Villem Grünthal-Ridala

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Villem Grünthal-Ridala

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal kõrtsmiku perekonnas.

Ta alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus ta Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust.

Grünthal-Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus ENKSi tütarlaste gümnaasiumis ja Tartu kommertskoolis (1910–1919). Aastatel 1923–1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ta on maetud Hietaniemi kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Timotheus Grünthal oli jurist ja riigikohtunik, vennapoeg Ivar Grünthal[1] oli eesti kirjanik, arst ja pagulaspoliitik. Tema pojapoeg Riho Grünthal on soome fennougrist.

1922. aastal abiellus Grünthal-Ridala soomlanna Ida Hokkaneniga, kes on tõlkinud soome keelde Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees".[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Grünthal-Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus.

Tema kiindumus minevikku väljendus regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mille ta lõi algupäraseid regivärsilisi laule liites. Selliselt on loodud näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari".

Grünthal-Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Villem Grünthali laulud" (1908)
  • "Kauged rannad" (1914)
  • "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915)
  • "Merineitsit" (1918)
  • "Saarnak" (1918)
  • "Toomas ja Mai" (1924)
  • "Tuules ja tormis" (1927)
  • "Sinine kari" (1930)
  • "Meretäht" (1935)
  • "Laulud ja kauged rannad" (1938)
  • "Väike luuleraamat" (1969)
  • "Valitud värsid" (1986)
  • "Püha Rist" (2005; ISBN 9949-13-275-4)
  • "Tõu küsimus" (valimik artikleid). Koostanud Riho Grünthal ja Hando Runnel, toimetanud Katre Ligi, sari Eesti mõttelugu, nr 119, Tartu 2014, 472 lk; sisaldab pikemad traktaadid "Tõu küsimus" [esmatrükk 1913] ja Benedetto Croce teose refereeringu "Esteetika" [esmatrükk 1919] ning veel 12 artiklit ja lisana K. A. Hindrey arvustuse Ridala luulekogu "Kauged rannad" kohta [esmatrükk Eesti Kirjandus 1915/4, lk 119–121]; ISBN 9789985775134

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, ER, Tallinn 1969, lk 496–505 (käsitluse autor Oskar Kruus) ja bibliograafia lk 516
  • Veljo Grünthal, "Mälestusi oma isast Villem Grünthal-Ridalast" – Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 294–296
  • Esmo Ridala, "Mälestusi minu isast Villem Grünthal-Ridalast" – Tulimuld 1985/4, lk 185–188 ja eessõnana V. Grünthal-Ridala raamatule "Tõu küsimus", 2014, lk 9–11
  • Mart Mäger, "Villem Grünthal-Ridala uuendusmehena. Sentimentaalne teekond arvustajate jälgedes" – Looming 1985, nr 5, lk 687–697; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
  • Rein Ruutsoo, "Benedetto Croce ja Villem Ridala" – Looming 1987, nr 7, lk 996–998; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
  • Barbi Pilvre, "Villem Grünthal-Ridala keelelisi vaateid" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 12, lk 716–724
  • Ruth Mirov, "Sõnast sõnasse" (valik artikleid ja retsensioone). Tallinn–Tartu 2002, lk 151–166 ("Villem Ridala lugulaulust "Toomas ja Mai"") ja lk 244–260 ("Villem Grünthal-Ridala "Püha rist" – evangeeliumid ja regilaul")
  • "Pühast ristist" toimetaja pilguga. Intervjuu Ruth Miroviga, küsitles Mall Jõgi – Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 219–224
  • Ruth Mirov, ""Kalevipoja" parandamisest ja Ridala ümberluulendusest" – Looming 2006, nr 4, lk 569–578; samas lk 579–581 ka tekstinäide: Ridala "Soovituseks" kõrvuti eepose tekstiga
  • Ruth Mirov, "Need sinihallid veised... : Marie Under ja Villem Ridala" (Underi ballaadist "Merilehmad" ja Ridala ballaadist "Sinine kari") – Looming 2008, nr 12, lk 1870–1884

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 14. köide lk. 73
  2. Ons see uudiseks, et... - Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 145, 9 detsember 1934

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]