Samoa keel

Allikas: Vikipeedia
samoa keel
Kõneldakse Lääne-Samoa saarel, Ameerika-Samoa saarel Uus-Meremaal Fidžil, Tongal, USA-s
Kokku kõnelejaid 360 000
Keelesugulus austroneesia
Malai-Polüneesia
Kesk-Ida Austroneesia
Okeaania
Kesk-Okeaania
Polüneesia
samoa keel
Keelekoodid
ISO 639-1 sm (smo)

Samoa keel on Polüneesias Samoa saartel räägitav polüneesia keel.[1]

Samoa keele kõnelejaid on 1999. aasta andmetel kokku umbes 360 000 inimest.[2] Umbes 200 000 inimest kõneleb samoa keelt Lääne-Samoa saarel, mis paikneb Vaikses ookeanis ida pool, ülejäänud samoa keele kõnelejad on Ameerika-Samoa saarel, Fidžil, Uus-Meremaal, Tongal ja Ameerika Ühendriikides. [3]

Arvsõnad[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1 – tasi
  • 2 – lua
  • 3 – tolu
  • 4 – fa
  • 5 – lima
  • 6 – ono
  • 7 – fitu
  • 8 – valu
  • 9 – iva
  • 10 – sefulu

Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusel on 5 täishäälikut:
a [a:] e [ei] i [i:] o [ou] u [u:] Täishääliku hääldamisel on oluline selle pikkus, kuna sellest võib oleneda sõna tähendus (näiteks: mama – sõrmus, mamā – puhas).

Konsonante on 9:
f, g, l, m, n, p, s, t, v. Laensõnad inglise keelest võivad koosneda ka lisakonsonantidest: h, k ja r.

Vähehaaval on samoa keeles hakatud asendama tähte t ja n vastavalt tähtedega k ja g. Samoa keele hääldus on sama, mis inglise keeles, kuid täht g hääldub nagu ng.

Samoa keelel on kanooniline muster: K, T, K, T (konsonant, täishäälik, konsonant, täishäälik). Mitut konsonanti ühes sõnas kõrvuti ei esine, välja arvatud siis, kui sõna alguses on identsed silbid (näiteks: momotu, tutuli jne); sel juhul hääldatakse need mmotu ja ttuli.

Kõrisulghäälik ( ` ) on konsonant, kuid seda ei loeta tähestiku koosseisu. Sõnas on see alati enne täishäälikut ja tähendab pausi ning selle mitteväljahääldamine või – kirjutamine võib muuta sõna tähendust.

Pikkusmärk ( - ) näitab täishääliku pikkust hääldamisel.

Isikulised asesõnad: nagu ka eesti keeles isikulistel asesõnadel sugu ei ole. Need jagunevad ainsuse (mina, sina, tema), mitmuse (meie, teie, nemad) ja duaalseteks asesõnadeks (mõeldakse kahte isikut). Tavaliselt järgnevad asesõnad verbile: verb-isik-sihitis.

Omastavate asesõnade puhul on samuti kolm vormi: ainsus, mitmus ja duaalsus.

Tegusõnad on esinevad ainult ühes algvormis – oleviku vormis, sõnalõpu pöördeid ei esine. Mineviku ja tuleviku märkimiseks kasutatakse eessõnu. [5]

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

O ai lou igoa? – Mis su nimi on?

Ou te alofa ia te oe – Ma armastan sind

O si alii/tama'ita'i lea o le a totogiina uma – See härra/proua maksab kõige eest

Vili le leoleo! – Helista politseisse! [6]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusel on ladina tähestik. [7]

Veel huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Usutakse, et Samoa saare esivanemad jõudsid saarele umbes 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Esimene kohtumine samoalaste ja eurooplaste vahel toimus 1722. aastal, kui hollandlased avastasid Samoa saare. 1899. aastal Saksamaa ja USA jagasid Samoa saarestiku omavahel, kuid aastal 1900 USA okupeeris Samoa täielikult – see hakkas kandma nime Ameerika-Samoa.[8]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Samoakeelset muusikat:

Kuidas palvetada samoa keeles:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]