Alaska

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on USA osariigist; laulja kohta vaata artiklit Alaska (laulja); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Alaska (täpsustus)

Alaska osariik

inglise State of Alaska

Alaska osariigi pitsat
Alaska osariigi pitsat
Alaska osariigi lipp
Alaska osariigi lipp

Pindala: 1 717 854 km²
Elanikke: 710 231 (2010)
Pealinn: Juneau
Alaska osariigi asendikaart
Alaska osariigi asendikaart

Alaska (hääldus inglise keeles [əˈlæskə]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning kagus ja lõunas Briti Columbiaga, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga.

Alaska pealinn on Juneau, osariigi suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem.

Suurimad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastikuameti hinnangul oli 1. juuli 2008. aasta seisuga Alaskal 686 293 elanikku. See on 9,5% ehk 59 361 inimest enam kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal. See hõlmab ka viimase rahvaloenduse järgset loomulikku iivet 60 994 inimest (86 062 sündi miinus 25 068 surma) ja 5469 inimese suurust negatiivset rändesaldot. Immigratsioon kasvatas rahvaarvu 4418 inimese võrra, samas kui siseränne USA piires kahandas seda 9887 inimese võrra.

2000. aasta seisuga oli Alaska rahvaarvu poolest 48. osariik USA-s. Väiksema elanikearvuga olid Vermonti, Wyomingi ja Columbia osariigid.

Alaska on kõige hõredamalt asustatud Ameerika Ühendriikide osariik ja üks maailma hõredama asustusega alasid. Sealne asustustihedus on 0,42 inimest ruutkilomeetri kohta (1,0 inimest ruutmiili kohta). 2007. aastal oli Alaska SKP inimese kohta 40 042 dollarit, mis asetab ta USA osariikidest 15. kohale. 2010. aasta jaanuaris oli Alaska tööpuuduse määr 8,5%.

Osariigi elanikkond on ülekaalukalt europiidne. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli 69,3% Alaska elanikkonnast valgenahalised, 15,6% Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud, 4% Aasia päritolu ameeriklased, 3,5% afroameeriklased, 0,5% Vaikse ookeani saarte põliselanikud ja 1,6% muudest rassidest. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja latiino päritolu elanikke oli 4,1%. Enim Alaska asukaid pärineb sakslastest – 20,2%. See on ka ainus rühm, mille arv ulatub üle 100 000 inimese. Iiri päritolu ameeriklasi on 2,7%, Inglise päritolu 10,9%, Norra päritolu 4,3% ja Šoti päritolu 3,1%.

2005.–2007. aasta küsitluse andmeil oli inglise keel ainus kodune keel 84,7%-l 5-aastastel ja vanematel alaskalastel. 3,5% Alaska elanikest kõnelesid kodus hispaania keelt, 2,2% muid indoeuroopa keeli, 4,3% mõnd Aasia keelt ja 5,3% muid keeli.[viide?]

Alaska põliskeeli kõneleb 5,2% elanikkonnast. Kohalikke põliskeeli (ingl native languages) on osariigis kokku 22. Need keeled jagunevad kahte põhirühma: eskimo-aleuudi ja naa-dene keeled. Alaskat kui Põhja-Ameerika kahe suurima keeleperekonna kodumaad on nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu.

Alaska on loodeosariikide Washingtoni ja Oregoni kõrval üks kõige vähem religioosne osariik. Association of Religion Data Archivesi andmeil[viide?] kuulub religioossetesse ühendustesse umbes 39% Alaska elanikest. Levinuimate usundite ja usulahkude seas on protestantlus, roomakatoliiklus, mormoonlus ja vene õigeusk. Viimase suhteliselt lai levik tuleneb Vene kolonisatsioonist ja misjonitööst Alaska pärismaalaste seas. Esimene Vene Õigeusu Kirik rajati Kodiakis 1795. aastal.

Suurimad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Anchorage

Alaska osariigi suurimad linnad on järgmised.

Fairbanks
Koht Linn Elanike arv
(2010)
1 Anchorage 291 826
2 Fairbanks 31 535
3 Juneau 31 275
4 Sitka 8881
5 Ketchikan 8050
6 Wasilla 7831
7 Kenai 7100
8 Kodiak 6130
9 Bethel 6080
10 Palmer 5937

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvukad põlisrahvad asustasid Alaska juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste saabumist. Tänapäeva Alaska kaguossa, Yukoni ja ossa nüüdsest Briti Columbiast, rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda tänapäeval tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimšid, kelle arvukust kahandas järsult 1860. aastate rõugeepideemia. Lääne ja Edela-Alaskal asusid jupikid, nende sugulased alutiigid elasid Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanud gvitšineid teatakse peamiselt nende karibuusõltuvuse järgi, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavad inuitid (varasema nimega eskimod).

Vene Ameerika 1860. aastal

Eurooplaste esimene kokkupuude Alaskaga oli 1741. aastal, mil Vitus Beringi juhtimisel toimus sinna Vene mereväe ekspeditsioon. Kui tema meeskond maailma parimaks karusnahaks peetud merisaarma nahkadega Venemaale naasis, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki Siberi rannikult Aleuudi saartele. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati 1784. aastal. Aastatel 17741800 läkitas Hispaania rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. 1789. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu Valdez, Bucareli väin ja Cordova. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas Vene-Ameerika Kompanii ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.

Baranofi saarel Alexandri saarestikus asuv Sitka, mis kandis aastatel 18041867 nime Uus-Arhangelsk, sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi selleks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. Ameerika Ühendriikide riigisekretär William H. Seward juhtis 1867. aastal Alaska ostuläbirääkimisi, mille tulemusena osteti osariik 30. märtsil 1867. aastal 7,2 miljoni USA dollari eest (tänapäeval ligikaudu 113 miljonit dollarit). Ruutkilomeetri hind oli umbes 4,74 dollarit.

Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884. aastal sai Alaskast mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa ja 11. mail 1912 organiseeritud territoorium (millega seoses sai pealinnaks Juneau) ning 3. jaanuaril 1959 kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.

Teise maailmasõja ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele (Attu, Agattu ja Kiska), mida okupeerisid Jaapani väed 1942. aasta juunist 1943. aasta augustini. Unalaska (Dutch Harbor) muutus tähtsaks Ameerika Ühendriikide õhu- ja mereväebaasiks.

Lendliisi programmi raames lendasid USA sõjaväelennukid Kanada kaudu Fairbanksi ja sealt Nome'i. Nõukogude piloodid võtsid seal lennukite juhtimise üle, viies need võitluseks hitlerliku Saksamaa vastu Nõukogude Liitu. Sõjaväebaaside rajamine kasvatas tugevalt osa Alaska linnade rahvaarvu.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Alaska nimi (Аляска) pärineb Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab 'suur maa'.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Tšuktši meri Venemaa Venemaa

Põhja-Jäämeri

Beauforti meri
Venemaa VenemaaBeringi väin

Tšuktšimaa

Kanada Kanada

Yukon Yukon

  Alaska  
Beringi meri

Vaikne ookean Jaapan Jaapan

Vaikne ookean

Hawaii Hawaii

Kanada Kanada

Briti Columbia Briti Columbia