Bahrein

Allikas: Vikipeedia
Bahreini Kuningriik
araabia مملكة البحرين
Mamlakat al-Baḩrayn
Bahreini lipp Bahreini vapp
Bahreini lipp Bahreini vapp
Bahreini asendikaart
Riigihümn Bahrainona
Pealinn Manama
Pindala 665 km²
Riigikeel(ed) araabia
Rahvaarv 1 332 171 (2013)[1]
Rahvastikutihedus 2003,3 in/km²
Kuningas Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah
Peaminister Khalīfah ibn Salmān Āl Khalīfah
Iseseisvus 15. august 1971
Rahaühik dinaar (BHD)
Ajavöönd
Tippdomeen .bh
Telefonikood 973

Bahrein on saareriik Pärsia lahes.

Bahreini lähimad ülemerenaabrid on Saudi Araabia ja Katar. Esimesega ühendab Bahreini alates 1986. aastast Kuningas Fahdi tamm, maismaaühendus Katariga on plaanis, kuid 2015. aastal ei olnud ehitusega veel alustatud.

Bahreini Kuningriik asub 33 saarel, millest suurim on Bahreini saar. Kõik suuremad linnalised asulad, kaasa arvatud pealinn Manama, paiknevad just sellel saarel. Saart ühendab Saudi Araabiaga 25 km pikkune sildtamm.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Bahreini nimi tuleb araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab "meri". Sõna al-Baḩrayn on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Bahreini saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles millalgi pärast 15. sajandit, vanad kreeklased tundsid neid saari Tylose nime all ja araablased Awali nime all.

Millist kahte merd on Bahreini saarestiku puhul silmas peetud, ei ole kindel.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Topograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Bahrein on 33 saarest koosnev saarestik, mis asub Pärsia lahes Saudi Araabia idarannikul. Bahreini saarestiku suurimad saared on Bahreini saar, Al-Muḩarraqi saar, Umm an-Na'sān ja Sitra.

Bahreini kogupindala on 665 km². Umbes sama suur on maailma riikidest Singapur. Eestiga võrreldes võib öelda, et Bahrein moodustab umbes kaks kolmandikku Hiiumaast või on veidi suurem kui kolm Muhumaad. Bahreini rannajoone pikkuseks on 161 km. Kuna tegemist on saarestikuga, siis maismaapiir puudub.

Bahreini pinnamood on valdavalt tasane. Enamust riigi pindalast katavad kuivad kõrbetasandikud ja haritavat maad on vaid 2,82%. Jõgesid ega järvi saartel ei ole. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri (teistel andmetel 122 meetri) kõrgune Jabal ad-Dukhān ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 °C ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 °C.

Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 °C, sageli ületab suvel õhusoojus 40 °C piiri. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela- ja loodetuuled saartel tolmu- ja liivatorme.

Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10–25 °C. Sel perioodil domineerivad kagutuuled, mis toovad saarte kohale niisket õhku ja võivad tõsta õhuniiskuse taset isegi üle 90%.

Bahreinil on vähe sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm ja sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. Sajab tavaliselt ainult talvel.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Bahrein on konstitutsiooniline monarhia, mis iseseisvus Suurbritannia võimu alt 15. augustil 1971. Esimene põhiseadus võeti vastu 1973. aastal, praegu kehtiv teine põhiseadus kiideti heaks 2002. aastal.

Bahreini riigipea on alates 2002. aastast kuningas, kellele kuulub vaatamata põhiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne võim. Aastatel 19712002 oli riigipea tiitliks emiir.

Täidesaatvat võimu teostab alates 1971. aastast valitsuskabinet eesotsas peaministriga, kelleks on valitseva kuninga onu Khalīfah ibn Salmān Āl Khalīfah. Peaministri nimetab ametisse ja vabastab ametist kuningas. Vastavalt 2002. aasta põhiseadusele on kuningal õigus ka teisi valitsuskabineti liikmeid otse ametisse nimetada ja ametist vabastada.

Seadusandlik võim kuulub riigis kahekojalisele parlamendile. Konsultatiivnõukogu (ülemkoja) 40 liiget nimetab ametisse kuningas, Rahvuskogu (alamkoja) 40 liiget valitakse ametisse iga nelja aasta järel toimuvatel parlamendivalimistel. Naistele anti esmakordselt valimis- ja kandideerimisõigus 2002. aasta parlamendivalimistel.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Inimasustus Bahreini saarel ulatub tagasi eelajaloolistesse aegadesse, mistõttu on seda peetud üheks võimalikuks Eedeni aia asukohaks.

Viimased kaks rahvaloendust toimusid Bahreinis 2001. ja 2010. aastal. Kõik andmed vahepealsest ja hilisemast perioodist on hinnangulised.

Riigi põliselanikeks on araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal, moodustades 2010. aasta rahvaloenduse andmetel veel ainult 46% kogu riigi elanikkonnast. Ülejäänud 54% moodustasid sisserännanud. Immigrantide arv ja osakaal rahvastikust on pidevalt kasvanud. Kõige suurema immigrantide rühma moodustavad Aasia riikidest saabunud inimesed – nende koguarv oli 2010. aastal 562 040. Nende seas on omakorda kõige enam Indiast pärit immigrante, teisel kohal on Iraanist saabunud võõrtöölised.

Bahrein on üks tihedama inimasustusega riike maailmas, kus ühel ruutkilomeetril elab umbes 1857 inimest. 90% riigi elanikkonnast elab Bahreini saare põhjaosa linnades. Suurimad linnalised asulad on Manama, Al-Muḩarraq, Ar-Rifā‘, Madīnat Ḩamad ja Madīnat ‘Īsá.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 1 234 571 inimest. Demograafiliste andmete võrdlus näitab rahvaarvu järjekindlat kasvu:

Kodanikke Mittekodanikke Kokku
2001 409 619 251 698 661 317
2003 445 632 318 888 764 519
2005 484 810 404 013 888 824
2007 527 433 511 864 1 039 297
2010[2] 568 399 666 172 1 234 571

Sooliselt on Bahreinis tugev meeste ülekaal – 2010. aastal elas riigis 768 414 meest ja 466 157 naist, moodustades vastavalt 62,2% ja 37,8% elanikkonnast. ÜRO andmetel perioodi 20052010 kohta oli keskmine oodatav eluiga riigis 75,6 eluaastat, meestel 74,3 ja naistel 77,5.

Kuigi Bahreini riigikeel on araabia keel, räägitakse laialdaselt ka inglise keelt. Samuti on levinud suurimate vähemuskogukondade keeled, pärsia ja urdu keel.

Valdav ja ametlik religioon on islam, seda usku tunnistas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 866 888 inimest ehk 70,2% elanikkonnast. Islami osakaal on aastate jooksul immigratsiooni tulemusel pidevalt vähenenud, veel 2001. aastal moodustasid muslimid 81,2% riigi rahvastikust.

Arvatakse, et islamiusulistest umbes kaks kolmandikku on šiiidid ja üks kolmandik sunniidid.[3]

Muude religioonide esindajaid on umbes 29,8% elanikkonnast, suurimad vähemususkkonnad on kristlased ja hinduistid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. World Bank'i andmebaas.
  2. Bahraini Census 2010: General tables
  3. Country Profile: The Kingdom of Bahrain, British Foreign & Commonwealth Office