Andorra

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit Andorra (Hispaania)

Andorra Vürstiriik
katalaani
Principat d'Andorra
ajalooline
les Valls d'Andorra
Andorra lipp Andorra vapp
Andorra lipp Andorra vapp
Andorra asendikaart
Riigihümn El Gran Carlemany
Pealinn Andorra la Vella
Pindala 468 km²
Riigikeel(ed) katalaani keel
Rahvaarv 78 264 (2016)
Kaasvürst Emmanuel Macron ja
Joan Enric Vives i Sicília
Peaminister Antoni Martí
Iseseisvus 1278
SKT 3,196 mld $ (2011 hinnang)
SKT elaniku kohta 37 200 $ (2011 hinnang)
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Tippdomeen .ad
ROK-i kood AND
Telefonikood 376

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278. Riigi pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim.

Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). Andorra valitsemisvormi puhul on tegemist düarhiaga.

Andorrat peetakse talispordi- ja maksuparadiisiks.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kaart

Nime "Andorra" päritolu on teadmata ja seetõttu on nime päritolu kohta erinevaid teooriaid. Ühe teooria järgi on nimi tuletatud araabia sõnast ad-durrah (الدرة 'mets'). Kui araablased vallutasid Pürenee poolsaare, olid Püreneede orud väga metsased. Teised araablaste võimu all olevad rahvad võtsid selle nime omaks. [1]

Teine teooria lähtub, et nimi on tekkinud baski keele navarra murde sõnast andurrial ('põõsastega kaetud maa')[2].

Andorra Orud (les Valls d'Andorra) on Andorra ajalooline nimi.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra asub Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Riiki piirab lõunast Hispaania (Kataloonia autonoomse piirkond) ning põhjast Prantsusmaa (Pyrénées-Orientalesi ja Ariège'i departemang).

Andorra maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit. [3]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus, mis on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene.

Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi mäetippe on riigis kokku 65. Riigi kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 meetrit üle merepinna). Madalaim koht paikneb 840 meetri kõrgusel üle merepinna Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõeks, mis voolab edasi Hispaaniasse. Riigi tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu.

Andorras asub 172 järve, millest suurim on Estanys de Juclar, pindalaga 0,23 km². [4]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki kõrgemaid taimi. [5] Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%. [6]

Rohkem kui kolmandik Andorrast asub metsapiirist kõrgemal. Madalamates kohtades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Madalamates kohtades on vahemerelise kliima mõju, mida iseloomustavad igihaljad tammepuistud ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa.

Kõrgemal paikneb tamme- ja piiniametsade vöönd. Mägedes kasvavad nulud.

Subalpiinses vööndis 1600–2000 meetri kõrgusel valitsevad mändide ja harilike kuuskedega metsad, üksikult kasvavad seal ka kased, harilikud pukspuud, kadakad ja kanarbik.

Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Andorras elab 2 liiki kahepaikseid: Bufo spinosus ja Calotriton asper. [7] Andorras elab 4 liiki roomajaid. [8]

Andorra loomastik sarnaneb Kesk-Euroopa loomastikuga. Riigis elab 15 liiki imetajaid. [9] Riigis elavad siilid, mutid, oravad, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab pürenee piisammutt ehk pürenee desman. Kõrgemal leidub mägikitsi ja ümisejaid.

Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki. [10] Lindudest esineb Andorras metsiseid, kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi geograafilise asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima.

Jaanuari keskmine temperatuur on −7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26°C kraadini.

Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud orgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra on parlamentaarne demokraatia. Täidesaatvat võimu teostavad kaks kaasvürsti, kelleks on episkopaalse kaasvalitsejana Urgelli piiskop Joan Enric Vives i Sicília ja ilmaliku kaasvalitsejana Prantsusmaa president, kes määravad riiki oma esindajad. Prantsusmaa president valitakse ametisse 5 aastaks. Piiskopi ametiaja sätestab katoliku kiriku kanooniline õigus, mille alusel paavst kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks.

Valitsusjuht ehk peaminister valitakse Orgude Peanõukogu poolt ning kaasvalitseja kinnitab ta ametisse 4 aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele parlamendile - Orgude Peanõukogule. Parlamenti kuulub 28 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks. Eelmised valimised peeti 2015. aastal. Viimaste valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei parlamendis 15, Andorra Liberaalne Partei 8, Sotsiaaldemokraatliku Partei, Andorra Roheliste ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 3 ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei 2 kohta.

Andorra põhiseadus jõustus 1993. Riigi kõrgemad kohtuorganid on Andorra ülemkohus ja konstitutsioonikohus. Ülemkohtu koosseisu kuulub president ja 8 kohtunikku, konstitutsioonikohtu koosseisu 4 magistraati.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra jaguneb 7 vallaks (parròquia):

Andora.png

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliidifoto Andorrast

Rahvaarv[muuda | muuda lähteteksti]

Andorras elas 2016 arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised. [11]

Rahvuslik koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastikust 36 138 isikut on andorralased, 20 652 hispaanlased, 10 300 portugallased ja 3946 prantslased (2016). [12]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang). [13] Keskmine eluiga oli 88,97 aastat.[14] Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%.

Vanuseline struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra rahvastikupüramiid 2005.
  • Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016).
  • 11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016)
  • 56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016)
  • 11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016)

Välismaalased[muuda | muuda lähteteksti]

Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv Andorras kahekordistunud. Selleks et saada Andorra kodakondsus, peab olema kas abielus andorralasega või olema Andorras alaliselt elanud vähemalt 25 aastat. [15]

Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke ainult 36,6% (30 441).

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra ametlik keel on katalaani keel. Kasutusel on ka hispaania keel ja prantsuse keel.

Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiusund on katoliiklus. Umbes 90% andorralasi kuulub katoliku kirikusse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud Urgelli piiskopkonda. Andorra piirkond ristiusustati 6. sajandi keskel püha Justuse poolt.

Umbes 1% elanikest on Jehoova tunnistajad. Riigis on mitmesuguseid protestantlikke kogudusi ning üks judaistlik kogudus.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi Valira (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn Andorra la Vella.

2016 oli Andorra la Vella rahvaarv 19 230 inimest. Riigi suuremad asulad on veel Escaldes-Engordany, Sant Julià de Lòria ja Encamp.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Makromajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra elanike traditsiooniliseks tegevusalaks oli lamba- ja tubakakasvatus. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud kaubandus, finantssektor ja turism, mis ühtlasi on ka suurimad tööandjad (52, 63%).

Aastatel 19972004 oli keskmine majanduskasv 4,5%. Andorra sisemajanduse kogutoodang oli 2005. aastal 2 miljardit eurot. Standard&Poorsi andis riigile juulis 2016 BBB- reitingu. [16] Inflatsioon oli 2005. aastal 3,1%. Keskmine kuupalk oli 2017. aasta jaanuaris 1979 eurot ja miinimumpalk 991 eurot. [17]

Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti põllumajanduse, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja hotellinduses (13,3%).

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra väliskaubanduses domineerib import. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot ja eksport 98 miljonit eurot. Peamiseks kaubanduspartneriks on Euroopa Liit – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%).

Ärikeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra ärikeskkonda iseloomustab:

  • kiire majanduskasv;
  • noor ja kvalifitseeritud tööjõud;
  • lihtne juurdepääs administratsioonile;
  • väga hea telekommunikatsioonivõrk;
  • kahe suure rahvusvahelise lennujaama – Toulouse'i ja Barcelona – lähedus. Lisaks uuritakse koostöös Hispaaniaga uue rahvusvahelise lennujaama ehitamist Andorra piiri lähedale;
  • tööandjasõbralik sotsiaalkindlustussüsteem, sotsiaalmaksu suurus on 18% töötaja palgast, millest 13% maksab tööandja ja 5% töötaja;
  • Andorra keskmine maksukoormus on vaid pool Euroopa keskmisest.

Maksud[muuda | muuda lähteteksti]

Andorras puudub nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaks, mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka käibemaks on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt.

2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%:

  • maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele;
  • kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras;
  • kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil.

Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks.

Avaliku sektori poolt osutatud teenused on maksuvabad (meditsiin, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustus, haridus, sport).

Ettevõtlusreform[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsuse algatatud reformide esimese faasina võttis valitsus 14. juunil 2006 vastu kolm seadust, mis peaksid jõustuma 2006. aasta lõpus:

Ettevõtlusseadus – kaasajastab ettevõtete juhtimist, mille läbi suureneb õiguskindlus. Seadus loob eelduse ettevõtte asutamise protsessi kiirenemiseks. Samuti muutub kontroll ettevõtete üle läbipaistvamaks, modernsemaks ning ettevõtte juhtimise põhimõtted harmoneeritakse Euroopa Liiduga.

Välisinvesteeringute seadus – avab Andorra ettevõtluse väliskapitalile. Ettevõtted, va põllumajandus, võivad uue seaduse kohaselt olla 100% väliskapitalil põhinevad (kehtiva seaduse järgi on lubatud maksimaalselt 33% osalus). Kaubanduses, ehituses, hotellinduses ja kinnisvarasektoris avatakse ettevõtted väliskapitalile 49,9% ulatuses (kehtiva seaduse järgi lubatud osalus on samuti 33%) ning järkjärguliselt toimub edasine liberaliseerimine.

Raamatupidamise seadus – kohustab kõiki ettevõtteid pidama arvestust Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgi.

2007. aastal on kavas võtta vastu ettevõttemaksu seadus ja auditeerimisseadus. Lisaks plaanib valitsus uut patendiseadust, et tagada intellektuaalomandi parem kaitse.

Ettevõtluse Uuendamise Büroo[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtluse Uuendamise Büroo (OIE – Oficina per a la Innovació Empresarial) loodi 2006. aastal eesmärgiga toetada ettevõtete loomist Andorras. Samuti aitab OIE välisfirmasid kohaneda ja toime tulla Andorra ettevõtluskliimas, st. abistatakse ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Sel eesmärgil on loodud nõunike/konsultantide (advokaatide, juristide, ökonomistide ja maksuekspertide jne) võrgustik. OIE ülesanneteks on ettevõtluse mitmekesistamine, ettevõtete toetamine rahvusvahelistumisel, nende konkurentsivõime parandamisel innovatsiooni ja teadusuuringute rakendamise kaudu, uute finantseerimisallikate leidmisel ja uute strateegiate arendamisel.

OIE osutab järgmisi teenuseid:

  • dokumentide ettevalmistamine, koostamine;
  • koolitus (seminaride korraldamine);
  • projektijuhtimine – aidatakse arendada projekte Andorras;
  • majandus- ja rahandusjärelevalve;
  • info haldustoimingute kohta.

Energeetika[muuda | muuda lähteteksti]

Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Andorra teede kogupikkus on 320 kilomeetrit. 2002 avati Envalira tunnel. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisplatsi. Riigist 12 kilomeetri kaugusel Hispaanias asub Andorra–La Seu d'Urgelli lennuväli, mille kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Boris Skossyreff kuulutas end 1934 Andorra kuningaks.

Varasemad inimasustuse jäljed on Andorra alalt tuvastatud umbes 10 000 aastat eKr. 7. sajandil eKr jäi Andorra ibeeride hõimu andosiinide asualale. Rooma riigi ajast on piirkonnas säilinud mõned ehitusmälestised. Lääne-Rooma keisririigi järel kasvas piirkonnas Urgelli piiskopi mõju. Araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala frangid ja piirkond kuulus Frangi riigi Hispaania marki. Traditsiooni järgi andis Karl Suur Andorra elanikele harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksust.

839 dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kogudust. 988 vahetas Urgelli krahv Borrell II Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya. 1095 leppisid Caboet' senjöör Arnau ja Urgelli piiskop kokku Andorra kaasvalitsemise osas. Senjööri tütar Arnalda abiellus Castellbò vikontiga. Nende tütar Ermessenda abiellus Foix' krahvi Roger Bernard II-ga, kellest sai Andorra kaasvalitseja.

Andorra vürstiriik loodi 8. septembril 1278. aastal Aragóni kuninga Pere II vahendusel, et lõpetada aastaid kestnud sõjaline vaen oma vasallide Urgelli piiskopi Pere d'Urtxi ja Foix' krahvi Roger Bernard III vahel. 6. novembril 1288 sõlmiti täiendav leping, mis jäi kehtima, kuni Andorra põhiseaduse jõustumiseni 1993. aastal.

Foix' krahvi tiitel liikus 1484 krahvinna Catherine abielu järel Navarra kuningale. Kui Navarra kuningas Henri III sai Prantsusmaa kuningaks, siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Prantsusmaa kuulutamisel vabariigiks läks kaasvürsti tiitel üle Prantsusmaa presidendile.

1419 kokkuleppega loodi Andorra Orgude Peanõukogu ja 1433 kohus. 18121813 oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa vägede poolt. 1866 anti õigus Peanõukogu liikmeid valida perekonnapeadele.

Andorra kuulutas Esimeses maailmasõjas Saksamaale sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Prantsusmaa väed okupeerisid Andorra 1933 puhkenud rahutuste ajal. Leedust pärit Boris Skossyreff kuulutas end 6. juulil 1934 Andorra kuningaks ja kuulutas sõja Urgelli piiskopile. 20. juulil 1934 vahistasid Hispaania võimud Borisi ja viisid Hispaaniasse. Hispaania kodusõja ajal viibis Andorras Prantsusmaa garnison. Teise maailmasõja ajal oli Andorra neutraalne, kuid tähtis ühendustee ja infokanal Prantsusmaa ja Hispaania vahel.

Andorra sai 1993 ÜRO liikmeks.

Eesti ja Andorra suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ja Andorra sõlmisid diplomaatilised suhted 11. aprillil 1996. [18] 2001 määras Eesti esimese suursaadiku Andorra Vürstiriiki. Andorra ainus suursaadik Eestis oli Jaume Gaytán Sansa, kes resideerus Lissabonis. 11. aprillil 2013 avati Andorras Eesti aukonsulaat.

2014. aastal eksportisid Eesti ettevõtted Andorrasse kaupu 6 000 euro eest, millest 97,5% moodustasid masinad ja seadmed.

Juulis 2007 korraldati Andorras Arsise kelladeansambli kontsert. 1. märtsil 2008 esines Andorra Rahvusauditooriumis ETV tütarlastekoor. Juulis 2013 esines Eesti tütarlastekoor Ellerhein Meritxelli Püha Jumalaema kirikus. Juunis 2014 oli Andorras Caldea Veekeskuse fuajees vaadata Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud näitus "Eesti tuletornid läbi aegade".

Eesti jalgpallikoondis on Andorra jalgpallikoondisega pidanud kokku 12 mängu.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Andorras kehtib koolikohustus 16-eluaastani. Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm haridussüsteemi: andorra, prantsuse ja hispaania haridussüsteemid. 1997 alustas tegevust Andorra ülikool.

1880 rajati Andorras esimesed katoliiklikud koolid, 1900 esimene prantsuse kool ja 1930 esimene hispaania kool. 1995 rajati riigi esimene spordikool.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Santa Coloma d'Andorra kirik.

Andorra kultuuripärandi hulka kuulub mitmeid romaani stiilis hooneid. Riigi vanim kirikuhoone on Santa Coloma d'Andorra kirik, mille lööv ehitati 8. sajandil. Andorras tegutseb 18 muuseumi (nt. etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum, ikonograafia muuseum, postimuuseum, parfüümimuuseum, jt.). Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu contrapàs ja marratxa. Andorra on Eurovisioonil osalenud 6. korral, saades 2007. aastal 12. koha.

Andorra sportlased osalesid esmakordselt 1976. aasta suveolümpiamängudel Montréalis. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud.

Riigi sportlased on olnud edukamad talispordialade võistlustel, eriti mäesuusatamises. Riigis on populaarsed spordialad ka jalgpall, ragbi ja korvpall.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]