Belau

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist Okeaanias. Valla kohta Saksamaal vaata artiklit Belau vald.

Belau Vabariik
belau Beluu er a Belau
inglise Republic of Palau
Belau lipp Belau vapp
Belau lipp Belau vapp
Belau asendikaart
Riigihümn Belau loba klisiich er a kelulul
Pealinn Ngerulmud
Pindala 490 km²
Riigikeel(ed) belau ja inglise
Rahvaarv 17 661 (2015)[1]
Riigikord presidentaalne vabariik
President Tommy Remengesau
Iseseisvus 1. oktoober 1994
Rahaühik dollar (USD)
Usund katoliiklased (42%), protestandid (23%)[2]
Ajavöönd maailmaaeg +9
Tippdomeen .pw
ROK-i kood PLW
Telefonikood 680

Belau Vabariik (vanemas kirjapildis ja angloameerika kultuuriruumis Palau) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla".

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Belau asub Okeaania läänepoolseimas osas. Belaul on merepiir Indoneesia, Filipiinide ja Mikroneesia Liiduriikidega. Saared hõlmavad kokku 237 850 ruutmiili (616 028 km²) suuruse ookeaniala Vaikses ookeanis.

Belaust läänes asuvad Filipiinid ja lõunas Indoneesia. Riigist 528 meremiili kaugusel asub Manila ja 722 meremiili kaugusel Guam.

Riigi rannajoone kogupikkus on 1519 kilomeetrit.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Belau saared.

Belau hõlmab 340 saart, millest 8 on asustatud. [3] Saared moodustavad 6 saartegruppi. Enamik saari on vulkaanilist päritolu. Riigi kõrgeim tipp on Mount Ngerchelchuus, mis ulatub 242 meetrit üle merepinna.

Riigi suurim saar Babelthuap hõlmab 80% riigi maismaa pindalast. See on ühtlasi Mikroneesia suurim saar Guami järel. Riigi teised suuremad saared on Oreor ja Angaur.

Riigis esineb 4 tüüpi saari: vulkaanilise tekkega saari, lubjakivist moodustunud saari, madalaid tasandikulisi saari ja korallatolle. [4]

Riigi suurim laguun on Pkurengel Komebaili laguun, mis hõlmab 1267 km².

Belaul asub umbes 80 väikest riimveelist järve. Babelthuapi saarel paiknev Ngardoki järv on suurim mageveekogu terves Mikroneesias. Riigi suuruselt teine järv on Ngergall Pond. Ka kõik riigi jõed ja ojad paiknevad Babelthuapi saarel. Riigi pikimad jõed on Ngerdorchi jõgi ja Ngermeskangi jõgi. Valglad moodustavad Ngeredekuu, Ngerdorchi, Ngrikiili ja Diongradidi jõed. [5]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Metsaga on kaetud 87,6% riigi pindalast. Rannikualal leidub mangroovimetsi ja jõgede ääres soometsi. [6] Belau loodusest on leitud 724 liiki kõrgemaid taimi. [7]

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Ainus kahepaikse liik on endeemne Cornufer pelewensis. [8]

Belaul leidub 21 riiki roomajaid, kellest 5 on endeemsed. [9]

Riigis on kirjeldatud 164 linnuliiki, neist 12 on endeemsed. [10] Riiginimega seotud lindudest leidub Belaul palau salangaani, palau öösorri, palau maatuvi, palau rohetuvi, palau safiirlindu, palau lehviksaba, palau rädilindu ja palau pälli.

Riigis leidub 8 liiki imetajaid, kellest endeemne on käsitiivaline Pteropus pelewensis.

Keskkonnaprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Belau kõige tõsisemaks keskkonnaprobleemiks on reoveepuhastite puudumine. Ülemaailmne kliimasoojenemine ohustab ookeanis asuvaid korallriffe. Tõsiseks probleemiks on ka ülepüük ja röövpüük kalanduses.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Belaul valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab maist novembrini. Juunist novembrini võivad saari tabada taifuunid.

Riigi keskmine ööpäevane temperatuur kõigub +24°C ja +31°C vahel. 2011. aastal mõõdeti riigis kõige madalam temperatuur +18°C ja kõige kõrgem +33°C. [11]

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

2006 valminud Belau Kapitooliumi ehitamine maksis 45 miljonit USD.

Belau on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht ja määrab ametisse ministrid. President valitakse ametisse üldistel valimistel 4-aastaseks ametiajaks. Viimastel presidendivalimistel 2016 kogus Tommy Remengesau 51,3% häältest.

Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Rahvuskongressile (Olbiil Era Kelulau). Senatis on 9 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks. Saadikutekojas on 16 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks.

Riigis puuduvad poliitilised parteid.

Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1981. Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus, kuhu kuuluvad ülemkohtunik ja 3 kohtunikku.

Traditsioonilise omavalitsusliku tasandi madalaim üksus on küla. Pealikud haldavad mitut küla. Pealikud on teineteisega moodustanud föderatsioonid. Belau saared jagunevad Põhja-Föderatsiooniks ja Lõuna-Föderatsiooniks, mida juhivad ülempealikud.

Belaul on välisesindused Filipiinidel, Hiinas, Jaapanis ja USA-s. Hiina, Jaapan ja USA omavad Belaus välisesindusi. Filipiinid sulgesid oma esinduse Belaus 2012. aastal, kuna riikidel on omavahelisi territoriaalvaidlusi.

Esimese mitte Vaikse ookeani äärse riigina tunnustas Belau iseseisvust Iisrael.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Pealinn Ngerulmud paikneb Babelthuapi saarel. Riigi esimene pealinn oli Koror.

Belau jaguneb 16 osariigiks:

Osariik Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2005)
Aimeliiki osariik 52 270
Airai osariik 44 2723
Angauri osariik 8 320
Hatohobei osariik 3 44
Kayangeli osariik 3 188
Korori osariik 18 12 676
Melekeoki osariik 28 391
Ngaraardi osariik 36 581
Ngarchelongi osariik 10 488
Ngardmau osariik 47 166
Ngaremlengui osariik 65 317
Ngatpangi osariik 47 464
Ngchesari osariik 41 254
Ngiwali osariik 26 223
Peleliu osariik 13 702
Sonsoroli osariik 4 100

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Belaul puudub sõjavägi. Assotsieerumisleppe alusel tagab 50 aasta jooksul Belau riigikaitse USA. Riigis tegutsevad politseijõud.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Belau peamisteks majandusharudeks on turism, omatarbepõllumajandus ja kalandus. Riik sõltub paljuski USA antavast välisabist. Valuutana kasutatakse USA dollarit. 2014 kasvas riiki saabuvate turistide osakaal varasema aastaga võrreldes 13,4%.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Belaus on 3 lennuvälja. Riigi peamine sadam on Koror. Riigi teedevõrgu seisukorra kohta puuduvad usaldusväärsetest allikatest andmed.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Belaus elas 17 661 inimest 2015. aasta andmetel. Suurima rahvaarvuga saar on Koror, kus elab 2/3 riigi rahvastikust ja mis on ka riigi majanduskeskuseks. [12] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 42,5 inimest/km². Kõige suurem rahvastikutihedus on Korori osariigis, kus see on 202,7 inimest/km². Väikseim rahvastikutihedus on Ngaremlengui osariigis, kus see on 5,7 inimest/km².

Riigis on kaks linna: Koror ja Airai.

2005. aasta rahvaloenduse andmetel oli 49,4% rahvastikust katoliiklased.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Belau haldusalasse jäävatele saartele tulid esimesed asukad negriitod umbes 3000 aastat eKr Filipiinidelt. 12. sajandil saabusid Sunda saartelt riigi praegused asukad. 1522 märkas Sonsoroli saart Fernão de Magalhãesi laeva meeskond. 16. sajandist kuulus Belau Hispaaniale. 1697 pääses grupp belaulasi laevahukust ja tšehhi misjonär Paul Klein pani nende loo kirja. 18. sajandi algul üritasid jesuiidi preestrid Belau elanike misjoneerida, kuid tulutult.

1885. aastal liideti saared Hispaania aladega Vaikses ookeanis. 1899. aastal müüs Hispaania saared Saksamaale. Esimese maailmasõja käigus hõivasid piirkonna jaapanlased. Teise maailmasõja ajal läksid saared 1944 Peleliu merelahingu järel Ameerika Ühendriikide valitsuse alla. 1979. aastal otsustasid saared mitte ühineda Mikroneesia Liiduriikidega. 1981 saavutasid saared suveräänsuse ja 1982 sõlmiti USA-ga vaba-assotsieerumise leping, mis ratifitseeriti 1993.

1. oktoobril 1994. aastal saavutas riik iseseisvuse. 15. detsembril 1994 sai Belau ÜRO liikmeks. Juunis 2009 otsustas Belau võtta vastu 17 Guantánamo vanglas peetavat uiguuri. Oktoobris 2009 asus Belaule 6 uiguuri.

Eesti ja Belau suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõlmis Belauga diplomaatilised suhted 8. novembril 2013.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldine koolikohustus kehtib Belaus 16-eluaastani. Ainus kõrgharidusasutus on 1993 loodud Belau kolledž.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Belau saarte traditsiooniline ühiskond on matriarhaalne.

Riigi elanike populaarseim spordiala on korvpall. Belau korvpallimeeskond on võitnud kolmel korral Mikroneesia mängudel.

Riigis asub Mikroneesia vanim muuseum, 1955 rajatud Belau Rahvusmuuseum. [13] 1999 avati Etpisoni muuseum. [14]

Belaul võeti 1968 esilinastunud mängufilmi "Hell in the Pacific" võtted.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 2015 rahvaloenduse andmed. "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.. Vaadatud 19.04.2017.
  2. EE 15. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 78–79.
  3. "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.
  4. Ülevaade Belau loodusest.
  5. [www.palauconservation.org%2Fcms%2Fimages%2Fstories%2Fresources%2Fpdfs%2Frivers%2520%26%2520streams.pdf "Rivers and Streams." Palau Conservation Society.]
  6. Ülevaade Belau loodusest.
  7. CRAIG M. COSTION. "Plant Endemism, Rarity, and Threat in Palau, Micronesia: A Geographical Checklist and Preliminary Red List Assessment". Micronesica 41(1): 131–164, 2009.
  8. Kahepaiksete andmebaas. Palau.
  9. Ülevaade Belau loodusest.
  10. Denis Lepage. "Avibase." Palau.
  11. "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.
  12. "Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta". Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.
  13. Belau Rahvusmuuseumi koduleht.
  14. Etpisoni muuseumi koduleht.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]