Villem Grünthal-Ridala

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Villem Grünthal-Ridala
Villem Grünthal–Ridala.jpg
Sündinud 30. mai 1885
Kuivastu, Eesti
Surnud 16. jaanuar 1942 (55-aastaselt)
Helsingi, Soome
Alma mater Helsingi ülikool

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal kõrtsmiku perekonnas.

Ta alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel õppis Eisenschmidti erakoolis ja Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus ta Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust.

Grünthal-Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus ENKSi tütarlaste gümnaasiumis ja Tartu kommertskoolis (1910–1919). Aastatel 1923–1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ta on maetud Hietaniemi kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Timotheus Grünthal oli jurist ja riigikohtunik, vennapoeg Ivar Grünthal[1] oli eesti kirjanik, arst ja pagulaspoliitik. Tema pojapoeg Riho Grünthal on soome fennougrist.

1922. aastal abiellus Grünthal-Ridala soomlanna Ida Hokkaneniga, kes on tõlkinud soome keelde Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees".[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Grünthal-Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus.

Tema kiindumus minevikku väljendus regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mille ta lõi algupäraseid regivärsilisi laule liites. Nii on loodud näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari".

Grünthal-Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Villem Grünthali laulud" (1908)
  • "Kauged rannad" (1914)
  • "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915)
  • "Merineitsit" (1918)
  • "Saarnak" (1918)
  • "Toomas ja Mai" (1924)
  • "Tuules ja tormis" (1927)
  • "Sinine kari" (1930)
  • "Meretäht" (1935)
  • "Laulud ja kauged rannad" (1938)
  • "Väike luuleraamat" (1969)
  • "Valitud värsid" (1986)
  • "Püha Rist" (2005; ISBN 9949-13-275-4)
  • "Tõu küsimus" (valimik artikleid). Koostanud Riho Grünthal ja Hando Runnel, toimetanud Katre Ligi, sari Eesti mõttelugu, nr 119, Tartu 2014, 472 lk; sisaldab pikemad traktaadid "Tõu küsimus" [esmatrükk 1913] ja Benedetto Croce teose refereeringu "Esteetika" [esmatrükk 1919] ning veel 12 artiklit ja lisana K. A. Hindrey arvustuse Ridala luulekogu "Kauged rannad" kohta [esmatrükk Eesti Kirjandus 1915/4, lk 119–121]; ISBN 9789985775134

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 14. köide lk. 73
  2. Ons see uudiseks, et... - Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 145, 9 detsember 1934

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]