Sotho keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Sotho keel (Sotho) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik |
| Kokku kõnelejaid | 6 miljonit |
| Keelesugulus | |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
Lesotho Lõuna-Aafrika Vabariik |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | st |
| ISO 639-2 | sot |
Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonna Bantu keelte S-rühma Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel.[1] Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus see kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval üheks riigikeeleks. Kõneldakse ka Botswanas ja Svaasimaal.
Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana, mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1 770 000, üldiselt on sotho keele kõnelejaid 6 024 000.[2]
Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]
Sotho keel on kirjutatud ladina tähestikus, mis on kohandatud varajaste prantsuse misjonäride poolt. Sotho keelt õppides tuleks aga meeles pidada seda, et kõik tähed ei hääldu samamoodi kui näiteks eesti või inglise keeles. Sotho keel on ka toonikeel, milles kõrgeid ja madalaid toone kasutatakse grammatiliste aspektide ja teatud tähenduste rõhutamiseks. Paljudel bantu keeltel on selline omadus. Tuleb meeles pidada ka seda, et kirjapildis erinevad lõuna-aafrika ja lesotho keeled. Kõnes on siiski keel samasugune.[3]
Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Sotho keele arvsõnad ühest kümneni[4]
- 1 – nngwe
- 2 – pedi
- 3 – tharo
- 4 – nne
- 5 – hlano
- 6 – tshelela
- 7 – supa
- 8 – robedi
- 9 – robong
- 10 – leshome
Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]
Siduvat sõna ke kasutatakse tihti lihtlausete moodustamisel. Seda kasutatakse, et tunda ära lauses objekti või isikut. Mõnes raamatus on see kirjutatud ka ké . Morfeem tähendab otsetõlkes „see on“. Negatiivse lause saab siis, kui asendada ke sõnadega ha se.[5]
Ke mosadi. (See on naine.)
Ke banna. (Need on mehed.)
Ke tafole. (See on laud.)
Ha se ngwana. (See ei ole laps.)
Ha se buka. (See ei ole raamat.)
Küsimusi saab moodustada sama konstruktsiooniga, kus viimast silpi tuleks rõhutada ja häält kõrgendada või siis lisada küsisõna ne.
Ke mang? (Kes see on?)
Na ke titjhere? (Kas see on õpetaja?)
Sõnade ja lausete ühendamisel saab kasutada järgmisi liitsõnu:
Ja (sõnade vahel) – le
Ja (lausete vahel) – mme
sest – hobane
aga – empa
või – kapa
kui- ha
Ajavormid[muuda | muuda lähteteksti]
Minevik[muuda | muuda lähteteksti]
Tavaliselt lisatakse mineviku moodustamiseks lausele ile, mis on pärast sidesõna ning millele lisandub veel abistav liide.[6]
Monna o ile a palama baesekele. (Mees sõitis rattaga.)
Täisminevik[muuda | muuda lähteteksti]
Et moodustada täisminevikku, lisatakse tegusõna lõppu kas -ile, -ele või –etse.
Monna o kwetse monyako. (Mees on sulgenud ukse.)
| Tegusõna eesti keeles | sotho keeles | tegusõna täisminevikus |
|---|---|---|
| vastama | araba | arabile |
| küsima | botsa | botsitse |
| küpsetama | baka | bakile |
| paluma | kopa | kopile |
Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]
Tuleviku moodustamiseks lisatakse tla tegusõna ette.
Hosane batho ba tla sebetse. (Inimesed töötavad homme.)
Mosadi ha a tlo hlatswa dijana. (Naine ei hakka nõusid pesema.)
Nimisõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Sesotho keeles, nagu ka paljudes teistes Aafrika keeltes on nimisõnad jaotatud nimisõna klassidesse. Nimisõna klassi teadmine on väga oluline lause moodustamisel.[7]
| Klass | Eesliide | Sidesõna | Näide | Näide eesti keeles |
|---|---|---|---|---|
| 1 | mo- | o | Mosadi | naine |
| 2 | ba- | ba | basadi | naised |
| 1a | – | o | ntate | isa |
| 2a | bo- | ba | bontate | isad |
| 3 | mo- | o | mose | kleit |
| 4 | me- | e | mese | kleidid |
| 5 | le- | le | leleme | keel |
| 6 | ma- | a | maleme | keeled |
| 7 | se- | se | sefate | puu |
| 8 | di- | di | difate | puud |
| 9 | – | e | ntja | koer |
| 10 | di- | di | dintja | koerad |
Klassid 11, 12 ja 13 on põhiliselt kasutusel keeltes nagu näiteks suulu keel ja koosa keel.
| Klass | Eesliide | Sidesõna | näide | Näide eesti keeles |
|---|---|---|---|---|
| 14 | bo- | bo | bohobe | leib |
| 15 | ho- | ho | ho tsamaja | kõndima |
| 16 | – | ho | fatshe | all |
| 17 | ho- | ho | hodimo | üleval |
| 18 | mo- | o | mose | välismaal |
Klasse 16,17 ja 18 kutsutakse lokatiivseteks, kuna tähistavad tihti mingit asukohta.
Tegusõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Kui tegusõna on olevikus ja algses vormis, on tal lõpus alati -a.[8]
Hülgama, maha jätma – ngala
Kaotama, tühistama – fedisa
süüdistama – qosa
imetlema – boha
vaidlema – lwana
saabuma – fihla
küsima – botsa
küpsetama – baka
Lokatiiv[muuda | muuda lähteteksti]
Lokatiivi saab moodustada sotho keeles nii, kui lisada nimisõna lõppu –ng. Enamikku nimisõnu saab muuta lokatiiviks, kuid on ka erandeid. Kui nimisõna lõpus on –a, siis lisandub lõppu – eng. Kui aga nimisõna lõpeb –e või –o , lisandub lõppu lihtsalt – ng. Kui lauses on aga ka isik, lisandub isiku ette sõna ho.[9]
Ke ya ho ntate. (Ma lähen isa juurde.)
Motswalle wa ka o tswile ho malome. (Minu sõber tuli onu juurest.)
Sarnane sõnaga ho on ka ha, kus seda võib tõlgendada kui 'kellegi pool'.
Ke ya ha ntate. (Ma lähen isa poole.)
Motswalle wa ka o tswile ha malome. (Mu sõber tuli enda onu poolt.)
-ng ei lisandu teatud kohanimedele, tuule suundadele, aastaaegadele, kuude nimetustele ega näiteks sõnadele "monyaku" (uks), "kgotla" (kohus) and "lewatle" (ookean).
Tuule suunad: leboya (põhi), botjhabela (ida), bophirimela (lääs) ja borwa (lõuna) .
Aastaajad: lehlabula (suvi), hwetla (sügis), mariha (talv) ja selemo (kevad).
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
Põhilised väljendid sotho keeles nii Lõuna-Aafrika kui ka Lesotho ortograafias:[10]
| Eesti keeles | Sotho (Lõuna-Aafrika) | Sotho (Lesotho) |
|---|---|---|
| Tere! | Dumela | Lumela |
| Vabandust | Ntshwarele | Ntsoarele |
| Aitäh! | Ke a leboha | Kea leboha |
| Palju õnne! | Re a o lebohela | Rea u lebohela |
| Appi! | Thusa! | Thusa! |
| Ei | Tjhee | E-e |
| Jah | Ee | E |
| Palun | Ka kopo / Ako.../...hle | Ka kopo / Ak'u .../... hle |
| Mis kell on? | Ke nako mang? | Ke nako mang? |
| Mis sinu nimi on? | Lebitso la hao ke mang? | Lebitso la hau u mang? |
| Minu nimi on... | Lebitso la ka ke ... | Lebitso la ka ke ... |
Tähele tuleks panna ka seda, et on viisakas kutsuda vanemat meessoost isikut ntate (isa) ja vanemat naissoost isikut mme (ema). Kõneleja enam-vähem samas vanuses olevale meessoost isikule kasutada aubuti (vanem vend) ja naissoost isikule ausi (vanem õde). Väga vanade inimeste puhul tuleks kasutada ntatemoholo (vanaisa) ja nkgono (vanaema). Sel viisil näidatakse välja austust. Vahel kasutatakse austuse näitamiseks ka mitmuse vormi.[11]
Veel mõned näited:
Ntja di loma katse. = Koer hammustas kassi.
Ntate o a sebetsa. = Isa töötab.
Mme o ya toropong. = Ema läheb linna.
John o dula ka America. = John elab Ameerikas.
John o dula faatshe. = John istub maas.
Ntate o rekisa dieta. = Isa ostis saapad.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/nkbs.htm
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/sot
- ↑ http://www.transparent.com/learn-sotho/overview.html
- ↑ http://www.sesotho.web.za/wordlists/dipalo.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/sentence.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/tenses.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/nouns.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/verbs.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/locatives.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/phrases.htm
- ↑ http://www.sesotho.web.za/greet.htm