupmehed. Inglased rajasid sinna asunduse kahel korral, 1630. ja 1650. aastal. Esimene kord läks asumaa pidamine liiga kulukaks ja 20 aastat hiljem rajatud asunduse vallutasid 1667. aastal hollandlased. Aastatel 1799–1816 oli maa taas inglaste käes ja hiljem jälle hollandlaste käes. Orjapidamise, millest inglased sajandi alguses loobunud olid, kaotasid hollandlased 1863. aastal.

Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975. aastal iseseisvuse. 1980. aastal toimus sõjaväeline riigipööre. Pärast uue põhiseaduse kehtestamist 1987. aastal taastus järk-järgult demokraatlik kord. Holland on tänapäevani peamine abiandja.

Vaata ka

• Suriname madude loend