Afrikaani keel

Allikas: Vikipeedia
afrikaani keel (Afrikaans)
Hääldus [ɐfriˈkɑːns]
Kõneldakse Lõuna-Aafrika vabariigis, Namiibias, Botswanas, Zimbabwes
Keelesugulus Indoeuroopa keeled
 germaani keeled
  läänegermaani keeled
   alamfrangi keeled
    hollandi keel
     aafrikaani keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik
Keelehoole Taalkommissie
Keelekoodid
ISO 639-1 af
ISO 639-2 afr
ISO 639-3 afr
Afrikaani keele koduse keelena kasutajate osatähtsus Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastikus.      ██ 0–20%    ██ 20–40%    ██ 40–60%    ██ 60–80%    ██ 80–100%
Afrikaani keele koduse keelena kasutajate osatähtsus Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastikus.

██ 0–20%

██ 20–40%

██ 40–60%

██ 60–80%

██ 80–100%

Afrikaani keel (ka buuri keel, afrikaani Afrikaans) on hollandi keelest 17.18. sajandil arenenud germaani keel.

Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametlikest keeltest. Ta sai seal ametlikuks keeleks 1925.

Keel on levinud Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Lõuna-Aafrika Vabariigis on see 6,2 miljoni inimese emakeelena ning seda oskab seal veel 4 miljonit inimest. Afrikaani keel on seal emakeeleks umbes 60 protsendil sealsetest valgetest (afrikandritele) ja umbes 85 protsendil sealsetest värvilistest. 2001. aastal oli afrikaanikeelseid elanikke Lõuna-Aafrika Vabariigis umbes 13,3%. Inglise keel on hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma. Namiibias on kõnelejaid 146 000.

Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Grammatika on võrreldes hollandi keelega tunduvalt lihtsustunud. Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.

Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.

Afrikaani keele grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevalt hollandi keelest on afrikaani keeles ainult üks määrav artikkel die. Tegusõnal ei ole pöördelõppe. Lihtmineviku vorm on ainult abitegusõnadel, teiste tegusõnade puhul kasutatakse selle asemel täisminevikku. Infinitiivi moodustab verbi tüvi. Mineviku kesksõna moodustamiseks lisatakse tüvele afiks ge-. Näiteks 'kirjutama' on hollandi keeles schrijven, afrikaani keeles skryf; 'ma kirjutan' hollandi keeles ik schrijf, afrikaani keeles ek skryf; 'ma kirjutasin' täisminevikus hollandi keeles ik heb geschreven, afrikaani keeles ek het geskryf. Tugevad kesksõnavormid on säilinud omadussõnadena.

Häälikusüsteem on enam-vähem samasugune nagu hollandi keeles, kuid afrikaani keeles puudub (välja arvatud võõrsõnades) heliline häälik, mida hollandi keeles märgib z-täht.

Afrikaani keeles on tekkinud kahekordne eitus: näiteks: hy het nie gekom nie ('ta ei tulnud').

On ka säilinud arhailisi jooni, mis on hollandi keeles kadunud.

Afrikaanikeelne kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumate afrikaanikeelsete kirjanike seas on André Brink ja Breyten Breytenbach.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]