Korea keel

Allikas: Vikipeedia

Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas. Maailmas peab korea keelt emakeeleks umbes 78 miljonit inimest.

Üldiselt peetakse korea keelt suguluskeelteta keeleks, mõned uurijad on korea keelt seostanud altai keeltega

Korea keele põhikonsonandid: ㅊ (tšiõt), ㅋ (kiõk), ㅌ (tiõt) ja ㅍ (piõp) on aspireeritud variandid järgmistest variantidest ㅈ (džiõt), ㄱ (giõk), ㄷ (digõt) ja ㅂ (biõp) ning lisaks veel ㅎ (hiõt).

Viis nendest konsonantidest on rõhutatud: kirjutatakse horisontaalselt üksteise kõrvale. Ning need on: ㄲ (kk), ㄸ (tt), ㅃ (pp), ㅆ (ss), and ㅉ (dždž). Kahekordseid konsonante ei hääldata pikalt nagu eesti keeles, vaid tugevalt rõhutatuna.

Täishäälikud: Korea keeles on kuus põhitäishäälikut ㅏ, ㅓ, ㅣ, ㅡ, ㅜ, ㅗ

Ja nende kombineerimisel saadakse järgmised häälikud: ([a]e), a jääb peaaegu hääldamata; (ja); (jaeo); (e); (j[e]o), e jääb peaaegu hääldamata; (je); (wa); (we); (wo); (jo); (w[u]o), u jääb peaaegu hääldamata; (w[u]e), jääb peaaegu hääldamata; (wi); (ju); (ui);

Korea kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Korea kiri

Korea kirjas on 24-st lihttähte, mille kombineerimisel saadakse silpe märkivad täheblokid.

Korea keele lihttähestik

Tähestiku järjekord:

ㄱ ㄲ ㄴ ㄷ ㄸ ㄹ ㅁ ㅂ ㅃ ㅅ ㅆ ㅇ ㅈ ㅉ ㅊ ㅋ ㅌ ㅍ ㅎ ㅏ ㅐ ㅑ ㅒ ㅓ ㅔ ㅕ ㅖ ㅗ ㅘ ㅙ ㅚ ㅛ ㅜ ㅝ ㅞ ㅟ ㅠ ㅡ ㅢ ㅣ

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]