Mauritiuse kreoolkeel

Allikas: Vikipeedia

Maurituse kreoolkeel on põhiliselt Mauritiuse saarel, aga ka Prantsusmaal, Inglismaal ja Madagaskaril kõneldav keel. Seda keelt kõneleb umbes 806 000 inimest.[1] Keel on arenev ning see on oluline osa mauritiuslaste rahvuslikust identiteedist.[2]

Keele ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed eurooplased, kes jõudsid Mauritiusele, olid portugallased, kuid nad ei jäänud paikseks. Ka hiljem saarele jõudnud hollandlased, kelle kolooniaks oli Mauritius aastail 1638–1710, evakueerusid Reunionile, jättes maha ainult mõned põgenenud orjad. Pärast hollandlasi vallutasid 1715–1721 Mauritiuse prantslased.[3]

Prantslased rajasid Mauritiusel orjanduslikke istandusi, nagu olid teinud varem Reunionil ja Lääne-Indias. Orjad said valdavaks osaks Mauritiuse rahvastikust aastaks 1730 ja aastaks 1777 moodustasid orjad 85% saare rahvastikust. Inimesi viidi Mauritiusele sunniviisiliselt Lääne-Aafrikast, Ida-Aafrikast, Madagaskarilt ja Indiast. Selle tõttu segunes Mauritiuse kreoolkeelde erinevaid keeli. Prantsuse keel kujunes orjade lingua franca´ks, ent prantslased ei suunanud nende keelekasutust ja orjade räägitav prantsuse keel teisenes. Ürikud aastast 1773 räägivad "kreooli keelest", mida orjad räägivad.[3]

Napoleoni-ajastul vallutasid britid Mauritiuse, kuid nemad ei mõjutanud kohalikku keelt nii palju. Orjanduse kaotamine aastal 1830 lubas paljudel orjadel lahkuda istandustest. Istanduste omanikud hakkasid tooma tööjõudu Indiast. Indialased moodustasid peagi valdava osa rahvastikust, kuid nemad võtsid Mauritiuse kreoolkeele omaks.[3]

Fonoloogia ja grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Mauritiuse kreoolkeelel ei ole veel ametlikult tunnustatud, standardiseeritud ortograafiat – see on suuline keel. Seetõttu on igasugune kirjutusviis aktsepteeritav. Paljudele mauritiuslastele on kreoolkeel emakeeleks.

Mauritiuse kreoolkeel on lähedalt seotud prantsuse häälduse ja tähestikuga.[4]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiarvsõnad 1–10 Mauritiuse kreoolkeeles[5]:

  1. üks – Ene
  2. kaks – De
  3. kolm – Trwa
  4. neli – Kat
  5. viis – Cinq
  6. kuus – Sis
  7. seitse – Set
  8. kaheksa – Wit
  9. üheksa – Nef
  10. kümme – Dis

Morfoloogia ja süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Mauritiuse kreoolkeele nimisõnad ei muuda enda vormi kui nad on mitmuses. Seetõttu seda, kas nimisõna on ainsuses või mitmuses, saab kindlaks teha ainult konteksti alusel. Kui on vaja ühetähenduslikku märki, siis pannakse partikkel "ban" (sõnast "bande") tihti enne nimisõna. Prantsuse "un/une" vastab mauritiuse "ene"-le, kuigi reeglid selle kasutusele on natukene teistsugused. Mauritiuse keeles on artikkel "la", aga see asetatakse pärast nimisõna, mida see muudab. Võrdluseks Pr."un rat," "ce rat" või "le rat", "les rats," mauritiuse keeles "en lera," "lera-la," "ban-lera."[3]

Mauritiuse kreooli keeles on ainult üks vorm igaks asesõnaks, olenemata soost ja sellest, kas see on alus, sihitis või omastav kääne. Seetõttu võib mauritiuse kreooli "li" tõlkida nii mees,-nais kui ka kesksoose.[3]

Verbid ei muuda oma vormi vastavalt ajavormile või isikule. Selle asemel kasutatakse kaasas käivat nimisõna või asesõna, et selgitada, kellega on tegu. "Ti" markeerib minevikuvormi, "pe" markeerib progressiivset vormi, "(f)in" markeerib täisminevikku ja "a" markeerib tulevikku.[3]

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

Kas te saaksite öelda, kus tualett on? Eski to capav montre mwakot bann twalet ete?

Ma armastan sind : Mo Contant Twa.

Tere päevast, kuidas läheb? : Bonzur ki nuvel zordi?

Kes on kooli direktor? Ki senla direkter lecol?

[6]

Tähestik ja hääldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aa – a [a]

an – [ã]

Bb – be [b]

Cc – se [s/k]

ch – [s]

Dd – de [d]

Ee – e [e/ε]

en – [nasaliseeritud ε]

eu – [e]

Ff – ef [f]

Gg – ge [g]

Hh – as [-]

Ii – i [i]

in – [nasaliseeritud ε]

Jj – je [z]

Kk – ka [k]

Ll – el [l]

Mm – em [m]

Nn – en [n]

ny – [ŋ]

Oo – o [o/ɔ]

on – [nasaliseeritud ɔ]

ou – [u]

Pp – pe [p]

Qq – [k]

Rr – er [R]

Ss – es [S]

Tt – te [t]

Uu – u [I~i]

un – [nasaliseeriud ε]

Vv – ve [V]

Ww – doublwe [W]

Xx – iks [z/s]

Yy – igrek [j]

Zz – zed [z]

[7]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Mauritiuse kreoolkeeles kasutatakse ladina tähestikku[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/mfe
  2. http://www.ethnologue.com/about/language-status
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 http://en.wikipedia.org/wiki/Mauritian_Creole
  4. http://languagecontact.humanities.manchester.ac.uk/McrLC/casestudies/AMT.html
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2014. Vaadatud 27. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. http://mauritiancreole.blogspot.com/
  7. http://www.omniglot.com/writing/mauritiancreole.htm