Andorra

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit Andorra (Hispaania)

Andorra Vürstiriik
Andorra lipp Andorra vapp
Andorra lipp Andorra vapp
Andorra asendikaart
Riigihümn El Gran Carlemany
Pealinn Andorra la Vella
Pindala 468 km²
Riigikeel(ed) katalaani keel
Rahvaarv 85 082 (2012 hinnang)
Rahvastikutihedus 181,8 in/km²
Prantsusmaa president – Andorra kaasvürst François Hollande
Urgelli piiskop – piiskoplik kaasvürst Joan Enric Vives i Sicília
Peaminister Antoni Martí
Iseseisvus 1278
SKT 3,196 mld USD (2011 hinnang)[1]
SKT elaniku kohta 37 200 USD (2011 hinnang)[1]
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Tippdomeen .ad
ROK-i kood AND
Telefonikood 376
Andorra kaart.gif

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania (Kataloonia autonoomse piirkonna) ja Prantsusmaa (Pyrénées-Orientalesi ja Ariège'i departemang) piiril Püreneede mägedes.

Andorra pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim.

Rahvaarv on 85 082 (2012. aasta juuli hinnang)[1].

Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278.

Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). Tegemist on düarhiaga.

Andorrat peetakse talispordi- ja maksuparadiisiks.

Piir[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piir Prantsusmaaga on 56,6 km pikkune ja piir Hispaaniaga on 63,7 km pikkune.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nime "Andorra" päritolu on teadmata; selle kohta on erinevaid teooriaid.

Ühe teooria järgi on see tuletatud araabia sõnast ad-darrah ('mets'). Kui araablased vallutasid Pürenee poolsaare, olid Püreneede orud väga metsased. Teised araablaste võimu all olevad rahvad võtsid selle nime omaks.

Teine teooria lähtub navarra sõnast andurrial ('põõsastega kaetud maa')[2].

Andorra Orud (les Valls d'Andorra) on Andorra ajalooline nimi.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Satelliidifoto Andorrast

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus.

Org on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene.

Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima.

Jaanuari keskmine temperatuur on −7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini.

Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved.

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes Andorra keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu.

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega.

Madalamates kohtades on vahemereline mõju: neid iseloomustavad igihaljad tammepuistud ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa.

Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud.

Subalpiinses vööndis 1600–2000 m kõrgusel valitsevad mändide ja harilike kuuskedega metsad, üksikult kasvavad seal ka kased, harilikud pukspuud, kadakad ja kanarbik.

Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti.

Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas.

Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaarv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andorras elas 1. jaanuaril 2006. aastal arvestuslikult 67 313 inimest. Seisuga 31. detsember 2007 oli elanikke 83 137. 2012. aasta seisuga oli rahvaarv 85 082[1].

Rahvuslik koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006)[viide?]. Seisuga 31.12.2007 oli elanikkonna seas Andorra kodanikke 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%).

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang)[1].

Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas.[3].

Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%.

Vanuseline struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andorra rahvastikupüramiid 2005.

Rahvastiku keskmine vanus on 36–40 aastat (2004. aassta seisuga 40,34 aastat).

  • 14,8% andorralastest on alla 15 aastased (meessoost 5471, naissoost 4995; 2004. aasta seisuga)
  • 71,5% on 15–64 aastased (meessoost 26 463, naissoost 23 977)
  • 13,7% on 65-aastased või vanemad (meessoost 4780, naissoost 4863)

Välismaalased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv kahekordistunud. Selleks et saada Andorra kodakondsus, peab olema kas abielus andorralasega või olema Andorras alaliselt elanud vähemalt 20 aastat või omada selleks sünnijärgset õigust.[viide?]

Seisuga 31. detsember 2007 oli elanikest Andorra kodanikke ainult 36,6% (30 441).

Keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlik keel on katalaani keel. Kasutusel on ka hispaania keel ja prantsuse keel.

Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigiusund on katoliiklus. Umbes 90% andorralasi (umbes 60 000) kuulub katoliku kirikusse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud Urgelli piiskopkonda. Andorra evangeliseeriti 6. sajandi keskel püha Justi ajal.

Umbes 1% elanikest on Jehoova tunnistajad. On mitmesuguseid protestantlikke kogudusi ning üks judaistlik kogudus.

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi Valira (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn Andorra la Vella.

95% rahvastikust elab linnades.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vürstiriiki valitsevad kaks kaasvalitsejat, kelleks on – episkopaalse kaasvalitsejana Urgelli piiskop Joan Enric Vives i Sicília ja Prantsuse kaasvalitsejana president François Hollande. Valitsusjuht ehk peaminister valitakse Orgude Peanõukogu poolt ning kinnitatakse kaasvalitseja poolt. Praegune peaminister on Albert Pintat Santolària. Peaminister nimetab ametisse valitsuse.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andorra jaguneb 7 vallaks (parròquia):

Andora.png

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Makromajandus

Varem oli põhiliseks tegevusalaks lamba- ja tubakakasvatus, tänapäeval aga kaubandus ja turism.

Aastatel 1997–2004 oli keskmine majanduskasv 4,5%. SKT oli 2005. aastal 2 miljardit eurot. Standard & Poors’i poolt antud riigireiting on 2A. Riigi majanduse peamised mootorid on kaubandus, turism ja finantssektor, mis ühtlasi on ka suurimad tööandjad (52, 63%). Inflatsiooni oli 2005. aastal 3,1%. Keskmine kuupalk oli 2006. aasta alguses 1630 € ja miinimumpalk 839 €.

Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti põllumajanduse, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja hotellinduses (13,3%).

Väliskaubandus

Andorra väliskaubanduses domineerib import. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot ja eksport 98 miljonit eurot. Peamiseks kaubanduspartneriks on Euroopa Liit – 2005. a. moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%).

Ärikeskkond

Ärikeskkonna iseloomustus

Andorra ärikeskkonda iseloomustab:

  • kiire majanduskasv;
  • noor ja kvalifitseeritud tööjõud;
  • lihtne juurdepääs administratsioonile;
  • väga hea telekommunikatsioonivõrk;
  • kahe suure rahvusvahelise lennujaama – Toulouse’i ja Barcelona – lähedus. 2008 aastast loodetakse sisse seada ka regulaarne kopteriühendus Barcelona lennujaamaga (ca poole tunnine reis), edaspidi ka Toulous’iga. Lisaks uuritakse koostöös Hispaaniaga uue rahvusvahelise lennujaama ehitamist Andorra piiri lähedale;
  • tööandjasõbralik sotsiaalkindlustussüsteem, sotsiaalmaksu suurus on 18% töötaja palgast, millest 13% maksab tööandja ja 5% töötaja;
  • Andorra keskmine maksukoormus on vaid pool Euroopa keskmisest.

Maksud

Andorras puudub nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaks, mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka käibemaks on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt.

2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%:

  • maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele ;
  • kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras;
  • kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil.

Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks.

Avaliku sektori poolt osutatud teenused on maksuvabad (meditsiin, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustus, haridus, sport).

Ettevõtlusreform

Valitsuse algatatud reformide I faasina võttis valituses 14. juunil 2006. a. vastu kolm seadust, mis peaksid jõustuma 2006. aasta lõpus:

Ettevõtlusseadus – kaasajastab ettevõtete juhtimist, mille läbi suureneb õiguskindlus. Seadus loob eelduse ettevõtte asutamise protsessi kiirenemiseks. Samuti muutub kontroll ettevõtete üle läbipaistvamaks, modernsemaks ning ettevõtte juhtimise põhimõtted harmoniseeritakse EL-ga.

Välisinvesteeringute seadus – avab Andorra ettevõtluse väliskapitalile. Ettevõtted, va põllumajandus, võivad uue seaduse kohaselt olla 100% väliskapitalil põhinevad (kehtiva seaduse järgi on lubatud maksimaalselt 33% osalus). Kaubanduses, ehituses, hotellinduses ja kinnisvarasektoris avatakse ettevõtted väliskapitalile 49,9% ulatuses (kehtiva seaduse järgi lubatud osalus on samuti 33%), ning järkjärguliselt toimub edasine liberaliseerimine.

Raamatupidamise seadus – kohustab kõiki ettevõtteid pidama arvestust Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgi.

2007. aastal on kavas võtta vastu ettevõttemaksu seadus ja auditeerimisseadus. Lisaks plaanib valitsus uut patendiseadust, et tagada intellektuaalomandi parem kaitse.

Ettevõtluse Uuendamise Büroo

Ettevõtluse Uuendamise Büroo (OIE – Oficina per a la Innovació Empresarial) loodi 2006. aastal eesmärgiga toetada ettevõtete loomist Andorras. Samuti aitab OIE välisfirmasid kohaneda ja toime tulla Andorra ettevõtluskliimas, st. abistatakse ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Sel eesmärgil on loodud nõunike/konsultantide (advokaatide, juristide, ökonomistide ja maksuekspertide jne) võrgustik. OIE ülesanneteks on mh. ettevõtluse mitmekesistamine, ettevõtete toetamine rahvusvahelistumisel, nende konkurentsivõime parandamisel innovatsiooni ja teadusuuringute rakendamise kaudu, uute finantseerimisallikate leidmisel ja uute strateegiate arendamisel.

Osutatakse järgmisi teenuseid:

  • dokumentide ettevalmistamine, koostamine;
  • koolitus (erinevad seminarid);
  • projektijuhtimine – aidatakse arendada projekte Andorras;
  • majandus- ja rahandusjärelvalve;
  • info haldustoimingute kohta.

Energeetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andorra vürstiriik loodi 1278. aastal ja tema põhiseadus kiideti heaks 1993. aasta referendumil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

42.558333331.55527778