Haridus- ja Teadusministeerium

Allikas: Vikipeedia

Haridus- ja Teadusministeerium


Haridus- ja Teadusministeeriumi logo
Moodustatud 2003. aastal
Peakorter Munga 18, 50088 Tartu
Piirkond Tartu maakond
Juhtkond haridus- ja teadusminister, Mailis Reps
kantsler Tea Varrak (2017 –)
Veebileht http://www.hm.ee
Haridus- ja teadusministeerium tegutseb Tartus Munga tänava ja Vabaduse puiestee nurgal roosas majas, mis algselt ehitati pangahooneks, ministeeriumi ette jääb Peeter Põllu monumendiga park.

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.

Alates 2001. aasta 1. juulist asub HTM Tartus aadressil Munga tänav 18 - erinevalt teistest Eesti ministeeriumitest, mis paiknevad Tallinnas. Ministeeriumi kolimise algatas toonane minister, Tartuga tihedalt seotud Tõnis Lukas. Ehkki tollal kõneldi laialdaselt vajadusest riigiasutuste paiknemine detsentraliseerida osana riigi regionaalpoliitikast, oli HTM ainus ministeerium, mille kolimiseni ka tegelikult jõuti. Haridus- ja teadusministeeriumi hoone ehitati 1935-36 pangamajaks, selle projekteerisid arhitektid Arnold Matteus ja Karl Burman vanem. Ministeeriumi Tallinna esindus tegutseb aadressil Tõnismägi 11.

Ministeeriumi peahoone esises pargis seisab iseseisva Eesti esimese haridusministri Peeter Põllu mälestusmärk, hoone seinal on tema mälestustahvel.

Lähiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne esimene haridusminister oli Rein Loik. 1992. aastal muudeti Eesti senine haridusministeerium kultuuri- ja haridusministeeriumiks, ühendades kaks valdkonda. Esimene kultuuri- ja haridusminister oli Paul-Eerik Rummo. 1996. aastal, kui ministeeriumi juhtis Jaak Aaviksoo, lahutati sellest taas kultuuriministeerium. 1. jaanuarist 2003, mil haridusminister oli Mailis Rand, anti ministeeriumi alluvusse ka teadustegevus, millega haridus- ja teadusministeerium sai praeguse nime.

Haridusreformid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti haridus.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti koolisüsteem.
Next.svg Pikemalt artiklis Kõrgharidus Eestis.

Nõukogude aja lõpust saati on Eesti haridussüsteemi korduvalt reformitud, mitmesuguste muudatuste vahele on jäänud vaid lühikesed pausid, mil on vaieldud eelnenud ja järgnevate reformide üle. Oluliselt on muudetud koolivõrku ja selle rahastamist, 1990. aastail plahvatuslikult kasvanud erakõrgkoolide arv on 2010. aastate alguseks taas järsult kahanenud, korduvalt on muudetud ülikoolide õppetasude süsteemi. Ehkki haridusreformid on sõltunud suuresti erakondlikust poliitikast, on need kestnud üle üksikute ministrite ametiaegade.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus- ja Teadusministeerium valitsemisalas on:

  • riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine
  • sellega seonduvalt
    • alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse
    • teadus- ja arendustegevuse
    • keelepoliitika
    • noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine
    • vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta novembri seisuga oli haridus- ja teadusministeeriumil neli asekantslerit ja 17 osakonda. Ministeeriumi haldusalas tegutses struktuurikaardi järgi 10 allasutust, sh 7 sihtasutust.[1]

Üld- ja kutsehariduse asekantslerile allusid kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, välishindamisosakond, üldharidusosakond, SA Innove ja SA Kutsekoda.[1]

Kõrghariduse ja teaduse asekantslerile allusid kõrghariduse osakond, teadusosakond, SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ja SA Teaduskeskus AHHAA.[1]

Noorte ja välissuhete asekantslerile allusid Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, keeleosakond, noorteosakond, keeleinspektsioon, Eesti Noorsootöö Keskus ning Spordikoolituse ja -teabe SA.[1]

Planeerimise asekantslerile allusid analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, tõukefondide osakond ja üldosakond.[1]

Otse kantslerile allusid personaliosakond, avalike suhete osakond, õigusosakond, Rahvusarhiiv ja Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA). Otse ministrile allus siseauditiosakond.[1]

Haldusala[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta novembri seisuga kuulusid HTMi haldusalasse järgmised allasutused: Ahtme Kool, Eesti Biokeskus, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Eesti Noorsootöö Keskus, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Haapsalu Viigi Kool, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Jõgevamaa Gümnaasium, Kaagvere Erikool, Kaelase Kool, Kallemäe Kool, Kammeri Kool, Keeleinspektsioon, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kiigemetsa Kool, Kosejõe Kool, Kuressaare Ametikool, Kõpu Internaatkool, Lahmuse Kool, Luua Metsanduskool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Narva Kutseõppekeskus, Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nurme Kool, Nõo Reaalgümnaasium, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Porkuni Kool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Põltsamaa Ametikool, Rahvusarhiiv, Raikküla Kool, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Sillamäe Kutsekool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusikakeskkool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Transpordikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tapa Erikool, Tartu Emajõe Kool, Tartu Hiie Kool, Tartu Kunstikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Observatoorium, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Urvaste Kool, Vaeküla Kool, Valga Jaanikese Kool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Vastseliina Internaatkool, Viljandi Gümnaasium, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Ämmuste Kool.

Eesti haridusministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti haridusminister.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti haridusministrite loend.

Kantslerid ja abiministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsa abiministrina on haridusministeeriumis töötanud Erkki Piisang (09.05.2005 - 05.04.2007).

Ministeeriumi kantslerid on olnud järgnevad:

  • Haridusministeerium
    • Peep Ratas 14.04.1999-31.12.2002;
    • Georg Aher 01.01.1996-13.04.1999.
  • Kultuuri- ja Haridusministeerium

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]