Samoa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Samoa Iseseisvusriik
samoa Malo Sa‘oloto Tuto‘atasi o Samoa
Samoa lipp Samoa vapp
Samoa lipp Samoa vapp
Samoa asendikaart
Riigihümn Vabaduse loosung
Pealinn Apia
Pindala 2831 km²
Riigikeel(ed) Samoa
Rahvaarv 195 979 (2016)Samoa Statistikaameti bulletään nr. 1 30. oktoober 2017.
Rahvastikutihedus 69,2 in/km²
Riigipea Va'aleto'a Sualauvi II
Peaminister Tuilaepa Sailele Malielegaoi
Iseseisvus 1. jaanuar 1962
SKT 0,8 mld USD (2014)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 3939 USD (2015)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Tala (WST)
Ajavöönd Maailmaaeg +13 (suveaeg +14)
Tippdomeen .ws
Telefonikood 685

Samoa (ametlikult Samoa Iseseisvusriik; 1997. aastani Lääne-Samoa, 19001914 Saksa Samoa) on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias Samoa saarte lääneosas.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa nimi tuletub samoa keelest. Sõna "sa" tähendab 'pühitsetud' ja sõna "moa" 'keskpaika', mistõttu "samoa" tähendab 'pühitsetud keskpaika.'

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa asub Samoa saarte lääneosas, Ameerika Samoast läänes. Riigist põhjas asub Tokelau, läänes Wallis ja Futuna, edelas Fidži, lõunas Tonga ja kagus Niue.

Pikimad vahemaad riigis on 150 kilomeetrit läänest itta ja 39 kilomeetrit põhjast lõunasse. [3]

Riigi rannajoone kogupikkus on 403 kilomeetrit.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Manono on suuruselt riigi kolmas saar.

Samoa koosneb kahest suuremast vulkaanilisest saarest: Savai'ist (pindalaga 1694 km²) ja Upolust (pindalaga 1125 km²), mida eraldab 13 kilomeetri laiune Apolima väin. Lisaks neile on riigis 7 väiksemat saart. Kokku on riigis asustatud 4 saart. Savai'i on geoloogiliselt noorem saar. Vulkaanilisi saari iseloomustab valdavalt mägine keskosa ja madalam rannikuala. Riigi kõrgeim tipp Silisili mägi Savai'i saarel ulatub 1857 meetrit üle merepinna. Samoa asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Riigis on mitu tegevvulkaani, neist Matavanu vulkaan purskas viimati 1911. 29. septembril 2009 tabas riiki 8,1-magnituudiline maavärin.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Upolu saarel on 15 jõge ja Savai'i saarel 4 jõge. Riigi pikim jõgi on Vaisigano jõgi. Sinaloa juga on 183 meetri kõrgune. [4]

Riigi suuremad järved on vulkaanide kraatrites asuvad järved, nagu Lanoto'o järv.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa pindalast 60,4% on kaetud metsaga. [5]

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa rahvuslind hammastuvi (Didunculus strigirostris).

Samoas puuduvad looduslikud kahepaiksed. Riigis on tuvastatud 14 liiki roomajaid: 8 liiki skinke, 5 liiki gekosid ja 1 madu. [6]

Riigis on kohatud 97 liiki linde, kellest 11 liiki on endeemsed. [7]

Samoa põlised maismaaimetajad on käsitiivalised.

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi peamised keskkonnaprobleemid on pinnase erosioon ja ulatuslik metsaraie.

1978 loodud O le Pupu Pu'e rahvuspark oli esimene rahvuspark Vaikse ookeani lõunaosas. Lanoto'o järve rahvuspark kuulub Ramsari konventsiooni nimistusse. Riigis asuvad veel Alepaita ja Safata merekaitsealad ning mitmed reservaadid.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Riigis valitseb troopiline kliima. Kuum vihmaperiood kestab novembrist aprillini ja kuivaperiood maist oktoobrini. [8]

Samoa aastane sademetehulk kõigub 3000 ja 6000 millimeetri vahel. Seejuures on riigi lõunaosas sademetehulk suurem kui põhjaosas. Riiki tabavad aegajalt tsüklonid, mis tekitavad tõsiseid purustusi, nagu tsüklon Ofa 1990.

Keskmine ööpäevane temperatuur kõigub aasta ringi +26° kuni + 31°C vahel.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa on parlamentaarne demokraatia. Riigi põhiseadus ei sätesta riigikorrana vabariiki ega monarhiat. Täidesaatev võim kuulub riigipeale (O le Ao o le Malo), kelle valib Seadusandlik Kogu ametisse 5 aastaks. Riigis on mõjukad suguvõsade pead (matai). Valitsust juhib peaminister.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele Seadusandlikule Kogule (Fono), kuhu kuulub 50 liiget. Parlamendiliikmete volitused kestavad 5 aastat. Neist 47 liiget on hõimupealikud, 2 mitte või pooleldi Samoa päritolu ja 1 naine.

2016. aasta parlamendivalimiste järel sai Inimõiguste Kaitse Partei parlamendis 35, Tautua Samoa 2 ja sõltumatud 3 kohta.

Riigi põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1962. Riigi kõrgemad kohtud on apellatsioonikohus ja ülemkohus.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa jaguneb 11 haldusüksuseks (itūmālō). Riigi pealinn ja ainus linn on Apia. Riigis on 362 asulat (nu'u). [9]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa viimased rahvaloendused korraldati 2001, 2011 ja 2016. 2016 loenduse järgi oli riigi rahvaarv 195 979 inimest, kellest mehi oli 100 892 ja naisi 95 087. [10] Võrreldes 2011 loendusega kasvas rahvaarv 4,3%. 77,8% rahvastikust elas Upolu saarel ja 22,2% Savai'i saarel. 19% rahvastikust elab Apia piirkonnas.

2016 oli rahvastiku mediaanvanus 21,4 aastat.

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi ametlikud keeled on inglise keel ja samoa keel.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

2016 rahvaloenduse alusel tunnistas 29% vastanutest end kongregatsionalistideks (EFKS), 18,8% katoliiklasteks, 16,9% mormoonideks ja 12,4% metodistideks. [11]

1850 rajati katoliiklik Navigaatori saarestiku apostellik vikariaat, mis 1966 muudeti Apia piiskopkonnaks ja 1982 Samoa-Apia peapiiskopkonnaks. 2014 oli riigis 47 katoliku kogudust ning tegutses 42 ilmikpreestrit ja 21 regulaarvaimulikku. [12] Samoast on pärit kardinal Pio Taofinu’u.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Samoas puudub kaitsevägi. Riigikaitse eest vastutab sõjalise rünnaku korral 1962 lepingu alusel Uus-Meremaa. Riigis tegutsevad politseijõud.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi teede kogupikkus on 1200 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 1105 kilomeetrit. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.

Riigis on 4 lennuvälja, millest Faleolo rahvusvaheline lennuväli on sillutatud radadega. Riigi peamine sadam on Apia.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Polüneeslased jõudsid Samoa saartele Fidžilt umbes 3500 aastat tagasi. Vanimad asustusjäljed asuvad Mulifanua asulakohas. Pulemelei Mound on vanim säilinud ehitis Polüneesias. Tu'i Tonga impeerium hõlmas 13. sajandil ka Samoa, kuhu Tu'i Tonga valitseja määras asehalduri. Tonga ülemvõim põhjustas Samoa elanike vastupanu, mis viis Tonga valitseja kukutamiseni ja vastupanujuhi Savea määramiseni esimeseks malietoaks.

Esimese eurooplasena jõudis Samoa saartele Hollandi meresõitja Jacob Roggeveen 1722. 1830 saabus Savai'i saarele Londoni Misjoni Seltsi õpetaja John Williams, kes alustas Samoas misjoneerimisega.

19. sajandi teisel poolel sagenesid Samoa hõimupealike omavahelised tülid, mis tipnesid 18861894 kodusõjaga, kus hõimupealikud Malietoa Laupepa ja Mata'afa Iosefo tülitsesid Samoa kuninga tiitli pärast. Kodusõja käigus üritasid Samoad okupeerida Suurbritannia, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Peale Malietoa Laupepa surma 1898. aastal puhkes Samoas taas kodusõda, mis lõppes 1899. aastal sõlmitud lepinguga, mille alusel jagati Samoa saared Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide vahel ning Malietoa Tanumafili I määrati Samoa kuningaks. 29. augustil 1914 hõivasid Uus-Meremaa väed Saksa Samoa ja pärast Esimest maailmasõda läks Saksa Samoa ala Rahvasteliidu otsusel Uus-Meremaa haldusesse.

Uus-Meremaa võimu kehtestamine tekitas samoalastes pahameelt, mille tulemusena kogus populaarsust vägivallatu Mau liikumine. 28. detsembril 1929 ajas politsei laiali Mau rahumeelse meeleavalduse, tappes 10 inimest. Pärast iseseisvusreferendumit ja Uus-Meremaa haldusmandaadi lõppu kuulutati Lääne-Samoa esimese Polüneesia riigina sõltumatuks 1. jaanuaril 1962 ja 1997 muudeti riigi nimi Samoaks. Rahvusvahelistes suhetes ainulaadse olukorrana asus Samoas samaaegselt ametisse 2 riigipead, kellest Malietoa Tanumafili II oli 19632007 eluaegne ainuvalitseja.

Samoa kuulus 29. detsembrini 2011 ajavööndisse maailmaaeg UTC–10. 29. detsembril 2011 läks Tokelau ajavööndisse UTC+13 (suveaeg UTC+14). Seetõttu jäi Tokelaus vahele 30. detsember 2011 ja 29. detsembrile järgnes 31. detsember. [13] [14]

2017. aastast on Samoa riigipea Va'aletoa Sualauvi II.

Eesti ja Samoa suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõlmis Samoaga diplomaatilised suhted 23. jaanuaril 2009.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Samoa haridussüsteem on kolmetasandiline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Põhikool kestab 8 ja keskkool 5 aastat.

1984 rajati Samoa Riiklik Ülikool, riigis asuvad ka Vaikse ookeani lõunaosa ülikooli ja Okeaania meditsiiniülikooli kampused.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanik Robert Louis Stevenson sugulaste ja teenijaskonnaga Samoal.

Samoa on traditsiooniline ühiskond, kus oluline roll on perekonnal ja pere vanimatel liikmetel. [15] Kultuuris on tähtis osa rahvakultuuril, nagu 'Ava joogi tseremoonia, tätoveeringute tegemine ja roomattide punumine.

Riigi tuntuim muuseum on Samoa muuseum. 2012 loodi Samoa riiklik orkester. Katoliiklik Apia katedraal valmis 2014.

Samoal veetis oma viimased eluaastad kirjanik Robert Louis Stevenson, kelle elukohas asub majamuuseum.

Upolu saarel filmiti 1953 Mark Robsoni film "Tagasi paradiisi."

Samoa populaarsemad spordialad on ragbi, kriket ja võrkpall. Riigi suurim staadion Apia Park mahutab kuni 15 000 pealtvaatajat.

Samoa sportlased osalesid esmakordselt 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses. Riigi ainsa olümpiamedali võitis Ele Opeloge tõstmises 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis, kui 2 medalivõitjat jäi dopinguga vahele ja nende tulemused tühistati.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]