Bahrein

Bahreini Kuningriik araabia مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn
Bahreini lipp Bahreini vapp
Riigihümn	Bahrainona
Pealinn	Manama
Pindala	767 km²
Riigikeel	araabia
Rahvaarv	1 569 666 (2023)
Rahvastikutihedus	2046,5 in/km²
Kuningas	Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah
Peaminister	Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah
Iseseisvus	15. august 1971
SKT	35,307 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	23 739 $ (2017)
Valuuta	Bahreini dinaar (BHD)
Tippdomeen	.bh
Telefonikood	973

Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes. Bahreinist veel väiksema pindalaga on Aasia riikide seas vaid Maldiivid ja Singapur.

Nimi

Bahreini nimi on tulnud araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab merd. Sõna al-Baḩrayn on kaksusevormis ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka koraanis. Teadaolevalt kasutas Bahreini nime Bahreini saarestiku kohta esimesena maadeuurija Ibn Baţţūţah 14. sajandil, kuid saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles sajand hiljem. Samal ajal tunti Euroopas kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all.

Vanad kreeklased tundsid neid saari Tylose ja araablased algselt Awali nime all.

Siiani diskuteeritakse, millist kahte merd on Bahreini saarestiku nimetamisel silmas peetud. Võimalik, et nendeks on saarestikust itta ja läände või põhja ja lõunasse jäävad Pärsia lahe alad. Samuti võidakse kahe mere all mõelda mageveelist põhjavett ja soolast Pärsia lahe vett.

Asend

Bahrein asub Aasias, Pärsia lahe lääneosas. Riigist läände ja lõunasse jääb Saudi Araabia, itta Katar. Esimesega ühendab Bahreini alates 1986. aastast Kuningas Fahdi tamm. Maismaaühenduse rajamine Katariga on olnud aastaid plaanis, kuid 2017. aastal ei olnud ehitus veel alanud.

Bahreini rannajoone kogupikkus on 126 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa põhjast lõunasse on 48 kilomeetrit, idast läände 19 kilomeetrit.

Loodus

Seda keset kõrbe kasvavat Prosopis cineraria't tuntakse Bahreinis "elupuuna"

Bahreini Kuningriik asub 40 saarel, millest suurim on Bahreini saar. Kõik suuremad linnalised asulad, kaasa arvatud pealinn Manama, paiknevad just sellel saarel. Saart ühendab Saudi Araabiaga 25 kilomeetri pikkune sildtamm. Bahreini saarestiku suurimad saared on Bahreini, Al-Muḩarraqi, Umm an-Na'sāni ja Sitra saar.

Pinnamood

Bahreini pinnamood on valdavalt tasane. Enamikku riigi pindalast katavad kuivad kõrbetasandikud ja haritavat maad on vaid 2,82%. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri (teistel andmetel 122 meetri) kõrgune Jabal ad-Dukhān ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas.

Veestik

Bahreinis puuduvad siseveekogud. Riigis leidub allikaid ja arteesia kaeve. 60% mageveest saadakse merevee desalineerimise teel.

Taimestik

Bahrein on valdavalt kõrb. Mets katab 1,4% riigi territooriumist ehk metsaga kaetud ala on kokku umbes 1000 hektarit. Looduses on kirjeldatud 195 liiki kõrgemaid taimi. Enamik metsast asub Tubli lahe ümbruses.

Looduslikud taimed on peamiselt halofüüdid või kserofüüdid. Riigi tuntuim taim on "elupuuks" nimetatud Prosopis cineraria.

Loomastik

Bahreini ainus kahepaikne on järvekonn (Rana ridibunda), kelle arvukus on viimastel aastatel riigis vähenenud.

Roomajatest on levinud mitu kilpkonnaliiki ja 23 liiki mürkmadusid. Riigis on kirjeldatud 323 liiki linde, kellest 40 liiki pesitseb Bahreinis.

Bahreini looduses on kirjeldatud 18 liiki imetajaid. Bahreinis elab kaks liiki siile, küülikuid ja gaselle. Rannikuvetes elutsevad dugongid ja delfiinid. 30 aastat tagasi kütiti looduses välja valge-orüks.

Keskkonnakaitse

Bahreini tõsisemad keskkonnaprobleemid on

• loodusvaenulik energiatarbimine
• magevee ressursside vähesus
• halb õhu kvaliteet
• loodusliku mitmekesisuse vähenemine
• maa kõrbestumine
• rannikualade erodeerumine
• keemiatööstuse jäätmed
• jäätmemajandus

Riigi ainus looduskaitseala on 1976. aastal moodustatud al-ʿArīni loomapark.

Kliima

Bahreinis on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on +30,1 °C ja keskmine madalaim õhutemperatuur +23,1 °C.

Suvine keskmine õhutemperatuur on +38 °C, kuid sageli ületab suvel õhusoojus +40 °C. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela- ja loodetuuled saartel tolmu- ja liivatorme.

Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku +10 – +25 °C. Sel perioodil domineerivad kagutuuled, mis toovad saarte kohale niisket õhku ja võivad tõsta õhuniiskuse taset isegi üle 90%.

Bahreinis sajab vähe, aasta keskmine sademete hulk on 72 mm ja sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. Enim sajab talvel.

Riigikord

Bahreini kuningas Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah

Bahrein on konstitutsiooniline monarhia, mis iseseisvus Suurbritannia võimu alt 15. augustil 1971. Bahreini riigipea on alates 2002. aastast kuningas, kellele kuulub vaatamata põhiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne võim. Aastatel 1971–2002 oli riigipea tiitel emiir.

Täidesaatev võim on alates 1971. aastast valitsuskabineti käes. Selle eesotsas on peaminister, kelleks oli 2020. aastani valitseva kuninga onu Khalīfah ibn Salmān Āl Khalīfah. Peaministri nimetab ametisse ja vabastab ametist kuningas. Vastavalt 2002. aasta põhiseadusele on kuningal õigus ka teisi valitsuskabineti liikmeid otse ametisse nimetada ja ametist vabastada.

Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile. Konsultatiivnõukogu (ülemkoja – Majlis as-Shūra) 40 liiget nimetab ametisse kuningas, Rahvuskogu (alamkoja – Majlis an-Nuwwāb) 40 liiget valitakse ametisse iga nelja aasta järel toimuvatel parlamendivalimistel. Naistele anti valimis- ja kandideerimisõigus 2002. aasta parlamendivalimistel. Viimased Rahvuskogu valimised peeti riigis aastal 2014, siis said sõltumatud kandidaadid 37 kohta. 2005. aastast on lubatud tegutseda poliitilistel parteidel.

Riigi kõrgeim kohtuorgan on kassatsioonikohus.

Esimene põhiseadus võeti vastu 1973. aastal, praegu kehtiv teine põhiseadus kiideti heaks 2002. aastal.

Haldusjaotus

Bahreini kubernerkonnad

Bahreini pealinn on Manama. Bahreinis on neli kubernerkonda (muḩāfaz̧ah):

• Al-Janūbīyah' kubernerkond
• Al-Muḩarraqi kubernerkond
• Manama kubernerkond (Pealinna kubernerkond, Muḩāfaz̧at al-‘Āşimah)
• Ash-Shamālīyah' kubernerkond

Rahvastik

Inimasustus Bahreini saarel tekkis eelajaloolistel aegadel, mistõttu on seda peetud üheks võimalikuks Eedeni aia asukohaks. Viimased kaks rahvaloendust toimusid Bahreinis 2001. ja 2010. aastal. Kõik andmed vahepealsest ja hilisemast perioodist on hinnangulised.

Riigi põliselanikeks on araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna väike, moodustades 2010. aasta rahvaloenduse andmetel veel ainult 46% kogu riigi elanikkonnast. Ülejäänud 54% moodustasid sisserännanud. Immigrantide arv ja osakaal rahvastikus on pidevalt kasvanud. Kõige suurema immigrantide rühma moodustavad Aasia riikidest saabunud inimesed – nende koguarv oli 2010. aastal 562 040. Nende seas on omakorda kõige enam Indiast pärit immigrante, teisel kohal on Iraanist saabunud võõrtöölised.

Bahreini põliselanike seas on kaheksa või üheksa rahvusgruppi. Bahreini šiiidid kuuluvad valdavalt põlisasukatest põlvnevatesse Baharna ja Pärsia päritolu Ajami rahvusgruppidesse. Bahreini sunniidid jagunevad linnaaraablasteks ja osalt Pärsia päritolu Huwala rahvusgrupiks.

Enne islami kehtestamist 7. sajandil elas Bahreinis Banu Abdul Qaysi hõimu kuuluvaid araabia kristlasi, juute, pärslasi ja aramealasi.

Rahvaarv

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 1 234 571 elanikku. 2015. aasta seisuga elas seal 1 370 322 elanikku. Bahreini elanikkond jaguneb Bahreini kodanikeks ja mittekodanikeks.

Demograafilised näitajad

Bahrein on üks tihedama inimasustusega riike maailmas: ühel ruutkilomeetril elab umbes 1857 inimest. 90% riigi elanikkonnast elab Bahreini saare põhjaosa linnades. Suurimad linnalised asulad on Manama, Al-Muḩarraq, Ar-Rifā‘, Madīnat Ḩamad ja Madīnat ‘Īsá.

Sooliselt on Bahreinis tugev meeste ülekaal – 2010. aastal elas riigis 768 414 meest ja 466 157 naist, moodustades vastavalt 62,2% ja 37,8% elanikkonnast. 2015. aasta seisuga oli mehi 846 365 ja naisi 523 957. Bahreini kodanikke elas 2015. aasta seisuga riigis kokku 647 835, neist mehi oli 328 887 ja naisi 318 948. ÜRO andmetel aastate 2005–2010 kohta oli keskmine oodatav eluiga 75,6 aastat, meestel 74,3 ja naistel 77,5 aastat.

	Kodanikke	Mittekodanikke	Kokku
2001	409 619	251 698	661 317
2003	445 632	318 888	764 519
2005	484 810	404 013	888 824
2007	527 433	511 864	1 039 297
2010	568 399	666 172	1 234 571

Vanuseline struktuur

2014. aasta seisuga olid 25,9% Bahreini elanikest nooremad kui 19-aastased; vanuses 20–64 eluaastat oli 71,1% elanikest ja üle 65-aastaseid 2,1%.

Keeled

Kuigi Bahreini riigikeel on araabia keel, räägitakse riigis ka inglise keelt. Samuti on levinud suurimate vähemuskogukondade keeled, nagu pärsia ja urdu keel.

Religioon

Riigi valdav ja ametlik religioon on islam, mida 2010. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas 866 888 inimest ehk 70,2% elanikkonnast. Islami osakaal on aastate jooksul immigratsiooni tulemusel pidevalt vähenenud, kuid veel 2001. aastal moodustasid muslimid 81,2% riigi rahvastikust.

Islamiusulistest umbes kaks kolmandikku on šiiidid ja üks kolmandik sunniidid.

Muude religioonide esindajaid on umbes 29,8% elanikkonnast, suurimad vähemususkkonnad on kristlased (10,2%) ja hinduistid.

Riigikaitse

Bahrein kulutab riigikaitsele 4,59% sisemajanduse koguproduktist. Bahreini kaitsejõud jagunevad Bahreini Kuninglikuks Armeeks, Bahreini Kuninglikuks Mereväeks, Bahreini Kuninglikuks Õhuväeks ja Bahreini Kuninglikuks Õhutõrjeväeks. Kaitsejõudude tegevteenistuses on 13 000 meest.

Armee

Bahreini Kuningliku Armee ülesanne on riigi maismaa kaitse. Armee koosneb kolmest brigaadist ja kahest pataljonist.

• 1. soomusbrigaad
• 1. mehhaniseeritud jalaväebrigaad
• 1. suurtükiväe brigaad
• 1. õhukaitsepataljon
• 1. erijõudude pataljon

Relvastusse kuulub 180 M60 Patton lahingutanki ja 277 soomukit. Lisaks on riigil olemas YPR-765 jalaväe lahingumasinaid, M113 ja Panhard M3 soomustransportööre, haubitsaid M110, M109 ja M-198.

Õhuvägi

Bahreini õhuväe koosseisu kuulub 25 hävitajat, 25 ründelennukit, 28 transpordilennukit, 29 õppelennukit ja 22 ründehelikopterit.

Bahreini õhuvägi soetas endale 1986. aastal esimesed Northrop F-5 hävitajad. Lahesõja ajal sai Bahrein endale F-16 Fighting Falconi hävitajaid. 2007. aastal ostis Bahrein Sikorsky UH-60 Black Hawki helikoptereid.

Merevägi

Bahreini mereväebaas asub Mīnā' Salmāni sadamas. Riigil on 11 lahinglaeva ja 22 patrullkaatrit.

Majandus

86% Bahreini sisemajanduse kogutoodangust moodustab nafta rafineerimine. Teised suuremad majandusharud on alumiiniumitootmine, rahandus ja ehitus. Bahrein on Lähis-Ida suuruselt teine alumiiniumieksportija.

Riigi sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenindussektor 65,9%, tööstus 33,8% ja põllumajandus 0,3%.

2015. aasta seisuga olid riigi peamised ekspordipartnerid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Ameerika Ühendriigid. Peamised impordipartnerid olid Saudi Araabia (28,9%), USA (9,4%) ja Hiina (7,5%).

Teed

Kuningas Fahdi tamm

Bahreini teede kogupikkus on 4122 kilomeetrit, neist sillutatud teid on 3392 kilomeetrit (2010. aasta andmetel). Riiki Saudi Araabiaga ühendaval Kuningas Fahdi tammil asuv 25-kilomeetrine viadukt kuulub maailma pikimate sildade hulka. Riigis kehtib parempoolne liiklus.

Bahreinis on neli lennuvälja (Bahreini rahvusvaheline lennujaam ja kolm sõjaväelennuvälja) ning üks helikopterväljak. Riigi peamised sadamad on Mīnā' Salmāni ja Sitrahi sadamad.

Ajalugu

Dilmuni tsivilisatsiooni hauakambrid

Esiajalugu ja keskaeg

III aastatuhande paiku eKr asus Pärsia lahe kaubateid kontrollima Dilmuni tsivilisatsioon. Bahreini saarel asuvad Dilmuni ajastu hauakambrid. Hiljem hõivasid Bahreini ala Assüüria, Babüloonia ja 6. sajandil eKr Pärsia. 4. sajandil eKr külastas saari Antiik-Kreeka meresõitja Nearchos, kelle kirjelduse järgi tunti piirkonda hiljem Antiik-Kreekas Tylose nime all. Saarte kohalike elanike seas oli samal ajal levinud härgjumala Awali kultus. Hiljem asusid Araabia poolsaare idaosas nestoriaanid, kes rajasid Bahreinis Samāhīji piiskopkonna.

Islam jõudis Bahreini 7. hidžra aastal (umbes aastal 629), kui prohvet Muḩammad seadis oma esindajaks Bahreini saarel Al-ʿAlāʾu l-Haḍramī. Islami kehtestamise järel tunti kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all. Järgmistel sajanditel vahetus Bahreinis mitu valitsejat. Umbes aastatel 900–1076 valitsesid ala Qarmatiaanid, kelle kukutas šeik Abdullah bin Ali Al Uyuni ja rajas Uyuniidide dünastia. Viimane valitses 1253. aastani ja selle kukutas Baharna beduiinide Usfuriidide dünastia. Aastal 1330 hakkasid Usfuriidide valitsejad maksma Hormuzi valitsejale andamit. 15. sajandil sattusid saared Jabriidide dünastia kontrolli alla.

Uusaeg

1521. aastal tungisid Bahreini Portugali koloniaalimpeeriumi laevad koos oma liitlase Hormuzi laevadega ja Jabriidide valitseja Migrin ibin Zāmil tapeti. 1602. aastal ajas Safaviidide šahh Abbas I portugallased Bahreinist välja ja kehtestas alal šiiitide ülemvõimu. Safaviidide ajal siirdus Bahreini mitu araablaste hõimu Araabia poolsaarelt ja pärslased kaotasid aeg-ajalt saarestiku üle kontrolli. Aastal 1753 hõivas šeik Nasr Al-Madkūr Bahreini saarestiku ja taastas seal Pärsia ülemvõimu.

Aastal 1766 siirdus Bani Utubi hõimuliitu kuuluv Āl Khalīfah' hõim tänapäeva Katari alal asunud Zubarah'sse. Türgi-Pärsia sõja käigus 1775–1776 okupeeris Pärsia Basra, mille kaupmehed asusid Zubarah'sse. Viimane muutus järgnevatel aastatel Pärsia lahe oluliseks kaubanduskeskuseks. 1782. aastal tapsid al-Madkūri pooldajad Sitra saarele kauplema tulnud Āl Khalīfah' hõimu šeigi orja, mille järel rüüstasid hõimu liikmed 9. septembril 1782 Manamat. Bahreini šeik Nasr al-Madkūr soovis Pärsialt abiväge ja 1782. aasta detsembris saabus Bahreini 2000 Pärsia sõdurit. 17. mail 1783 ründasid nad Āl Khalīfah' hõimu tugipunkti Zubarah'd, kuid araablased lõid Pärsia väed Bahreinist välja.

1783. aastal sai valdavalt šiiitidest elanikkonnaga Bahreini valitsejaks (Bahreini ḩākim'iks) sunniit Aḩmad ibn Muḩammad Āl Khalīfah. Pärsia üritas aastatel 1783 ja 1785 Bahreini tagasi vallutada, kuid tulemusteta. 1796. aastal Aḩmad ibn Muḩammad Āl Khalīfah suri ja tema pojad jagasid kaasvalitsejatena võimu. ‘Abd Allāh ibn Aḩmad Āl Khalīfah valitses Muḥarraqi saarel ja tema vend Salmān ibn Aḩmad Āl Khalīfah Bahreini saarel. Samal ajal okupeerisid vahhabiidid Zubarah'. 1799. aastal tungis Omaani sultan Bahreini, kuna see ei maksnud Omaanile andamit. Kuid Omaan polnud suuteline Bahreini ala kontrollima. Aastal 1800 pidas Omaani sultan eduka sõja Bahreini vastu ja Bahreinist sai Omaani andamikohuslane. Bahreini kuberneriks sai Omaani sultani 12-aastane poeg Salim, kuid sama aasta lõpus kukutas Bani Utubi hõimuliit Salimi võimult. 1802. aastal sai Omaani laevastik Bahreini laevastikult lüüa. Aastail 1803–1809 oli Bahrein vahhabiitide protektsioon ja alates 1810. aastast vahhabiitide kontrolli all. Omaan üritas aastatel 1816–1828 neljal korral Bahreini üle kontrolli saavutada.

1820. aastal sõlmis Briti impeerium Bahreini ḩākimi'ga rahulepingu, mida uuendati aastatel 1892 ja 1951. Bahreinist sai 1830. aastal Egiptuse andamikohuslane. 1867. aastal põgenes Katari emiir ülestõusu puhkemise tõttu Bahreini, kus ḩākim Muḩammad ibn Khalīfah Āl Khalīfah ta vahistas. Aastail 1867–1868 Katariga toimunud sõjas hukkus 1000 inimest ja uputati umbes 60 daud. 6. septembril 1868 Briti ja Bahreini vahel sõlmitud lepinguga pidi ḩākim Muḩammad troonist loobuma ja uueks valitsejaks sai ‘Alī ibn Khalīfah Āl Khalīfah. Rahulepingu järgi pidi Bahrein loobuma territoriaalnõudlustest Katari alade üle. Muḩammad pöördus 1869. aastal tagasi Bahreini ja kui ‘Alī lahingus hukkus, sai ise taas ḩākim'ina võimule. 1. detsembril 1869 kõrvaldasid Briti väed Muḩammadi võimult ja seadsid ḩākim'iks ‘Īsá ibn ‘Alī Āl Khalīfah. Kui Briti impeerium laiendas 1892. aastal oma võimu Bahreini üle, tõi see kaasa elanikkonna rahulolematuse ja aastal 1895 toimus Bahreinis ülestõus.

Uusim aeg

1923. aastal puhkesid sunniitide ja šiiitide vahel rahutused. Briti mereväe sekkumise järel pidi ḩākim ‘Īsá troonist loobuma ja uueks valitsejaks sai Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah, kelle valitsusajal avastati aastal 1932 Bahreini naftavarud. Bahrein osales Teises maailmasõjas liitlasvägede poolel. 19. oktoobril 1940 ründasid neli Itaalia sõjalennukit Bahreini naftarafineerimistehaseid ja tekitasid neile vähesel määral kahju. Teise maailmasõja järel süvenesid Bahreinis Briti-vastased meeleolud. 1948. aastal puhkesid Bahreinis juutidevastased rahutused, mistõttu enamik piirkonnas elanud juute põgenes. 1965. aastal toimus naftakompanii tööliste ülestõus.

Bahreini ḩākim Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah suri 2. novembril 1961 ja tema järglaseks sai ‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah. Bahrein alustas 1968. aastal läbirääkimisi Araabia Ühendemiraatide moodustamiseks, kuid emiraatide föderatsiooni tingimused ei sobinud Bahreinile. Bahrein kuulutas 15. augustil 1971 välja iseseisvuse ja ḩākim'ist sai emiir. Pärast Iraani islamirevolutsiooni korraldasid Bahreini šiiidid aastal 1981 riigipöördekatse, mida toetas ajatolla Hādī al-Mudarrisī. 1994. aasta juunis kogunes 1500 töötut tööministeeriumi ette protestima, kuid märulipolitsei ajas nad laiali. Järgmise viie aasta jooksul toimusid riigis sageli rahutused, milles vasakpoolsed, islamistid ja liberaalid nõudsid demokraatlike reformide kehtestamist. Rahutustes hukkus 40 inimest. 1994. aasta novembris ründasid noored šiiidid heategevuslikku maratoni jooksvaid naissoost jooksjaid, taunides nende riietust.

Emiir ‘Īsá suri 6. märtsil 1999. Tema järglane Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah lõpetas riigis viis aastat kestnud rahutused, korraldas 2001. aasta veebruaris referendumi uue põhiseaduse üle ja võttis aastal 2002 endale Bahreini kuninga tiitli. Bahrein osales Ţālebāni-vastases koalitsioonis, kuid taunis Iraagi ründamist. 2004. aasta aprillis sai Bahreinis ametisse esimene naisminister. 2005. aastal toimunud protestides nõuti demokraatlikke parlamendivalimisi.

Araabia kevade protestilainetest tingituna alustasid šiiidid 14. veebruaril 2011 Bahreinis proteste. Paari järgmise aasta jooksul hukkus protestiaktsioonides 93 tsiviilisikut ja 11 politseinikku. Kuningas Ḩamad kuulutas 15. märtsil 2011 riigis välja eriolukorra ja kutsus riiki korda tagama Saudi Araabia väed. Saudi Araabia saatis Bahreini 1000 sõdurit.

Eesti ja Bahreini suhted

Eesti ja Bahrein sõlmisid diplomaatilised suhted 27. aprillil 2004.

Alates 2020. aasta sügisest on Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Bahreinis Maria Belovas, kes resideerib Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis.

2013. aastal sõlmisid riigid valitsustevahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise lepingu.

13.–15. veebruaril 2017 külastasid Eesti tervishoiuasutusi Bahreini kaitseminister ja tervishoiutöötajad.

Bahreinis elas aastaid endine modell Iris Tomson.

Haridus

Bahreini haridussüsteem jaguneb põhihariduseks, põhiharidusejärgseks hariduseks (intermediate), keskhariduseks ja kõrghariduseks. Bahreini mehed said varem alghariduse mošeedest. Esimene kaasaegne kool asutati Bahreinis 1919. aastal ja see oli mõeldud vaid poistele.

Bahreinis on riiklikud koolid ja erakoolid. Riiklikes koolides saavad hariduse kõik Bahreini lapsed, sõltumata sellest, kas nad on kodanikud või mitte. Samas on riiklikud koolid sooliselt eraldatud.

Bahreinis saavad põhihariduse 6–11-aastased lapsed. 2014/2015. õppeaastal tegutses Bahreinis 112 riiklikku algkooli, 21 riiklikku kombineeritud haridust andvat kooli (põhi- ja põhikoolijärgne haridus), 36 riiklikku põhikoolijärgset (intermediate) haridust andvat kooli, 35 riiklikku keskkooli ja kolm avalikku ülikooli.

Avalikud ülikoolid on Bahreini ülikool, Araabia Lahe ülikool ja Bahreini meditsiiniülikool. Lisaks tegutseb riigis 13 eraülikooli.

Kultuur

Manama Pärliväljakul asunud monument kujunes 2011. aasta ülestõusu sümboliks ja võeti seetõttu maha

Bahreini vanimad inimtekkelised ehitised on Dilmuni tsivilisatsiooni ehitised. Bahreini saare loodeosas asuv Dilmuni tsivilisatsiooni pealinn Qal'at al-Bahrayn (Fort Bahrain) rajati umbes 2300. aastal eKr.

Muḥarraqi saarel asub 15. sajandil rajatud 'Aradi fort.

Riigi vanim säilinud mošee on Al Khamisi mošee, mis ehitati 7. sajandil. Riigi suurim mošee on aastal 1987 ehitatud Al-Fatih' mošee.

Bahreini suurim ja vanim muuseum on 1988. aastal rajatud Bahreini rahvusmuuseum. Riigis asub pärlipüüdmise ajalugu tutvustav muuseum. ‘Īsá kultuurikeskuses asub riiklik rahvusraamatukogu. 2012. aastal avati Bahreini rahvusteater.

Manama Pärliväljakul asus 1982. aastal avatud monument, mis kujutas pärlit. Bahreini kuninga korraldusel võeti monument 18. märtsil 2011 maha, kuna see muutus rahvarahutuste sümboliks. Riigi teine tuntum monument on Bahreini rahvusmuuseumi lähistel asuv pärlisukelduja monument.

Sport

Bahreini sportlased on osalenud suveolümpiamängudel alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Riigi sportlased on olümpiamängudelt võitnud kaheksa medalit, seejuures on kehtivaid olümpiamedaleid võitnud naissportlased. Esimese olümpiamedali võitis Maroko päritolu Rashid Ramzi 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis, kuid seoses dopingusüüdistusega jäi ta medalist ilma. Etioopia päritolu Maryam Yusuf Jamal saavutas 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis naiste 1500 meetri jooksus pronksmedali. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros pälvis Ruth Jebet kuldmedali ja Eunice Kiwa hõbemedali. 2024. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitsid riigi sportlased neli medalit.

Alates 2004. aastast peetakse Vormel 1 Bahreini Grand Prix'd.

Riffas asuv rahvusstaadion mahutab 30 000 pealtvaatajat.

Vaata ka

• 2011. aasta Bahreini rahutused‎
• Bahreini riigipeade loend
• Bahreini valitsusjuhtide loend
• Bahreini jalgpallikoondis
• Bahreini rahvusvaheline lennujaam

Välislingid

 Bahrein – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus