Hindi keel

Allikas: Vikipeedia
hindi keel (हिन्दी hindī)
Kõneldakse Indias
Piirkonnad Lõuna-Aasia
Kokku kõnelejaid 370 miljonit emakeelena, 155 miljonit teise keelena
Keelesugulus indoeuroopa keeled

 indoiraani keeled
  india keeled
   hindi keel

Ametlik staatus
Ametlik keel India
Keelekoodid
ISO 639-1 hi
ISO 639-2 hin
Hindi keele leviala

Hindi keel on peamiselt India kesk- ja põhjaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel. Hindi ja urdu keelt räägib emakeelena 500–680 miljonit inimest, millega see on hiina keele järel suuruselt teise kõnelejaskonnaga keel. Teise keelena räägib hindi keelt 120–225 miljoint inimest. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis 41% India elanikest hindi keelt või mõnda sellele väga lähedast keelevarianti. Hindi keel on India riigikeel. Regionaalkeele staatus on veel Fidžil, Mauritiusel, Guyanas ja Surinames.

Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Hindi keelele väga lähedane on Pakistanis räägitav urdu keel. Mõlemad kirjakeeled tuginevad khariboli murdele, kuid hindi keeles on rohkem sanskriti laene ja urdu keeles pärsia keele laene. Hindi keele lähedased sugulaskeeled, mida mõnikord ka hindi keele murreteks peetakse, on bhodžpuri keel, magahi keel ja maithili keel, mille ühisnimetuseks on bihaari keel.


Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hindi-urdu fonoloogia
Bilabiaalne Labiodentaalne Dentaal/
Alveolaarne
Retrofleksne Postalveolaarne/
Palataalne
Velaarne Glotaalne
Nasaal m n (ɳ)
Klusiil p
b

t̪ʰ

d̪ʱ
ʈ
ʈʰ
ɖ
ɖʱ
k
g
Afrikaat
tʃʰ

dʒʱ
Frikatiiv f s z ʃ ɦ
Flap ɾ (ɽ)
(ɽʱ)
Aproksimant ʋ l j
Vokaalid

Hindi vowel chart.png

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad jaotuvad kahte grammatilisse sukku (maskuliin ja feminiin) ja neil on kaks arvu (ainsus ja mitmus) ja kolm käänet (nimetav, obliikvakääne ja vokatiiv). Nimisõnad jaotuvad kahte muutetüüpi, I ja II või markeeritud ja markeerimata tüüp. Esimese tüübi nimisõnadel on iseloomulikud muutelõpud ainsuse nimetavas, teise tüübi nimisõnadel need puuduvad.

Lisaks sünteetilistele käänetele on hindi keeles postpositsioonidega väljendatavad analüütilised käänded, nt genitiiv, daativ, ablatiiv ja ergatiiv.

Ainsus Mitmus
Nim. Obl. Nim. Obl. Vok.
Mask. I -ā -e -õ -o
II +õ +o
Fem. I -ī, -i, -iyā -iyā̃ -iyõ -iyo
II + +õ +o

Omadussõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omadussõnad võib jagada käänduvateks ja muutumatuteks. Käänduvad omadussõnad ühilduvad soos, arvus ja käändes nimisõnaga, mille juurde nad käivad. Omadussõnade muutelõpud on vastavatele nimisõnade muutelõppudele sarnased, kuid tugevalt lihtsustunud:

Ainsuse nim. Muud
Käänd. Mask. -ā -e
Fem. -ī
Muutumatud

muutumatud omadussõnad ei muutu üldse ja võivad lõppeda nii vokaali kui konsonandiga.

  • Käänduvate omadussõnade näited: baṛā "suur", choṭā "väike", moṭā "paks", acchā "hea", burā "halb", kālā "must", ṭhaṇḍā "külm".
  • Muutumatute omadussõnade näited: xarāb "halb", sāf "puhas", bhārī "raske", murdā "surnud", sundar "ilus", pāgal "hull", lāl "punane".


Käänduv omadussõna baṛā "suur" täiendina
Ains. Mitm.
Nim. Obl. Nim. Obl. Vok.
M I baṛā laṛkā
baṛā kuā̃
baṛe laṛke
baṛe kuẽ
baṛe laṛkõ
baṛe kuõ
baṛe laṛko

II baṛā seb
baṛā pitā
baṛā cākū
baṛā ādmī
baṛā mitra
baṛe seb
baṛe pitā
baṛe cākū
baṛe ādmī
baṛe mitra
baṛe sebõ
baṛe pitāõ
baṛe cākuõ
baṛe ādmiyõ
baṛe mitrõ

baṛe pitāo

baṛe ādmiyo
baṛe mitro
F I baṛī laṛkī
baṛī śakti
baṛī ciṛiyā
baṛī laṛkiyā̃
baṛī śaktiyā̃
baṛī ciṛiyā̃
baṛī laṛkiyõ
baṛī śaktiyõ
baṛī ciṛiyõ
baṛī laṛkiyo


II baṛī kitāb
baṛī bhāṣā
baṛī aurat
baṛī kitābẽ
baṛī bhāṣāẽ
baṛī aurtẽ
baṛī kitābõ
baṛī bhāṣāõ
baṛī aurtõ


baṛī aurto
Muutumatu omadussõna xarāb "halb" täiendina
Ains. Mitm.
Nim. Obl. Nim. Obl. Vok.
M I xarāb laṛkā
xarāb kuā̃
xarāb laṛke
xarāb kuẽ
xarāb laṛkõ
xarāb kuõ
xarāb laṛko

II xarāb seb
xarāb pitā
xarāb cākū
xarāb ādmī
xarāb mitra
xarāb sebõ
xarāb pitāõ
xarāb cākuõ
xarāb ādmiyõ
xarāb mitrõ

xarāb pitāo

xarāb ādmiyo
xarāb mitro
F I xarāb laṛkī
xarāb śakti
xarāb ciṛiyā
xarāb laṛkiyā̃
xarāb śaktiyā̃
xarāb ciṛiyā̃
xarāb laṛkiyõ
xarāb śaktiyõ
xarāb ciṛiyõ
xarāb laṛkiyo


II xarāb kitāb
xarāb bhāṣā
xarāb aurat
xarāb kitābẽ
xarāb bhāṣāẽ
xarāb aurtẽ
xarāb kitābõ
xarāb bhāṣāõ
xarāb aurtõ


xarāb aurto
  • laṛkā "poiss", kuā̃ "kaev", seb "õun", pitā "isa", cākū "taskunuga", ādmī "mees" , mitra "sõber", laṛkī "tüdruk", śakti "jõud", ciṛiyā "lind", kitāb "raamat", aurat "naine", bhāṣā "keel".


Kõiki omadussõnu saab kasutada atributiivselt (täiendina), predikatiivselt või substantiivselt.


Võrdlusastmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrdlus moodustatakse sõnade "kui" (postpositsioon se), "rohkem" (aur, zyādā) ja "vähem" (kam) abil. Sõna tähendusega "rohkem" ei ole võrdlusel kohustuslik.

Hindi-urdu Sõna-sõnalt Tähendus
Gītā Gautam se lambī hai Gita on pikk kui Gautam Gita on pikem kui Gautam
Gītā Gautam se aur lambī hai Gita on rohkem pikk kui Gautam
Gītā Gautam se kam lambī hai Gita on vähem pikk kui Gautam Gita on lühem kui Gautam

Võrdlusobjekti puudumisel:

Hindi-urdu Sõna-sõnalt Tähendus
zyādā baṛā chokrā Rohkem suur noormees Suurem noormees
chokrā zyādā baṛā hai Noormees rohkem suur on Noormees on suurem

Ülivõrre moodustatakse võrdluses sõnaga "kõik" (sab).

Hindi-urdu Sõna-sõnalt Tähendus
sabse sāf kamrā Puhas kui kõik tuba Kõige puhtam tuba
kamrā sabse sāf hai Tuba puhas kui kõik on (See) tuba on kõige puhtam

Tegusõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hindi keele tegusõna eristab kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik ning kolme aspekti: perfektiivne, habituaalne ja progressiivne.

Finiitsed vormid moodustatakse verbi honā 'olema' vormide lisamisel tegusõna oleviku kesksõnale. Oleviku kesksõna ühildub subjektiga arvus ja soos.


 Meessoost subjekt                Naissoost subjekt
 mãi  kartā hũ     "mina teen"    mãi  kartī hũ    "mina teen"  
 kartā hai    "sina teed"    kartī hai    "sina teed"
 yah  kartā hai    "tema teeb"    yah  kartī hai    "tema teeb"  
 hum  karte hãi    "meie teeme"   hum  kartī hãi    "meie teeme"  
 tum  karte ho     "teie teete"   tum  kartī ho     "teie teete"
 ye   karte hãi    "nad teevad"   ye   kartī hãi    "nad teevad"

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad on hindi keeles muutumatud. Arvsõnad 11 kuni 99 on ebareeglipärased.

  0  śūnya     10  das          20  bīs         30  tīs
  1  ek        11  gyārah       21  ikkīs       31  iktīs
  2  do        12  bārah        22  bāīs        32  battīs
  3  tīn       13  terah        23  teīs        33  tãitīs
  4  cār       14  caudah       24  caubīs      34  cautīs
  5  pā~c      15  pãdrah       25  paccīs      35  pãitīs
  6  chah      16  solah        26  chabbīs     36  chattīs
  7  sāt       17  sattrah      27  sattāīs     37  sãitīs
  8  āţh       18  aţ(ţ)hārah   28  aţ(ţ)hāīs   38  aŗtīs
  9  nau       19  unnīs        29  untīs       39  untālīs


 40  cālīs     50  pacās        60  sāţh        70  sattar
 41  iktālīs   51  ikyāvan      61  iksaţh      71  ikahattar
 42  bayālīs   52  bāvan        62  bāsaţh      72  bahattar
 43  tãitālīs  53  tirpan       63  tirsaţh     73  tihattar
 44  cauvālīs  54  cauvan       64  cãusaţh     74  cauhattar
 45  pãitālīs  55  pacpan       65  pãisaţh     75  pacahattar
 46  chiyālīs  56  chappan      66  chiyāsaţh   76  chihattar
 47  sãitālīs  57  sattāvan     67  saŗsaţh     77  satahattar
 48  aŗtālīs   58  aţţhāvan     68  aŗsaţh      78  aţhahattar
 49  uncās     59  unsaţh       69  unhattar    79  unāsī


 80  assī      90  nabbe            100 (ek) sau
 81  ikyāsī    91  ikyānave         101  ek  sau ek
 82  bayāsī    92  bānave           110  ek  sau das
 83  tirāsī    93  tirānave         ...  
 84  caurāsī   94  caurānave       1000 (ek) hazār
 85  pacāsī    95  pacānave        2000  do  hazār
 86  chiyāsī   96  chiyānave        ...
 87  satāsī    97  sattānave     100 000 ek  lākh
 88  aţhāsī    98  aţţhānave  10 000 000 ek  kroŗ
 89  navāsī    99  ninyānave 100 000 000 ek  arab

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]