Friisi keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Friisi keele leviala
██ Läänefriisi keel

Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma. Eesti keeles kasutatakse nimetust friisi keel ka läänefriisi keele tähenduses.

Friisi keele lähimaks sugulaskeeleks on inglise keel. Ajaloolistest põhjustest tulenevalt ei ole friisi keel ühtne, vaid jaguneb kolmeks üksteisest üsna erinevaks murderühmaks, mida võib pidada ka keelteks: läänefriisi, idafriisi ja põhjafriisi keel. Enam väljaarenenud on läänefriisi keel, kuivõrd selle rääkijaid on kõige rohkem ning nad moodustavad piirkonna üldisest elanike arvust suhteliselt suure osa.

Friisi keele rääkijate arvuks Euroopas hinnatakse umbes 425 000 inimest. Nendest ligi 410 000 elab Hollandis Friisimaa provintsis.

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

Idafriisi

  • Die Wänt strookede dät Wucht uum ju Keeuwe un oapede hier ap do Sooken.

Põhjafriisi

  • Di dreng aide dåt foomen am dåt kan än mäket har aw da siike.

Läänefriisi

  • De jonge streake it famke om it kin en tute har op 'e wangen.

Taani

  • Drengen aede pigen på hagen og kyssede hende på kinderne.

Hollandi

  • De jongen streelde/streek het meisje rond haar kin en kuste haar op haar wangen.

Saksa

  • Der Junge streichelte das Mädchen ums Kinn und küsste sie an den Wangen.

Inglise

  • The boy stroked the girl on the chin and kissed her on the cheeks.

Eesti

  • Poiss silitas tüdruku lõuga ja suudles tema põski.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]