Kataloonia

Allikas: Vikipeedia
Kataloonia autonoomne piirkond

katalaani Comunitat Autònoma de Catalunya
hispaania Comunidad Autónoma de Cataluña
araneesi Comunautat Autonoma de Catalonha

Kataloonia vapp
Kataloonia vapp
Kataloonia lipp
Kataloonia lipp

Pindala: 32 114 km²
Elanikke: 7 570 900 (2012)
Pealinn: Barcelona
Kataloonia asukoht Hispaania kaardil

Kataloonia on Hispaania autonoomne piirkond.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1137 ühines Kataloonia Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Kataloonia oli iseseisev 16401652, 1678 ja 17011714.

14. aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik. Üks kahest lipust, mida kasutati Kataloonia Vabariigi väljakuulutamisel, oli Estelada ('Tähine'). See kujutab endast horisontaalselt kollase-punase-triibulist kangast, mille vasakus servas on helesinine heisatud kolmnurk valge viisnurgaga selle sees, kusjuures kollaseid triipe on viis ja punaseid neli. Lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3.

21. aprilliks tühistati 14. aprillil väljakuulutatud Kataloonia Vabariik, mis sai eksisteerida kõigest ühe nädala, Hispaania Vabariikliku valitsuse surve all.

6. oktoobril 1934 kuulutas Barcelonas Ühinenud Marksistlik Töölispartei Kataloonia iseseisvaks ja teatasid sidemete katkestamisest Madridiga.

7. oktoobril arreteeriti Kataloonia valitsus, Hispaania kodusõjas NSV Liidu poolt toetatava Hispaania reaktsioonilise Lerroux-Robles’i valitsuse poolt ja “tühistati” Kataloonia iseseisvus.

21. juulil 1936 külastasid Buenaventura Durruti ja Juan García Oliver Kataloonia presidenti Lluis Companys’t.

„“Need hirmuäratavad vägivalla mehed istusid Companys’e ette vintpüssid põlvede vahel, rõivad veel võitlusest tolmused, südamed rasked Ascaso surma pärast.” Companys pidas siis väga osava tüüpilise poliitiku kõne, tunnistades, et C. N. T. ja anarhistid polnud kunagi “kooskõlastanud oma tõelist käsitlust”, kuid et anarhistid olid nüüd “linna peremehed”. Companys pöördus Durruti ja Oliveri poole palvega tunnustada teda kui Kataloonia valitsusjuhti. Anarhistid nõustusid, tingimusel, et Oliver võetakse Kataloonia valitsusse. Companys oli nõus. Juan García Oliver sai maailma esimeseks anarhistlikuks justiitsministriks! Sellel päeval, 21. juulil 1936, oli ootamatult tekkinud sõltumatu anarhistlik Kataloonia.“

Hugh Thomas, “Hispaania kodusõda” (“The Spanish Civil War”)

3. aprillil 1938 jõudsid Francisco Franco väed nüüd faktiliselt jälle iseseisva Kataloonia piirini. 26. jaanuaril 1939 langes Barcelona, Kataloonia pealinn. Francistid rüüstasid rahvuskangelase Buenaventura Durruti haua ja purustasid büsti.

10. veebruaril 1939 viidi lõpule Kataloonia vallutamine. Jean de Boe, Karl Einstein, Adrien Perrissaguet, Agustin Remiro Manero jt. Kataloonia iseseisvuse eest võidelnud anarhistid taganesid Prantsusmaale.

11. septembril 2013 loodi inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks[1][2][3][4]

9. novembril 2014 toimub Kataloonia iseseisvusreferendum.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kataloonia jaguneb 4 provintsiks: Barcelona, Tarragona, Lleida ja Girona provints. Need jagunevad 41 maakonnaks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

41.816666671.46666667