Euroopa Liidu ametlikud keeled

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Euroopa Liidu ametlikud keeled on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt liitumisel valitud keeled. Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu institutsioonidega ametlikes keeltes. Ametlikke keeli on alates 2013. aastast 24.

Keel Kus ametlikuks keeleks
(de jure või de facto, ka piirkondlikult)
EL-i ametlik
keel alates
bulgaaria keel Bulgaaria Bulgaaria 2007
eesti keel Eesti Eesti 2004
hispaania keel Hispaania Hispaania 1986
hollandi keel Belgia Belgia
Holland Holland
1958
horvaadi keel Horvaatia Horvaatia
Austria Austria (Burgenland)
2013
iiri keel Iirimaa Iirimaa
Suurbritannia Suurbritannia (Põhja-Iirimaa)
2007
inglise keel Iirimaa Iirimaa
Malta Malta
Suurbritannia Suurbritannia
Gibraltar Gibraltar
1973
itaalia keel Horvaatia Horvaatia (Istra maakond)
Itaalia Itaalia
Sloveenia Sloveenia
1958
kreeka keel Küpros Küpros
Kreeka Kreeka
1981
leedu keel Leedu Leedu 2004
läti keel Läti Läti 2004
malta keel Malta Malta 2004
poola keel Poola Poola 2004
portugali keel Portugal Portugal 1986
prantsuse keel Belgia Belgia
Prantsusmaa Prantsusmaa
Itaalia Itaalia (Valle d'Aosta)
Luksemburg Luksemburg
1958
rootsi keel Rootsi Rootsi
Soome Soome
1995
rumeenia keel Rumeenia Rumeenia 2007
saksa keel Austria Austria
Belgia Belgia
Taani Taani (Lõuna-Jüütimaa)
Saksamaa Saksamaa
Itaalia Itaalia (Lõuna-Tirool)
Luksemburg Luksemburg
1958
slovaki keel Slovakkia Slovakkia
Tšehhi Tšehhi
2004
sloveeni keel Sloveenia Sloveenia
Austria Austria
Ungari Ungari (Vasi komitaat)
Itaalia Itaalia (Friuli-Venezia Giulia)
2004
soome keel Soome Soome 1995
taani keel Taani Taani
Saksamaa Saksamaa (Schleswig-Holstein)
1973
tšehhi keel Tšehhi Tšehhi
Slovakkia Slovakkia
2004
ungari keel Austria Austria (Burgenland)
Ungari Ungari
Rumeenia Rumeenia
Slovakkia Slovakkia
Sloveenia Sloveenia (Prekmurje)
2004

Lisaks 24 ametlikule keelele on Euroopa Liidus 5 poolametlikku keelt: baski keel, galeegi keel, katalaani keel, gaeli keel ja kõmri keel. Euroopa Liidu kodanikel on nendes keeltes õigus pöörduda Euroopa Liidu institutsioonide poole ja saada vastuseid. [1][2] [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]